Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Arvamusfestival

Lastealad Arvamusfestivalil – igav juba ei hakka!

Arvamusfestival, Blogi,

Reedel kell 12. – 20. ja laupäeval kell 10. – 20. on avatud lastealad nii Vallimäel kui ka Paide Keskväljakul, kus pere pisemad saavad põhiprogrammiga paralleelselt lustida.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

 

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke

Arvamusfestival, Blogi, Ülevaade

Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

 

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Riigi potentsiaali ala: kuidas ja millal saavad kodanikud kaasa rääkida?

Arvamusfestival, Blogi, Riigijuhtimine

Riigi potentsiaali ala aruteludes keskendutakse olevikule, kuid puudutamata ei saa jätta ka Eesti ühiskonna tulevikku. Sellel arutelualal esitatakse riigi haldusega seotud küsimusi, mida seni on küsitud kas vähe või ühekülgselt.

Riigi potentsiaali arutelualal (kaardil nr 28) keskendutakse teemadele, mis käsitlevad riigi võimalusi, mida pole seni arengu heaks kasutatud. „Kui viimastel aastatel on palju otsitud Eestile uut leitmotiv’i, siis üheks võimaluseks on kasutamata potentsiaali rakendamine,“ sõnab üks riigi potentsiaali ala korraldajatest Liisi Uder. Riigi potentsiaali arutelualal korraldatakse kahel päeval kokku seitse arutelu. Räägitakse riigireformist omavalitsuste elanike ja koostöö vaatevinklist, statistilisest kirjaoskusest ja statistika sõltumatusest, lisaks ka e-teenuste arengust ja elanike võimalusest sellele kaasa rääkida.

Aruteludest võtavad osa peamiselt oma ala eksperdid, kellel on teadmisi ja mõtteid meie riigi potentsiaali heast kasutamisest, küll aga on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima ja oma ideedega arutelu suunama.

Arutelusid on nii vestlusringi vormis kui ka uudse lähenemisega. Näiteks arutelus „#Selfie2050“, milles arutletakse tuleviku eakuse teemadel, on kaasatud improteater. „Nii banaalselt, kui see ka ei kõla, siis me kõik jääme vanaks. Aga meil kõigil on võimalus oma elu ja eakapõlve kujundada selliseks, nagu tahame. Tulge ja teeme endast tuleviku-selfie ning mõtleme kõik koos, kuidas olla 2050. aastal just selline, nagu me seal selfie’l ennast ette kujutame,“ sõnab Liisi. „Tahame näidata, et tulevik ja eakus ei ole nii tõsised teemad, et ses suhtes ei võiks olla irooniline.“

„#Selfie2050“ arutelu korraldavad mitmed oma valdkonna eksperdid ning lisaks on kaasatud ka Jaa !mproteatri tegijad, kes kuuldut omal moel avavad. Külli-Riin Tigasson on ajakirjanik, kes on käsitlenud sotsiaalteemasid ning kellel on Saksa ajakirjanduse jälgijana hea ülevaade ka teiste riikide pensionisüsteemidest, Heido Vitsur on majandusteadlane, kes on analüüsinud muu hulgas pensioniteemasid, ning Taivo Pungas on noor andmeteadlane, kes huvitub tehisintellektist ja tulevikustsenaariumitest.

Aruteluga soovitakse murda tabusid: eakus ei ole vana vaese naise näoga, vaid just selline, nagu me ise selle elame. Teiseks tahavad korraldajad, et kõik osalejad, eriti 40-aastased ja nooremad, teevad endast #Selfie2050 ning lubavad astuda juba samal või järgmisel päeval sammu, mis viib neid fotol kujutatuni.

Riigi potentsiaali kahepäevast aruteluala korraldab Eesti Koostöö Kogu koostöös e-Riigi Akadeemiaga, Statistikaametiga, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed, Eesti Noorteühenduste Liiduga ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Lisaks toetavad riigi potentsiaali ala välisministeerium ja Cumulus Consulting.

Riigi potentsiaali aruteluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Määratlemata kodakondsusega inimesed: peavalu või kasutamata potentsiaal?
Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega elanike mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Henri Laupmaa, Mari-Liis Lill, Paul-Eerik Rummo

Kell 15.00–16.30
Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?
Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd aga jõutakse mõelda sellele, mida eri huvirühmad vajavad? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel koos noortega on oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalejad: Viljandimaa Noortekogu esimees Mait Allas, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste esindaja Etti Kagarov, riigihalduse ministri nõunik Sulev Valner

Kell 17.00–18.30
#SELFIE2050
Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel.
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.30
Mis kasu on meile statistikast?
“Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka”. Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas üldse saaks seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis enam elamegi demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? Kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? Kas peaks muret tundma uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?
Moderaator: Mihkel Servinski
Osalejad: Siim Krusell, Riin Aljas, Helir-Valdor Seeder, Peter Wüthrich

Kell 13.00–14.30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime arendama e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi? kas ja kuivõrd saavad kodanikud ja ettevõtted kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos eri osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk kannavad üks päev ka vilja.
Moderaator: Ivar Tallo
Osalejad: Margus Simson, Janek Rozov, Sten Tamkivi

Kell 15.00–16.30
Milline on unistuste omavalitsus?
Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? milliseid asju sooviksime ajada omavalitsusega interneti teel?
Moderaator: Hannes Astok
Osalejad: Ando Kiviberg, Liia Hänni, Madis Kallas. Arutelu tulemusi kommenteerib Väino Tõemets.

Kell 17.00–18.30
Kuidas muudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meie lähituleviku elu?
Linnar Viik, Rain Rannu, Arko Olesk ja Ivar Tallo pakuvad välja stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule, kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.
Moderaator: Linnar Viik
Osalejad: Rain Rannu, Arko Olesk, Ivar Tallo

 

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas

Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated
2. mail algas neljanda Arvamusfestivali Hooandja kampaania, mis kestab kaks kuud. Andes festivalile hoogu kasvõi 5 euroga saab toetada paremat arutelukultuuri loomist Eestis.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sellel aastal lubavad korraldajad, et festival ei kasva mitte suuruse, vaid sügavuse poolest ning just selleks palutakse hooandjate abi. Arutelusid korraldavad täies mahus partner-organisatsioonid, festivali meeskond aga pakub tugi – sellel aastal koolitatakse nii diskussioonide korraldajaid kui ka moderaatoreid ning poole aasta jooksul pakutakse ka teistmoodi juhendamist. Lisaks loob festivalimeeskond Paidesse mõnusa ja inspireeriva keskkonna ja meeleolu tänu rohkem kui 300 vabatahtliku panusele. Need inimesed on väärt häid olmetingimusi ning ka selleks on tarvis hooandjate tuge.
Festivali saab toetada 27. juunini Hooandja veebilehel, annetades 10 või isegi 500 eurot ning saades tänutäheks väärtusliku kingituse.
Vaata, miks üle 300 inimest panustab Arvamusfestivali loomisse: http://www.hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2016#tab-1-tab
Festivali saab toetada ka teiste keskkondade kaudu. Tutvu lähemalt.

Kes või mis on arendustiim?

Arvamusfestival, Blogi, Ülevaade

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

 

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

  1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
  2. Tõestame, mida väidame.
  3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
  4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
  5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
  6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
  7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.

Paide linnapea soovitab: „Arvamusfestival pakub igaühele midagi!“

Arvamusfestival, Blogi, Teised meist

Paide linnapea Siret Pihelgas (vasakul) eelmise aasta festivalil

Paide on Arvamusfestivalile koduks olnud tema sünnist saati. Milline peab olema linn, et seal võiks korraldada suve üht ägedaimat üritust? Kuidas on festival mõjutanud vaikset ja rahulikku paigakest Eestimaa südames? Sellest ja muustki põnevast vestlesin Paide linnapea Siret Pihelgasega.

Millised on Paide plussid festivalipaigana?

Esiteks muidugi see, et asume Kesk-Eestis ja igalt poolt on ühtemoodi hea meie juurde tulla. Lisaks on kindlasti suureks plussiks, et linn on väike ja kompaktne. Esialgu toimus festival vaid Vallimäel, mis mahutab palju. Tänaseks oleme laienenud ka kesklinna, kuid seegi asub Vallimäest vaid mõne sammu kaugusel. Erinevad teemaalad, ööbimiskohad, võimalus lihtsalt linnas ringi uudistada – kõik on käe-jala juures.

Paidel on juba mitu aastat kogemust. Mida peaks linnanana kindlasti meeles pidama, et korraldada nii suurt üritust?

Tähtsaim on kindlasti kogukond ja see, et omavaheline koostöö sujuks. Siis võiks ka Arvamusfestivali korraldada igal pool. Nii mastaapse ettevõtmise puhul on inimesed kõige alus. Seetõttu ongi väga tore, kui leidub palju vabatahtlikke, kes kõigest hingest püüavad ja on valmis ka muu elu ja töö kõrvalt endast 100% andma, et festival õnnestuks. Väga paljud Arvamusfestivali vabatahtlikud on pärit siitsamast kohapealt ning kui üks festival lõpeb, istutakse kohe kokku ja hakatakse mõtlema, mida järgmisel aastal teha.

Mida festival teie linnale annab ja kuidas seda arendab?

See, et festival siin Paides toimub, on linnale tõsine kingitus, ilma naljata.

Kui muidu võib-olla inimene Paide linna ei sattunud või ei olnud tal põhjust tulla, siis tänu Arvamusfestivalile on väga paljud inimesed Paide enda jaoks avastanud. Hea on näha, kuidas noored pered uudistavad nende paari päeva jooksul meie vanalinna unarusse jäetud maju ning ütlevad, et just siin ongi see õige hingamine ja koht, kuhu nad tahaksid oma kodu rajada.

Pluss muidugi see, et kohalikud ettevõtted – just söögikohad ja poed – teenivad sel ajal rohkem kui võib-olla terve aasta lõikes kokku.

Festivalilt saab alguse ka väga palju häid ideid, millest mitmed just Paides ja kogu Järvamaal realiseeruvad. Näiteks eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada, missugune see linnateater peaks olema, mida kogukond sellest võidab, kuidas see noori kasvatab ja nii edasi. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.

Kas on ette tulnud ka kitsaskohti või üllatusi, millega pole osanud arvestada?

Pisiasju ikka tuleb ette, see on paratamatu. Olgu küsimus siis elektrivõimsuses, internetiühenduses, prügiveos või milles iganes. Aga kõik on lahendatav. Suuri apsakaid juhtunud ei ole ning iga aastaga oleme jälle targemad.

Mida sel aastal kindlasti teisiti teete kui eelmisel?

Näiteks tean, et eelmisel aastal ei õnnestunud väga liikumispuudega inimeste ligipääs Vallimäele, aga sel aastal on see kindlasti paremini korraldatud.

Mida ütlete teistele linnadele, motiveerimaks neidki nii julgeid samme ette võtma ja suuri asju korraldama?

Mõelda tuleb suurelt. Ei tohi karta utoopilisi ideid, vaid tuleb nendega kaasa minna ja anda inimestele võimalus tegutseda. See tasub end sajakordselt ära!

Miks soovitate teie sel suvel Arvamusfestivalile tulla?

See on keeruline küsimus, sest ise olen igal aastal käinud ja ei oskaks mõeldagi, et ei läheks. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest usun, et seal on kõigile midagi.

Festival on tohutu kiirusega edasi arenenud ja on isegi heas mõttes hirmuäratav mõelda, et kuhu edasi. Arutelulavasid on nii suur valik, et iialgi ei saa tekkida olukorda, et pole midagi huvipakkuvat kuulata.

Vabas õhkkonnas olulistel teemadel arutlemine annab endalegi uusi mõtteid ja paneb ehk mõnelegi asjale teistpidi vaatama. Kui kogu aeg ei viitsigi kaasa mõelda, võib lihtsalt oma mõtteid mõlgutada või koos mõnusalt vaba aega veeta.

Positiivsest emotsioonist, mille sealt saab, jätkub tükiks ajaks, ja kui see otsa saab, hakkad järgmist korda ootama!

 

Intervjueeris Maarja-Liis Mölder

Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud

Arvamusfestival, Blogi, Kultuur
Foto: Mehirt Emmus

Paide arvamusnädala avadebatil arutleti linna avatuse teemal.

16.–23. aprillini kestev Paide arvamusnädal kuulutati välja kui väike eelsoojendus Arvamusfestivalile. Tegelikult võis juba esimese arutelu järel tõdeda, et vähemalt paidekad eelsoojendust ei vaja – festivali õhustik pole siit vahepeal kuskile kadunudki. 

Esmaspäeva õhtul peetud esimene arutelu „Avatus algab südamest ehk tere tulemast Paidesse?“ pidi tooma selgust Paide ja kogu Järvamaa avatuse või suletuse kohta. Teisipäeval otsiti vastust küsimusele, kuidas kogukond saaks aidata raskustes lapsi ja noori. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaator Maiko Kesküla oli pärast esimesi arutelusid veendunud, et arvamusnädal tuleb Paides ka järgmisel aastal. Mitte sellepärast, et vajaksime festivaliks eelsoojendust, vaid vastupidi – inimesed on väga avatud, tahavad kogukonnale olulistel teemadel kaasa rääkida ning nende mõtted ja ettepanekud inspireerivad ka teisi. „Huvitav on kogeda, et arvamusfestivalilik avatud ja mõnus atmosfäär ei teki mitte ainult festivalil, vaid tekkis ka arvamusnädalal. Juba praegu on tulnud nii palju positiivset tagasisidet, et olen veendunud, et sellised kevadised mõttetalgud tulevad kordamisele,“ ütles ta pärast teisipäevase arutelu „Rõõmu vargus“ lõppu. „Tundub, et Paide võtab aina rohkem arvamusfestivali identiteeti üle,“ tõdes Maiko. Kõige rohkem hindas ta seda, et arvamusnädala üritused olid isetekkelised ning arutlusel olid elulised ehk päris teemad, mis kogukonna liikmetel on südamel olnud.

„Rõõmu vargus“ tõi kokku laste ja noortega tegelejad, et leida rohkem ühiseid koostööpunkte. Arutelust jäi kõige jõulisemalt kõlama kaks mõtet. Esiteks: „Märkame, märkame ja veel kord märkame!“ ehk raskustes lapsed ja noored peaks olema meie kõigi südameasi – oleme avatud ja kui näeme kedagi abi vajavat, siis anname sellest ka teada. Teine mõte, mis samuti korduvalt esile tuli, oli see, et kõik pole sugugi kinni raha vähesuses, vaid koos suudame me ka vähesega palju ära teha. Peaasi, et meil on tahet hoolida!

Avadebati „Tere tulemast Paidesse?“ pisut umbusklik toon muutus arutelu käigus sootuks ja õhtu lõppedes oleks julgelt võinud küsimärgi hüüumärgiga asendada. Selgus, et umbusk võib tulla kommunikatsiooni vähesusest. Ettevõtja Enno Vaab märkis, et võib-olla pole me võõrastele väga avatud olnud seetõttu, et me ei tea, miks nad siia tahavad tulla. Kui me kuuleme nende eesmärkidest, on meil palju kergem neid vastu võtta. Tulijatel on omakorda kergem kohaneda, kui kogukonna väärtused on neile sõnastatud. Teisalt soovitas Enno Vaab siia tulla soovijatelt küsida, millised on nende ootused ja vajadused. Sest tegelikult on meil kõik võimalused olemas!
Liana Roosmaa siseministeeriumist rõhutas, et esmalt tulebki selgeks saada, et me tahame siia uusi inimesi. Nii kaua, kuni pole selget otsust, ei lähe keegi ka välja pakkuma, et vaadake, kui vägev staadion meil on või kui ilus elukeskkond armsate majadega või et lapsed saavad jala turvaliselt kooli minna. Kalamaja elanikuna on ta näinud, et pärast laste sündi kolivad paljud linnast välja rahulikumasse elukeskkonda. Liana on kindel, et kui Paide linn reklaamiks Kalamajas oma tugevusi, koliks mõni noor pere kindlasti siia.

Maiko Kesküla õhutas nägema suuremat pilti. „Kui meil on inimeste pärast konkurents, siis me ei saa lokaalselt mõelda, me peame mõtlema riigiüleselt,“ ütles ta. Võib-olla oleks rahulik Järvamaa nii mõnegi Ukraina elaniku unistus? Liana Roosmaa kinnitas seda mõtet. Kaks Ukrainast pärit arsti tunnistasid talle just hiljuti, et on Eestis kõige õnnelikumad, sest saavad töötada haiglas, kus on tipptehnika. Ka teistes riikides on inimesi, kes väärtustavad turvalist elukeskkonda, puhast õhku ja loodust ning on kergesti nõus loobuma supermarketitest ja ööklubidest. Maiko lisas, et meie oma lapsi ja noori aitavad siia kinnistada head suhted, olgu need siis tugevad peresuhted või kogukonna toetus.

Tema mõtet kinnitab 11-aastase Tommy kirjutis arutelu taustaks olnud näituselt „Minu tulevikukodu“. Tommy näeb oma tulevikku Paides, kus ta elaks naise ja kahe lapsega korvpalliväljaku kõrval oma majas ja töötaks automehaanikuna suures garaažis. „Elaksin Paides, sest siin on rahulik. Koju istutaks ma palju taimi. Igal sügisel käiksime perega seenel. Suvel sõidaksime ratastega metsaradadel ja sööksime metsmaasikaid. Iga pühapäev oleks perepäev. Selline ilus elu oleks mul Paides.“

Ühiskonnaülesed teemad tõid kokku tuhanded inimesed

Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated

AF_pressiteade 3

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

Mitmekesised osalusformaadid vallutasid Paide

Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated

Arvamusfestivali esimesel päeval kasutasid 4200 inimest sõnarokkimiseks erinevaid aruteluformaate, lisaks paneeldiskussioonile oli väitlusi, simulatsioone, õpitube, maailmakohvik ja osalusteater. Õhtu lõpetas ühine unistamine, millises Eestis tahame elada.

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

AF_pressiteade 2

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: www.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

Festival kui saja organisatsiooni koostöö

Arvamusfestival, Blogi

AF_100 org koostööArvamusfestival on kui unikaalne koostööharjutus – lisaks suurele hulgale vabatahtlikele lööb korraldamisel kaasa üle saja organisatsiooni, neist pooled korraldavad arutelusid esmakordselt.

Arvamusfestival on üks omapärane nähtus, sest inimesi, kes saavad festivali korraldamise eest palka, vaat et polegi. Selle asemel on üle 200 vabatahtliku, kes panustavad oma aega ja energiat muude tööde-tegemiste kõrvalt. Ja on enam kui sada organisatsiooni, kes toovad festivalile oma teemad, mida peavad hetkel ühiskonnas oluliseks. Arvamusfestival ise korraldab 200st arutelust vaid kaheksa ehk vaid need, mis toimuvad Orualal.

“Kahepäevase festivali taga on enam kui sada organisatsiooni ja nende inimesed. Sealhulgas nii vabaühendusi, ettevõtteid, ministeeriume ja muid asutusi. Arvamusfestival saab toimuda vaid siis, kui organisatsioonidel on omapoolne soov ja huvi festivalil osaleda ning valmisolek üksteisega koostööd teha,” ütleb Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus, kelle meeskond sõelus talvel ja kevadel läbi üle 200 erineva arutelumõtte, mis erinevad inimesed ja ühendused veebruaris toimunud festivali ideekorjele saatsid. Et ideid, millest festivalil rääkida, pakuti välja rekordarvuliselt, otsustas festivali meeskond sarnaseid teemasid käsitlevad organisatsioonid panna koostööd tegema.

Üks energiat panustavatest ja teistega head koostööd tegevatest organisatsioonidest on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), mille kommunikatsioonijuht Epp Alatalu saatis tänavu talvel organisatsioonis välja e-kirja, kus innustas HITSA inimesi saatma mõtteid Arvamusfestivali ideekorjele. Kuna eelmistest aastatest oli HITSA inimestele festivalist jäänud mulje kui platvormist, kus käsitletakse ajakohaseid ja diskussiooni ärgitavaid teemasid, tundus loogiline osaleda ning oma mõtted saadeti teele.

„Varsti selgus, et meie teemad on olulised ja Haridusala kavas sees,” meenutab HITSA juhatuse liige Ene Koitla. HITSA inimesed rõõmustasid ja hakkasid plaane tegema ning siis selgus, et HITSA pikaajaline koostööpartner Väätsa Kool on samas suunas mõtlemas. Hoobilt otsustati jõud ühendada, istuti koos maha ja hakati kokku panema Arvamusfestivali digihariduse arutelude kava. „Digiharidus on üks hariduse topp-teemasid, sellest tuleb rääkida ja murda nii mõnedki müüdid,” põhjendab Koitla.

Kaks pead on ikka kaks pead, aga kolm ehk veelgi parem ja nii kaasati Eesti Õpetajate Liit, kes aitas mõtteid seedida ja pakkus välja, millised inimesed võiksid aruteludes osaleda. Koitla sõnul kasvaski sealt välja idee jagada ühist platsi, kus Õpetajate Liidu teemad on esimesel ning HITSA omad teisel festivalipäeval.

Aga nagu teleturu reklaamis – see pole veel sugugi mitte kõik! Selgus, et haridusteemadega seotud arutelude ettepanekuid tuli ka teistelt ideekorjele nõnda palju, et sellele valdkonnale otsustati pühendada suurem plats, kus mitu teemaala koos. Nõnda juhtuski, et HITSA sai osaks Õpioru arutelude ettevalmistamise võrgustikust, kus osaleb veel koguni kümme erinevat organisatsiooni, teiste seas Huvitav Kool, Tallinna Ülikool, Noored Kooli, Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus, Eesti Õpetajate Liit, SA Archimedes, SA Innove ja MTÜ Peaasi.

“Mõtteid ja tegusid ühendada oli lihtne,” tunnistab Koitla. “Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tehakse palju koostööd ja lumepalliefektina see koostöö aina tiheneb. Näeme, et head mõtted on sageli korraga üheaegselt õhus ja just koostöös ka elluviidavad.”

Hea näide on ka 21. sajandi Eesti pere teemaala, kus organisatsioonid tegid koostööd juba eelmisel aastal ja selle edukus innustas tänavu taas festivalile tulema. Lastekaitseliit võttis teemaala vedada ja teised korraldavad organisatsioonid (nagu näiteks Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus, MTÜ Lapse Huvikaitse Koda, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Pereteraapia Ühing) määrasid konkreetsed inimesed, kes nende rolli eest vastutavad.

“Igalt organisatsioonilt on üks esindaja, mina olen otsene kontaktisik festivalikorraldajatega ning teised ülesanded oleme omavahel ära jaotanud,” selgitab Kiira Gornischeff Lastekaitseliidust. Nii tegeleb üks organisatsioon tehnikaga, teine teemaala kujunduse, kolmas kommunikatsiooniga. Arutelu “Laps ja narko” loomisel konsulteeriti Tallinna Laste Turvakeskusega.

Gornischeffi sõnul on väga hea meel näha, et paljud teemad kattusid. “See tõendab teemade aktuaalsust, mistõttu mitmed osapooled koopereerusid ning korraldavad arutelusid koos,” leiab Gornischeff.

Ka Arvamusfestivalil kolmandat aastat Vallilmäe torni kõrval asuv Ettevõtlusala saab taas teoks paljude osapoolte koostöös.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – kelle roll on olnud kogu programm ilusti kokku punuda ja kõlama panna – näeb, et koostöö on sujunud väga hästi.

„Kõigil osalejatel olid teemad kenasti juba ette valmistatud ja läbi mõeldud, nii et kokkusaamised Tarbijakaitseameti, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Äripäeva, Arengufondi, Põllumajandusministeeriumi ja Soome Instituudiga sujusid väga konstruktiivselt ja tulemuslikult,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommunikatsioonijuht Maarja Loorents.

Lisalugu:
Arvamusfestival toimub tänavu juba kolmandat korda. Sel aastal on festivalil üle 200 arutelu, mis pakuvad mõtlemisainet nii hariduse, erinevate vähemuste, kultuuri, digitaalse tuleviku, julgeoleku, riigivalitsemise kui ka paljudel muudel teemadel. Lõviosa aruteludest toovad Paidesse festivali partnerühendused ehk saja organisatsiooni koostöös valmivad peaaegu 40 erinevat teemaala. Lisaks aruteludele on festivalil rikkalik kultuuriprogramm, mis rahuldab nii kirjandus-, teatri-, muusika-, kui ka filmihuviliste vajadused.

Arvamusfestival seisab selle eest, et kõlaks vaba, vastutustundlik ja iseseisev mõte. Festival pakub oma arvamuste ja mõtete avaldamiseks võimaluse kõigile juba 14.-15. augustil Paide Vallimäel. Aruteludes osalemine on huvilistele tasuta.

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival, Blogi

AF_blog_2Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik. Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima?

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsume kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovite oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 28. veebruarini!
Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Palume juba oma ideed sõnastades silmas pidada festivali hea tava.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist. Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele teemalavade programmi juhilt Maiult.

Mis nendest ideedest edasi saab? Kõigist veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid „teemalavasid“ või „-alasid“ Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. „Teemalava“ või “teemaala” tähendab ühte paika festivalialal Paide vallimäel, kus inimesed saavad omavahel rääkida. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu „teemalava“ raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud.
Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Lisainfo:

Maiu Uus
maiu.uus@arvamusfestival.ee