Miks peab kirjandust keelustama? Mis on peidus missioonisõduri südames? Miks me tegelikult Lätita läbi ei saa? Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale.

Rahva Raamatu aed 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Kärt Vajakas

Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase. Contra, Adik Levin, Mihhail Lotman, Mihkel Kunnus ja paljud teised avara pilguga inimesed tutvustavad tervise- ja reisikirjandust, räägivad ajaloost ja keelatud kirjandusest ning arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Sel aastal esitletakse raamatuaias lausa nelja uut kirjandusteost. “Contra tutvustab oma uut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – elu läbi kolme silma,” rõõmustab Rahva Raamatu aja projektijuht Airi Ilisson-Cruz kirjandushuvilisi. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost “Jumalik komöödia. Purgatoorium” tutvustab raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Tervisliku toidu propageerija Margit Härma aga esmaesitleb Arvamusfestivalil oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.

Rahva Raamatu aia aruteludest väärivad Ilisson-Cruzi sõnul eraldi esiletoomist ka laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperede teemal ning tervisekirjanduse võidukäik edetabelites. “Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17, kui toimub diskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna?” sõnab Ilisson-Cruz. Sel arutelul leitakse vastused küsimustele, mis on õigupoolest tsensuur, miks teatud kirjandusteoseid keelustatakse ja kas seda peaks üldse tegema.

Tänavune Arvamusfestival on Rahva Raamatu ala jaoks sünnipäevahõnguline. Nimelt tähistab Anton Hansen Tammsaare kultusteos “Tõde ja õigus” oma 90. sünnipäeva. “Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel,” tõdeb Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. “Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt,” leiab Vaino.

Vaino hinnangul on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. “Loodan, et vestlusringis suudame Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada,” sõnas Vaino. Vaino lisab, et Arvamusfestivalil on raamatuala tema meelest üks olulisemaid paiku. “Raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama,” sõnab ta.

Rahva Raamatu teemaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Rahva Raamatu aia arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.30–13.30
Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?
Otsime vastuseid küsimustele: kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu? Kas ta jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muudatusi? Kas tulevikus on raamatukogubussid? Kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse? Millised raamatud mõjutavad lugejaid? Kas teemamuuseumid (nt Tammsaare) on õpetajatele abiks ja kas need innustavad lugema?
Moderaator: Jane Kiristaja
Osalejad: Reelika Räim, Anne Kivimäe, Jan-Margen Vau, Sille Eero

Kell 13.30–14.00
Ilmar Taska – kuidas filmimehest sai kirjanik?
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogu “Parem kui elu” ning tänavu ilmus debüütromaan “Pobeda 1946”. Taska lühijutt “Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku “Best European Fiction 2016”.
Osalejad: Ilmar Taska

Kell 14.00–15.00
Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?
Jutuks tulevad Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine “Tõe ja õiguse” näitel.
Moderaator: Maarja Vaino
Osalejad: Katrin Saukas, Merle Karusoo

Kell 15.00–16.30
Ei saa me läbi Lätita
Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut “Minu Läti”.
Moderaator: Justin Petrone
Osalejad: Contra

Kell 16.30–17.30
Eesti missioonisõdurite pihtimused
Missioonisõduriteks saavad valitud. Miks nad lähevad, mida missioonilt ootavad, kuidas seal kohanevad ja miks nad pärast koju naasmist lähevad uuesti – kõigest sellest ja oma vahetust kogemusest räägib Eesti missioonisõdur, raamatu “Missioonisõdurina Aafrikas” autor Kristo Pals. Vestlust juhib ajakirjanik Ivar Soopan.
Moderaator: Ivar Soopan
Osalejad: Kristo Pals

Kell 17.30–19.00
Saatejuhi ja rännumehe Väino Laisaare raamatu “4×4 reisid – elu läbi kolme silma” esmaesitlus
Osalejad: Väino Laisaar, Epp Petrone

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.00
Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Arutelu tervise ja kirjanduse teemadel.
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Adik Levin, Rene Bürkland

Kell 13.30–15.00
Kirjandus ja ilu
Tallinna Ülikooli kirjastuse vestlusring. Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Äsja ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose “Jumalik komöödia” teine osa “Purgatoorium”. Arutelu klassikaliste tekstide fenomenist ja nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose “Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus. Teose on itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöös. Esitlusel pakutakse suupisteid.
Osalejad: Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Mihkel Kunnus

Kell 15.00–16.00
Kuidas teha muudatusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.
Osalejad: Margit Härma

Kell 16.00–17.00
Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutelu alla tulevad teemad, mille on “Eluterve kärgpere käsiraamat” tõstnud ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu, kelle oma on laps pärast lahutust, kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril lõimida last oma uude suhtesse, milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu.
Moderaator: Herdis Ojasu
Osalejad: Saali Saul, Tiit Kõnnussaar

Kell 17.00–18.00
Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ja mida keelatud nii eile kui ka täna?
Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust keelustama?
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Mihhail Lotman, Ivo Juurvee, Olaf Mertelsmann

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Ott Karulin on suurema osa oma elust olnud sõnadest ümbritsetud. Olgu need siis mõtted, mis jõudnud tema kui teatrikriitikuni laval toimuvat kuulates või hoopis laused, mida ta viimase pooleteise aasta jooksul hoole ja kaalutlusega peatoimetajana Sirbi külgedele valinud.

Mistap ei olegi imestada, et kui Karulin esimest korda Arvamusfestivalist kuulis, vaatas ta mõttes taeva poole ja ütles: „Lõpuks ometi!“ Tänavu, kolmanda festivali eel hüppas Karulin ise korralduspaati. Sel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

2013. aasta augustikuus jalutas Ott Karulin – tollal veel põhiliselt teatrikriitik – Paide Vallimäel ja tõmbas kopsu tubli sõõmu esimese Arvamusfestivali asist, kuid mõnusat-mugavat õhku. Ta nautis iga sekundit sõnarokkariks olemisest. Paidesse polnud ta ammu sattunud ning linn oli talle kaunikesti tundmatu, kuid festivali atmosfäär puges talle sügavale naha alla.

Kaks aastat hiljem võib Karulin uhkusega öelda, et 2015. aasta jooksul on Karulin Paides käinud rohkem kui kogu varasema elu jooksul kokku ning Paide on muutunud veelgi südamelähedasemaks. Järgmisel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

„Armusin arvamusfestivali ideesse juba esimesel aastal, kui see välja käidi,“ tunnistab Karulin särasilmil ja küsib provokatiivselt: „No kes meist ei taha olla rokkar, kas või sõnarokkar?!“ Karulin meenutab, et just asine ja mõnus-mugav atmosfäär oli see, mis teda Paide Vallimäel 2013. aastal esimesel Arvamusfestivalil enim võlus.

„Neil, kes palju teatris käivad, tekib tunne, et peaks tänaval vastu tulevale näitlejale „Tere!“ ütlema, sest sa justkui tunneks teda. Minul oli paljude arvajatega täpselt samamoodi,“ meenutab Karulin kaks aastat tagasi tekkinud emotsioone. Nii paljud, kellega ta oli meedia kaudu korda-mööda arvamusi „vahetanud“, olid nüüd ühtäkki vaid tervituse kaugusel ja valmis ka silmast silma arutlema.

„See ei ole festival „arvamusliidritele“, kes õlleklaasi taga teineteist suurepäraste tekstide ja kasutatud kujundite eest teineteist kiidavad,“ räägib Karulin muigega, „festivali eesmärk on ju algusest peale olnud arvamuskultuuri ja arvamusavaldamise kultuuri arendada; seda peavad õppima mitte ainult need, kes kirjutavad arvamusartikleid, vaid ka need, kes neid loevad – see on võrdselt tähtis.”

Vabatahtliku töö eeldus on isiklik huvi

Kuigi ametlikult on Karulin festivalimeeskonna liige ja kultuuriprogrammi koordinaator tänavu esimest aastat, lõi ta juba mullu aktiivselt kaasa Arvamusfestivali programmi korraldamises. Arvamusfestival ise korraldab ainult mõned arutelud ning suurema osa kavast panevad kokku erinevad organisatsioonid. Nii lõi Karulin eelmisel aastal käed Helen Tammemäega, Tartu oma-algatusliku kultuurilehe, Müürilehe peatoimetajaga, et sõna otseses mõttes panna lehed Arvamusfestivalil ühe katuse alla. Vallimäele kerkis hiiglaslik beež telk, milles arutati üheskoos erinevate generatsioonide soovidest, unistustest, kohustustest ja tulevikust. Hiljem valmis ka Müürilehe ja Sirbi ühine number.

„Seega on nüüd vabatahtlikuna kaasa löömine justkui loomulik jätk,“ ütleb Karulin tänavuse kultuuriprogrammi kuraatorina. Tema enda jaoks on kõige põnevam näha seda, kuidas endas väga enesekindel inimene ühtäkki arutelu keskel justkui avaneks, tunnistades ka oponende seisukohti ning mõistmise võrra rikkamaks saades.

Justkui paratamatu optimistina – tõsi, siiski tervislikult iroonilise elujaatusega – on Karulin kindel, et kui iga osalenu võtab pärast festivali endaga veidi enam mõistmist ja avatust kaasa, ei jää peagi alles neid, kes viimasel ajal vaid tigedaid arvamusi avaldavad. „Mõtle, et igal osalejal on pere, sõbrad-tuttavad, vähemalt kümme inimest, keda ta mõjutab ning keda nood omakorda mõjutada võivad – see ei olegi nii väike hulk inimesi,“ arutleb Karulin.

Siiski nõustub ta väitega, et loomult tagasihoidlikkumaid eestlasti on veidi raskem kaasata. Kuid ta toonitab, et ka need, kes valivad reaktsiooniks vaikselt nurgas istumise, on teinud valiku, mis on võrdväärselt okei. Viimane kehtib eelkõige ühe Karulini vastutusalasse kuuluva projekti, Labürintteatri ühenduse G9 rännak-lavastuse „Ajaproov“ kohta. Selles kaasavat ehk osalusteatrit esindavas lavastuses viivad näitlejad osalejad endaga koos erinevatesse situatsioonidesse ning nii muutuvad ka osalised ise näitlejateks.

„Pean tihti inimeste skepsist vähendama ja ütlema, et kelleltki ei oodata Hamleti monoloogi ette lugemist, oodatud on kõik loomulikud reaktsioonid,“ selgitab Karulin. Just vahetus, vaheldus ja ootamatus on need märksõnad, mis Karulini paeluvad: „Armastan teoseid, mis on ebatäiuslikud ja neid, kus on palju küsimusi. See inspireerib edasi mõtlema ja vaidlema.“ Ning inspiratsioon omakorda ongi mehele kütte eest, mis aju tööle paneb ja tegutsemisindu annab. Karulin tunnistab, et tal on vedanud, et olgu töö vabatahtlik või palgaline – ta saab teha täpselt neid asju, mis teda vaimustavad.

„Eksige festivali sisse ära!“

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi õnnestumine on Karulini jaoks samuti õnnemängu taoline ettevõtmine, kuid just see ongi see, mis kuraatorit ennast enim võlub. „Kultuuriprogrammi koostamine ei ole kui McDonald’sis leti kohal olevast nimekirjast oma lemmikmenüü tellimine, teades täpselt, mida sa saad. Siin saad suhteliselt suure riskifaktoriga ja ka teatava ebaõnnestumise tõenäosusega pidevalt muutuva teose. Kirjutan muidugi kahe käega alla kõigele, mille oleme valinud, kuid ma ei välista, et mõned asjad õnnestuvad paremini ja mõned vähem. Minu jaoks on see täiesti okei – nii kunstis ongi. Mõned läbikukkumised võivad teinekord ka olla põnevad vaadata ja kogeda,“ leiab Karulin.

Programm peaks Karulini sõnul pakkuma kõigile midagi sobivat, kuid õnnestumiseks saab lugeda seda, kui osalejad ilma konkreetselt kuskil osa võtmata tajuvad, et on festivali sees. See on justkui emotsioonide, mõtete ja ideede kooslus, mis sundimatult endasse haarab ja hinge soojendab.

„Mulle meeldib uude linna minna avastama nii, et jätan kaardi koju ja eksin tundmatutel tänavatel ära. Ilma abivahenditeta hakkab silm ühel hetkel märkama maamaärke, mille alateadlik jälgimine juhatab sind viimaks taas õigele rajale tagasi. Soovitan seda ka Arvamusfestivalil osalejatele – eksige festivalile ära, laske end õhustikul viia uutesse olukordadesse ja aruteludele või sündmustele, mis ei olnud plaanis,“ jutustab Karulin kerge julgustava noogutuse saatel.

Foto: Kaspar Roost