Katerina Danilova

Arvamusfestivali avapäeva külastas üle 6000 inimese

Arvamusfestivali esimesel päeval külastas festivali üle 6000 inimese, kes võtsid aktiivselt osa rohkem kui sajast arutelust. Õhtu lõpetas presidendi kandidaatide debatt, kus peamiseks fookuseks oli sisseränne ja presidendi roll.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kulges esimene päev väga hästi. „Hea meel oli näha, et enamiku arutelude juures oli hulganisti kaasamõtlejaid ja -arutlejaid, ja seda võrdselt nii Vallimäel kui ka keskväljakul. Oli näha, et inimestel on soov ja oskus kaasa rääkida,“ lisas Karulin.

Klassikaliste arutelude kõrval sai osaleda ka näiteks maailma- ja osaluskohvikutes, käia karjäärinõustamisel või laenutada elavast raamatukogust põnevaid inimesi. Toimus ka tagurpidi tööintervjuu ja ühe arutelu avasid baleriinid.

Presidendi kandidaatide debatt 12. augustil. Foto: Anna Markova

 

Festivali osaleja Kristjan on Arvamusfestivalil teist korda ja kiidab tänavuste arutelude sisukust. „Ma ei tea, kas mul on lihtsalt olnud õnne või ongi arutelud seekord paremini läbimõeldud ja korraldatud.  Leidsin kolm arutelu, mis olid minu nõudliku meele jaoks piisavalt köitvad, nii et kuulasin neid algusest lõpuni ja võtsin ka ise sõna!“

Eriti pakkus Kristjanile huvi debatt sünteetilisest bioloogiast ehk disainitud rakkudest ja disainitud inimestest, kus räägiti, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. „See on tegelikult oleviku teema, millega seotud küsimusi ja väljakutseid peavad nii riigid kui ka indiviidid enda jaoks läbi mõtlema juba praegu,“ leiab ta.

Venekeelses arutelus, kus küsiti, kas kodanikuna piisab maksude maksmisest või on vaja teha enamat, arutlesid osalejad, mida nemad kingiksid Eestile 100. sünnipäevaks. Muuhulgas pakuti, et iga kodanik võiks kinkida Eestile 100 head tegu ning et ükskõik mis kingitus on, peaks see olema sisukas ja läbimõeldud. Näiteks pakuti välja, et võiks kirjutada hiigelsuurelt Eesti territooriumile numbri „100“ nii, et seda saaks pildistada ka kosmosest. „Proovime teha nii, et minu eesti keelt mitte valdav isa, kes on elanud Eestis üle 25 aasta, kogeks, et see on ka tema pidupäev,“ ütles arutelu lõpetuseks festivali osaleja Marat Aljautdinov.

Päeva oodatuimaks aruteluks oli presidendikandidaatide debatt, kus osalesid Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Mart Helme. Arutlejad käsitlesid Mihkel Kärmase juhtimisel selliseid teemasid nagu presidendi valimiste kord, kandidaatide eraelu ja presidendi roll. Debati peamisteks teemadeks said sisseränne, välistööjõud ja pagulased.

Arvamusfestivali teise päeva avas kell 7.30 loodusmatk hommikuses linnas ning esimene arutelu algas juba kell 9.30 ja käsitles kodaniku võimalusi osaleda hariduspoliitika kujundamises. Sellele järgnes Euroopa Parlamendi saadikute arutelu teemal „Mis saab Euroopa Liidust“.

Festivali viimane arutelu algab laupäeval keskväljakul kell 20.00, kui kogunevad parlamendierakondade esimehed. Arvamusfestival toimub neljandat korda 12.–13. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav, võimalikult kriitikavaba ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Postimees: Me armastame arvata: kuus vaidlejatüüpi

Sel nädalavahetusel kogunevad kõik, kellel on midagi arvata, neljandat korda Paidesse arvamusfestivalile. Olgem ausad – mingis vallas peame me kõik end eksperdiks. Ja igaühel meist on ka oma lemmikeksperdid, keda me jäägitult usaldame. Ent on tüliküsimusi – nii me arvame pinnapealsete oletuste põhjal –, mille lahendamine sõltub vaid tahtmisest. Neid kuut tüüpi võib kohata igas vaidluses ja midagi igast tüübist on ka meis endis, kirjutab Postimehe Arter.

Kaasakaagutaja

Tal pole oma arvamust. Õigemini on küll, aga teised on selle alati varem ja paremini sõnastanud. Ja mis selles siis halba on, kui tal on arvamus, mis teiste, autoriteetsemate inimeste omaga kokku läheb ning ta sellest valjul häälel ka räägib? Üldiselt mitte midagi.

Ometi on kaasakaagutajal üks häiriv omadus: aruteludes kaldub ta kiiresti sinnapoole, kus argumendid on lihtsamad ja poolehoidjaid rohkem. Seetõttu ei maksa vaidlustes tema kui liitlasega arvestada. Ehkki tavaliselt üsna konservatiivsete vaadetega, võib ta toetada ka mässulisi ideid, kui neid toetab enamus. Kui selliseid arvajaid on palju koos, siis nimetatakse neid avalikuks arvamuseks, mis võib ühiskonnas kaasa tuua nii revolutsiooni kui ka stagnatsiooni.

Noor entusiast

Ta on just ülikoolist välja saanud ning maailm on tema jaoks põnev koht, täis probleeme, mille lahendamine on ainult teda oodanud. Nüüd on ta kohal, tal on palju ideid ja tuld täis hing nende ideede eest võitlemiseks.

Kuidas kaotada sotsiaalne ebavõrdsus? Mida hakata peale Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Kuidas lõimida venelased Eesti ühiskonda? Mida teha pagulastega? Kuidas välistada diktaatorite võimule saamine? Tal on kõigele lahendus, mis ei nõua muud kui üldist head tahet ja pealehakkamist. Temas endas on entusiasmi mitme inimese jagu. Asjaolu, et juba mitu põlvkonda temataolisi on samu probleeme lahendanud, ei kärbi ta tiibu. Ka teadmine, et mitmeid tema pakutud lahendusi on ajaloos katsetatud ja need on viinud õudsete tagajärgedeni, ei kahanda ta indu. Vastupidi – toonased elluviijad olid lihtsalt halvad inimesed, aga tema on ju hea.

Noore entusiasti püüab sageli võrku mõni erakond või läheb ta ise riigiametisse. Seal võib temast kõigile kasu olla.

“Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?”, 12. augustil. Foto: Johan – Paul Hion

 

Vana kala

Ta on omal alal tunnustatud ekspert ja kogenud meediaga suhtleja. Temasuguseid ei ole palju ja aeg-ajalt püüab mõni vaidlusosaline talle vastase silti selja peale kleepida. Aga see ei lähe läbi. Ta pole kellegi poolt ega vastu. Ta ütleb lihtsalt: kui me teeme nii, siis edasi on nii, ja kui me teeme naa, siis läheb naa. Kumba me tahame? Ei saa teha nii, kui me tahame, et oleks naa.

Ta ei tundu kuigi huvitav, kuid teda see ei huvita. Ta tunneb asja ja on nõus sellest alati rääkima, kui tahetakse kuulata. Kui tahetakse vaid karjuda, siis tema leheveergudele või lavalaudadele ei roni. Ta on väga kannatlik – üha uuesti ja uuesti on ta nõus selgitama küsijale või vastasele neidsamu lihtsaid asju. Mingil hetkel hakkab tema häälde küll tekkima väsinud kooliõpetaja kile tämber, kuid ealeski ei muutu neutraalne sõnavalik.

Vaidluskunstnik

Ta on haritud, loeb palju ja oskab rohkem võõrkeeli kui iga eestimaalase kohustuslikud soome, vene, inglise. Mingil kitsal alal on ta ka tunnustatud ekspert. Ta näeb hea välja, tal on vanamoeliselt meeldivad maneerid ja tal on vastassoo seas menu.

Ideaalses maailmas arutleks ta vaid parimaga, see tähendab iseendaga. Tõele au andes ta seda teebki, muidugi mitte avalikult ja kuuldavalt. Päris elus on tema väitluspartneriteks tihti palju keskpärasemad kujud. Mõned neist ei ole rumalad, kuid kahjuks pole nad ka piisavalt targad, et vait jääda ja lasta tal rääkida. Tal on selged laused, läbimõeldud argumendid ja ilus hääl, ja ta teab seda.

Tegemist on kahtlemata targa inimesega, kelle eksperdiseisukohtadega võiksid teised üldjoontes kursis olla. Tüütuks muutub ta aga siis, kui end kõikidel elualadel asjatundjaks hakkab pidama.

Kosmik

Temal on probleemidele lihtsad lahendused: hinga sisse, hinga välja ja kuula kosmost. Vastused tulevad sealt ja kõigele ei saagi vastust olla. Kuna ta on väga leebe ja tasaste maneeridega, ei saa ta aruteludes kuigivõrd osaleda, sest pärast esimesi repliike ei pääse ta enam löögile.

Tema rahulikkus on imetlusväärne. Kuulsast ütlusest «Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, ja julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust nende vahel vahet teha» on ta valinud just esimese poole. Lõppude lõpuks on tal õigus – miski pole igavene ja ühel või teisel moel laheneb kord iga probleem või tüliküsimus.

Vandenõulane

Juudid, vabamüürlased, reptiilid – ta teab neist kõike ja mõned on ka tema isiklikud tuttavad. Ta ei loe peavoolumeediat, sest see ju valetab. Seevastu neelab ta kirglikult alternatiivsetes kanalites pakutavat. Ja usub kõike, mida neelab, sama kirglikult. «Allikakriitika!» hüüatab ta peavoolumeediale, kuid igasugune kahtlus alternatiivkanalite allikate suhtes tähendab tema jaoks vabamüürlust.

Vandenõulane on aruteludes häälekas kaasalööja. Ta võib muutuda isegi nii häälekaks, et arutelust ei tule midagi välja – teised tüdinevad ja lähevad laiali. Kaua ikka jaksatakse kuulata jutte Eestimaa mahaparseldamisest, ravimitööstusest, mis teadlikult mürgitab lapsi vaktsiinidega, ja sellest, et USA tegelik eesmärk Afganistanis oli heroiini tootmine oma riikliku kontrolli alla saada. Elu, enamiku jaoks juba niigi värvikirev, on vandenõulase juttudes vaid tegelikkuse kahvatu peegeldus.

 

Postimehe arutelu: Kas robotid võtavad meie töö ja leiva?

Lähikümnendil võtavad robotid osa töökohti tahes-tahtmata, tõenäoliselt toob see osale ühiskonnast kaasa halvema elu, kõlas Postimehe arutelus teemal “Kas robotid röövivad meie töö ja leiva?”.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

 

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Mis on ettevõtjal Arvamusfestivalile asja?

Ma lähen Arvamusfestivalile juba neljandat korda ja kutsun kaasa ka oma kolleege ja sõpru. Ma arvan, et arutelukultuuri arengut Eestis peab toetama oma osalusega nii sõnavõtja kui aktiivse kuulajana. Kui ma oma arvamust ei väljenda ja selle eest ei seisa, siis kes ja miks peaks seda minu eest tegema?

Tegusal ettevõtjal on alati kiire ja hea, kui töö kõrvalt jääb aega uudiseidki jälgida või sõbraga mõtteid vahetada. Samas ettevõtlikel inimestel on enamasti mõtteid, mida võiks jagada ka teistega. Kas selleks, et teised saaksid ka edukamalt toimetada, või selleks, et  teised saaksid paremini aru ettevõtjatest, töökohtade ja maksutulu loojatest. Ükskõik, mis ettevõtja Arvamusfestivalile toob, tema aktiivsest osalemisest seal on ühiskondlikult kindlasti kasu.

Kuigi liiga palju levib meil mõte, et kõik ühiskondlikud asjad võiks riik korda ajada. Samas meie maksukogum on veel piisavalt õhuke, et kõiki asju selle arvelt korda ei tee. Ja õnneks on Eestis palju ka inimesi, kes kodanikuna, ettevõtja ja ka ametnikuna võtavad ise midagi vedada, tahavad ise midagi korda teha.

Mina lähen Arvamusfestivali Teadusalale jagama oma teadmisi-mõtteid, mida muuhulgas oma ajast rakendan ka TTÜ kuratooriumis. Swedbanki personalijuht saab sõna Tööelualal. Lisaks jagan Swedbanki kui ettevõtte kogemust vabakonna juubeliarutelus – kuidas me üle kümne aasta oleme kaasa aidanud oluliste algatuste sünnile ja oleme strateegiliste partneritena igapäevaselt vabakonna nii mõnegi liikmega kaasas. Ma tean, et minu headel kolleegidel erasektorist on ka oma näited ja oma tegevused, mis väärivad jagamist. Kui nad võtaksid selle aja, siis me veel üllatuks, kui palju tegelikult täna panustavad ettevõtjad ühiskonda väga erinevates valdkondades nii raha kui Oma aega.

Ka Arvamusfestivali korraldajad teevad kõik vabatahtlikult seda, mida meie riigi edasikestvuse seisukohast on väga vaja  – aitavad tekitada dialoogi erinevate inimeste, mõtete, huvide vahel. Vähim, mis igaüks meist teha saab, on tulla ka kuulama ja kõiki viisakusreegleid järgides oma arvamust avaldada. Parim, mis juhtuda saab, on suurem mõistmine ja teadmistevahetus ettevõtjate, ametnike, vähem ja rohkem aktiivsete kodanike, lapsevanemate, looduskaitsjate, terviseparandajate, tudengite ja kõigi teiste, ka sõprade ning kolleegide vahel.

Näeme reedel Paides!

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Swedbank on Arvamusfestivali hea partner.

Millist arutelu valida? Arvamusfestivali meeskond soovitab!

Sellel aastal korraldab Arvamusfestivali meeskond ainult ühe arutelu ise, kogu ülejäänud programm valmib saja organisatsiooni koostöös. Seega ka suurem osa meie meeskonnast sai kavaga tutvuda alles selle avalikustamise päeval. Palusime meie tiimide eestvedajatel valida välja üks arutelu, kuhu nad kindlasti osalema lähevad ja põhjendada oma valikut. Kes teab, äkki ka teile on sellest abi!

NELJAPÄEV, 11. august

11. august @ 18:00-22:00; 12. august @ 12:00-22:00 ja 13. august @ 10:00-22:00
Näitus “Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015”
“Arvamusavaldus võib olla vormistatud ka kunstiteosena ja just selliseid videoid näitusel näebki. Kuna teosed on valitud viimasest kahest kümnendist, annab näitus ka hea ajaloolise ülevaate nii
arutelu vajavatest teemadest kui ka aruteluultuuri arengust.”
Ott Karulin, arutelude programmi/kultuuriprogrammi eestvedaja

 REEDE, 12.august
12. august @ 12:00-13:00
How to make consensus-based decisions? – Dutch Polder Brunch
“Ma usun, et on väga oluline õppida teiste kogemuste põhjal ja hollandlastel tundub kõik kuidagi hästi töötavat. Ja loomulikult peab oma silmadega selle “eesti brändi looja” üle vaatama.“
Reet Taniel, toetusprojektid ja sotsiaalmeedia

12. august @ 12:00-13:15
Kas sõda tuleb või mitte?
“Ma olen peale Maidani sündmusi olnud seisukohal, et pigem minu silmad näevad Euroopas sõda kui mitte…“
Alo Aasma, logistika

12. august @ 12:00-13:30
122 – viimane taks?
“Geneetika vs elustiil – kumb laseks mul veel sada aastat elada? Kas mul üldse on võimalust? Ma ei saa teadmatuses olla.“
Ann Trummal, blogi

12. august @ 14:00-15:30
Teadus kui majanduse mootor ja poliitika rool
“Puutun selle teemaga elus vähe kokku ja mul oleks huvitav aru saada, mis suunas mõtted Eestis liiguvad.“
Katja Danilova, kommunikatsiooni eestvedaja

12. august @ 15:00-16:30
Millist elektrivõrku me vajame?
“Näen oma igapäevatöös ettevõtjatega suheldes, et kuigi “kogu maa elektrifitseerimine” on ammu lõpule viidud, jäävad nad hätta – uute võrkude rajamine on kallis ja maapiirkonnas jääb ka võimsust väheks. On ka näited, kus ettevõtjad on vedanud oma tööstusaladeni uued elektriliinid – seda mitte kuskil maal ja metsas, vaid maakonnakeskuses ja selle lähedal. Elekter on osa regionaalpoliitikast :)“
Triin Pobbol, Järvamaa turundus

12. august @ 17:00-18:30
Intelligentsete tehnoloogiate mõju ühiskonnale järgmise 20 aasta jooksul
“Väga huvitav teema, mille üle olen mõtisklenud juba mõnda aega: pidevalt kiirenev IT ja tehnika areng on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga juba tänaseks elukeskkonda tublisti muutnud. Mäletame ju kõik, et siis pidime interneti kasutamiseks tagama ühenduse läbi modemi, kuid täna on meil WiFi ja netipulgad ning räägime isesõitvatest autodest. Oleme olukorras, kus elanikkonna arv kasvab, töökohti jääb tänu automatiseerimisele järjest vähemaks ja paljud allesjäävad töökohad nõuavad spetsiifilisi IT- või tehnikaalaseid teadmisi (mida kõigil inimestel ei ole ja milleks paljudel ka paraku vaimseid eeldusi ei ole). Samaaegselt toimub tänu paranenud tervisesüsteemile ja teadlikkumale tervishoiualasele käitumisele pidev eluea tõus ja pensioniea piiri tõstmine. Milline areng ootab meid ees järgneva 20. aasta jooksul? Milliseid muutusi toob areng meie elukeskkonnas? Millised on inimeste võimalused tööturul? Millised on lahendused? Küsimusi on palju. Ootan huviga arutelu.”
Tiina Kivila, heakord


“Astun innovatsioonialale, sest soovin mõista ja teada, mis meie ümber toimub ja muutub, ise areneda ja headele arengutele kaasa elada.“
Heldi Ruiso, sotsiaalmeedia, veebileht ja äpp

12. august @ 18:00-19:30
Kas õigus on söödav?
“Puudutab ühest küljest mind isiklikult, kuna töötan selles valdkonnas, aga usun, et teema kõigi jaoks oluline ja aktuaalne. Arusaadavad ja loetavad seadused on õigusriigi toimimise aluseks, aga ise hoian iga päev peast kinni ja üritan välja lugeda, mida see seadusandja ikka nüüd öelda tahab.”
Sandra Sillaots, arutelualade tugitiim

“Põnev ja oluline teema, millega olen isegi kokkupuutunud. Samuti on suurepärased inimesed rääkimas valdkonnast, millest neist igaüks on kui kala vees.”
Kaspar Tammist, festivaliala ülesehitus

 LAUPÄEV, 13. august
13. august @ 10:00-11:30
Väärtusmäng
“Väärtusmäng tundub põnev ja kaasav aruteluvorm olulisel teemal. Laupäeva hommikut alustada väikese mänguga kõlab väga mõnusalt.”
Virve Kass, tagasiside ja analüüs13. august @ 11:00-12:30
Kuidas diskuteerida “lolliga”?
“Arutelu, mis annab hea alguse ja häälestuse festivali teiseks päevaks. Eelarvamuste küüsis “vaevlevaid” inimesi kutsusime Varbusele. See on ehk arutelu, kus võib leida nippe “raviks”.”
Argo Nõmmik, eelfestival Kagu-Eestis ja eriüritused/koostööprojektid

13. august @ 11:30-13:00
Mis toimub (potentsiaalse) annetaja peas? Ebameeldiv tõde heategevusest Eestis
“Kuidas saaksime heategevuse ja filantroopia nii loomulikuks teha, et sellega tahaks tegelda iga Eestis elav inimene?”
Maarit Cimolonskas, sisekommunikatsioon

13. august @ 14:00-15:30
Estonia 100 celebration – do non-native residents feel as hosts or guests?
“Mul on hästi hea meel, et meil on sel aastal programmis varasemast enam arutelusid inglise (ja vene) keeles. See konkreetne arutelu toob kokku viis pikajaliselt Eestis elavat välismaalast, kes on kõik väga huvitavate taustadega ja oma teadmiste ja oskustega meie ühiskonda oluliselt panustanud. Meil on selliseid inimesi väga vaja ja ma loodan, et nad saavad öelda, et tunnevad ennast Eestis nagu kodus, mitte ei ole siin külalised. Või kui veel ei tunne, siis äkki selliste arutelude korraldamine aitab seda muuta.”
Kadri Lutter, hea arutelutava väärtustamine

13. august @ 15:00-16:30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
“Olen võrdlemisi nõudlik e-teenuste kasutaja ja ootan huviga, millised on Eesti järgmised e-sammud. Olemasolevate e-teenuste peale oleme saanud ehitada e-Eesti kuvandi, aga näiteks e-Maksuamet pole enam eriline uudis.”
Helen Kondoja, meediasuhted

13. august @ 15:00-16:30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?
“Olen ise andnud rahatarkuse tunde pangaliidu kaudu koolides ja mul on sellest lähtuvalt huvi kuulata, mida uut ja vana on teistel osalistel arvata. Kust tulevad rahast ja investeerimisest teadmised tegelikult? Kas meie rahaasjade ajamise määrab meie perekond või isiklikud kogemused? Kui suur roll on tulevikus koolil ja pankadel rahatarkuse jagamisel?”
Katre Soppe, annetuskeskkond

”Minu meelest on Eesti koolisüsteemis liiga vähe tähelepanu pööratud noorte finantskirjaoskusele. Tean, et Skandinaavias algavad finantside teemat puudutavad koolitunnid juba põhikoolis. Pean seda teemat oluliseks, sest soovin, et minu lapsed kasvaksid üles ühiskonnas, kus säästmine, riskide maandamine, investeerimine oleks tavapärased tegevused:)”
Katriin Laanet, infopunkt

13. august @ 15:00-16:30
Võtame mere tagasi!
“Tehakse krimiuuring, mida ühiselt lahendatakse. Põnev formaat + kogu merekultuuriala tegi laboriga koostööd.”
Inga Jaagus, aruteluvormide labor

13. august @ 15:00-16:30
Kas käerauad lahendavad sotsiaalseid probleeme?
“Väga tähtis teema, kuna meie keskel on uskumatult palju noori, kellesse peaksime rohkem süvenema ja panustama ning leidma neis potentsiaali olla rohkem kui “pätipoiss” tänavalt.”
Anni Alev, platsitiimi vabatahtlike värbamine

13. august @ 17:00-18:30
“Kui mitte mina, siis kes ja kui mitte täna, siis millal?” – Emma Watson
“Miks ja kuhu kaob inimestes olev tohutu potentsiaal? Mis materdab inimesi või muudab nad ükskõikseks?”
Anneli Kenk, disain

13. august @ 17:15-18:30
Eestlased välismaal: Kaotatud ajud või Eesti saadikud?
“Mitmed minu sõbrad ja sugulased on elanud aastaid välismaal. Viimase aasta jooksul aga on hakatud Eestisse tagasi pöörduma või sel teemal minuga arutlema – “Kas ikka tulla, kuidas tulla, mis Eestis toimub, millest alustada, kas midagi on muutunud?” on vaid mõned küsimused, mis mulle on vestlustes esitatud.”
Anu Melioranski, turundus, disain ja reklaam

13. august @ 18:00-19:30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
“Olen juba mõnda aega mõelnud, kuidas mahetootjad tegelikult hakkama saavad ning kas nad teevad seda pigem missioonitundest või on seal ikkagi võimalik ka äri teha. Ootan huviga arutelu.”
Siiri Vene, staap

Kuidas hoida moderaatorina Arvamusfestivali head tava?

Marleen_Pedjasaar

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

  • Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
  • Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
  • Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
  • Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
  • Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.

    2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

  • Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
  • Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
  • Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
  • Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
  • Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

9 päeva Arvamusfestivalini: kuidas valmistuda ja mida oodata?

Arvamusfestivalini on jäänud loetud päevad ning seega on sobiv aeg anda soovitusi, mida sellel aastal eriti tähele panna ning kuidas festivaliks parimal moel valmistuda.

Programm – isetekkeline ja üllatav
Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za’atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

2015. aasta Arvamusfestivali teine päev. Foto: Sven Tupits

Kultuur kui arvamusavaldus
Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival
Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur
Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

Lastealad Arvamusfestivalil – igav juba ei hakka!

Reedel kell 12. – 20. ja laupäeval kell 10. – 20. on avatud lastealad nii Vallimäel kui ka Paide Keskväljakul, kus pere pisemad saavad põhiprogrammiga paralleelselt lustida.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

 

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke

Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

 

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali [eel]arvajad on selgunud

22. juulil kell 12-20 toimuval esimesel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil  tulevad jutuks igihaljad ja -torkivad teemad maaelu ja -kultuuri hääbumisest, turvalisusest piirialadel.

Festivali eestvedaja Ott Rätsepa sõnul loodavad osalejad kummutada mitmeid vanu müüte ja luua uusi: „Kõneks tulevad teemad ei puuduta sugugi vaid Kagu-Eestit vaid kõnetavad ka kõiki teisi.“ Kuigi enamus festivaliprogrammist on eestikeelne, siis toimuvad paljud jutud nii setu kui võru keeles.

Turvalisuse ja julgeoleku laval „Miks keegi meid ei päästa?“ astuvad erinevates paneelides üles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Maaelu laval „Viimane kustutab tule“  võtavad sõna Eesti ökoriigiks saamise propageerija Roy Strider, IT visionäär  Linnar Viik, Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo, kasvatusteadlane Rea Raus, Meremäe vallavanem Rein Järvelill, TTÜ innovatsiooni– ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak, blogija Kristjan Andre, majandusteadlane Andres Arrak, EMÜ rektor Mait Klaassen, EMÜ ökonoomika professor Rando Värnik, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja „Maale elama“ algatuse eestvedaja Ivika Nõgel.

Maakultuuri laval „Õks viil elässe mõtsu vaihõl ummamuudu inemise“ saab [eel]arvamusi vahetada geograafide Andres Rõigase ja Rein Ahase, Marketing Instituudi tegevjuhi Anu-Mall Naaritsa, Meremäe vallavanema Rein Järvelille, seto kultuuri eestvedaja Õie Sarve, teleajakirjanik Urmas Vaino, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Aarne Leima, Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo, Mooska talu perenaise Eda Veeroja, muusik Mari Kalkuni, kujundaja ja ilmateadustaja Martin Mileiko ning luuletaja Kauksi Üllega.

Kes ja millises paneeldiskussioonis täpsemalt osaleb, saab teada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali samanimeliselt Facebooki lehelt või Arvamusfestivali kodulehelt!

 

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Juba sumiseb!

Arvamusfestival oleks juba natuke nagu käes, kirjutab osalusvormide labori eestvedaja Inga Jaagus. Vähemalt paistab kõik väga käegakatsutav, kui osa võtta mõnest töötoast ja märgata-kuulata mõnusat suminat, mis saadab arutelukorraldajate teematutvustusi.

Märtsi lõpus esmakordselt arutasid arutelualade korraldajaid oma ideid. 10. juuniks peab aruteluaala plaan lõplikult valmima. Foto: Kärt Vajakas

 

Aprilli lõpus algasid Arvamusfestivali töötoad. Esimene neist oli aruteludisaini oma, mida viis läbi Anna SpeakSmartist. Töötoa eesmärk oli n-ö mootori käivitamine, et  kohe algfaasis saaks kõik olulisemad komponendid arutatud.

Maikuus toimuvad osalusvormide töötoad: üks neist on juba toimunud, kaks alles ees. Käisin esimeses töötoas kohal, et tegevust oma silmaga kaeda. Kuigi esialgne kavatsus oli pigem töötuba kõrvalt jälgida ja siis sellest kirjutada, haarasid soojendus- ja kaasamisülesanded ning arutelud mindki, nii et vaatleja-kirjutaja kogemusest sai sujuvalt osalejakogemus, nagu osalusvormide töötoas peabki.

Osalusvormide töötube  korraldavad Kerttu ja Laura osalusvormide labori tiimist. Kui kunagi tulevikus peaks keegi kirjutama Arvamusfestivali ajaloost ülevaate, siis Kerttu ja Laura võiksid selles olla mainitud kui festivali tõenäoliselt esimese üleni kaasava arutelu läbiviijad. Aasta oli siis 2014 ja aruteluteemaks „Milline on huvitav kool?“.

Kerttu ja Laura panid oma töötoas osalejad mõtlema, miks arutelu publikut arutellu kaasata ning kuidas seda teha. Liljan Seesami kindlustusfirmast võttis muljed kokku nii: „Üks põhilisemaid aspekte, mis minu jaoks osalusvormide koolituse käigus välja koorus, oli see, et kuna meie arutelu üheks eesmärgiks on saada võimalikult palju erinevaid arvamusi ning tähelepanekuid, on hästi tähtis, et kõik arutelus osalejad tunneksid end võrdsetena ning hästi – iga seisukoht on oluline.“

Märksõna „võrdsus“ jäigi esimesest osalusvormide töötoast enim kõrvu. Kõige tähtsam kaasava arutelu eeltingimus on luua õhkkond, kus tahetakse kuulda erinevaid arvamusi ja kõik arvamused on võrdsed. Tegime prooviks läbi mõned seesugust õhkkonda loovad ja toetavad võtted  ning jõudsime arusaamani, et väga tähtis roll on arutelu moderaatoril.

Pärast osalusvormide töötube ongi juuni alguses moderaatorite töötoad, mida viib  läbi Marleen SpeakSmartist. Need on mõeldud just neile, kes päriselt hakkavad Paides arutelusid suunama. Moderaatorite töötubadest järgmine samm ongi juba festival!

Link töötubade infole AFi kodulehel: https://2016.arvamusfestival.ee/arutelu-korraldajale/enne-festivali/koolitused/

Postimehe juhtkiri: Ida-Virumaa vajab tulevikuvisiooni

Teine Narva [eel]arvamusfestival toimus 21. mail. Foto: Anna Markova.

Ida-Virumaa ning sealne suurim linn, ligi 60 000 elanikuga Narva on viimastel aastatel pälvinud võrdlemisi palju tähelepanu nii eesti kui ka välismeedias. Valdavalt on see siiski seotud 2014. aasta sündmustega Ukrainas: mõnigi lääne ajakirjanik on otsinud uut Donbassi ja Krimmi nii Läti ajaloolisest Latgale regioonist kui ka meie piirilinnast Narvast. Daugavpilsi ja Narva reaalsus on osutunud siiski millekski muuks. Kohalikest, kes ennast seda laadi tähelepanust Latgales ja Ida-Virumaal häirituna tunnevad, võib täielikult aru saada.

Kuid meie kodumaisestki meediast, nii eesti- kui ka venekeelsest, kuuleme enamasti selle piirkonna depressiivsusest, ehkki 25 taasiseseisvusaastaga on Ida-Virumaa ja selle linnad läbi teinud suuri väliseid ja sisemisi muutusi. Kahtlemata on Ida-Virumaal ka endiselt suur, veel avamata arengupotentsiaal. Võimalused selleks tuleb lihtsalt üles leida.

Põhimõtteliselt on Ida-Virumaa linnu tabanud samad probleemid, mis tabanud lugematuid monolinnu postkommunistlikus Ida- ja Kesk-Euroopas. Kriisideni nende linnade majanduselus on viinud terve hulk põhjuseid, alates väikese konkurentsivõimega toodangust, endiste suurettevõtete vananenud ja amortiseerunud sisseseadest kuni rentaabluse seisukohalt liiga suurte tootmiskuludeni. See omakorda on viinud ka tööjõulise elanikkonna ja kvalifitseeritud tööjõu väljavooluni sellistest piirkondadest, mis on osutunud hiljem selle majanduslikku arengut pidurdavaks teguriks, mille üle kaebavad ka paljud ettevõtjad.

Monolinnade tööturu kitsas profiil on tekitanud Ida-Viru linnade sarnastes piirkondades ulatusliku, paraku ka pikaajalise tööpuuduse probleemi, millel on samuti kohalikule elule väga halvad tagajärjed. Muuhulgas ahendab see maksubaasi ning nõuab selliste regioonide ulatuslikku doteerimist riigieelarvest (rääkimata sotsiaalsetest probleemidest, mida see kõik on kaasa toonud). Kui kuulata mõnede Ida-Viru linnajuhtide sõnu, siis võib jääda ekslik mulje, et nende probleemides ongi valdavalt süüdi keskvalitsus, kes sealseid omavalitsusi piisaval määral ei doteeri, ehkki Ida-Virumaa on selle poolest olnud viimastel kümnenditel võrreldes teiste Eesti ääremaadega eelisolukorras.

Hiina filosoof Laozi on õpetanud, et anna inimesele kala ja ta saab päevaks söönuks, aga õpeta ta kala püüdma ja tal on kogu elu kõht täis. Valitsuse dotatsioonide asemel vajab Ida-Virumaa pikemas perspektiivis siiski põhjalikult formuleeritud tulevikuvisiooni. Siin võib positiivsena esile tõsta selleteemalist diskussiooni, mida oleme viimasel ajal saanud jälgida meedias, aga ka näiteks möödunud nädala laupäeval Narvas peetud [eel]arvamusfestivalil ning kus on esile kerkinud mitmesuguseid ideid, mida Ida-Viru tulevikuga peale hakata.

Siim Kallas: Narva võiks rajada lennujaama

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Siim Kallas ütles täna Narvas [eel]arvamusfestivalil Ida-Virumaa arengut puudutaval arutelul, et piirkonna strateegilist tähtsust Eesti jaoks on raske üle hinnata ning et üks võimalus Ida-Virumaa majandust ergutada oleks kaasaegsete transpordi- ja logistikakeskuste arendamine. Kallase sõnul võiks Narva rajada kaubalennujaama, vahendab delfi.ee

Vihmasajus kulgenud arutelul Narva ja kogu Ida-Viru regiooni arenguperspektiivide üle jagasid mõtteid lisaks Siim Kallasele ka ettevõtja, ekspeaminister Tiit Vähi, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja välisminister Marina Kaljurand.

Kallas märkis, et 25 aastat tagasi oli Eesti suurte võimaluste maa. Piirid avanesid, kapital tuli sisse ja transiit õitses. “Kuigi elu on täna palju parem kui 25 aastat tagasi, on paljud võimalused edasi liikumiseks piiratud.”

Kallas pakkus välja, et Narva võiks muutuda väga tõsiseks logistikakeskuseks. “Ida-Virumaal on suured ettevõtted, mis on ka edukad – energeetika valdkonnas eelkõige, aga kasuks võivad olla suunad, mis avardavad piirkonna rahvusvahelisi võimalusi, suurendavad atraktiivsust nii ettevõtete kui inimeste jaoks. Üks võimalus Ida-Virumaa majandust ergutada on kaasaegsete transpordi- ja logistikakeskuste arendamine. Sillamäe sadam on juba palju teinud sellise keskuse arendamiseks.”

“Kui vaadata arenevat tervikut – Sillamäe sadam, tööstuspargid, tundub mulle, et üks asi võiks veel olla. See on lennujaam,” lausus Kallas. “Miks mitte rajada Narva lennujaam? Vaba maa-ala on tõenäoliselt olemas, vaja on ehitada lennurada ja lennujuhtimiskeskus. Vaadelduna lahus muudest arendustest pole lennujaamal eraldi suurt mõtet. Aga kombineerituna Sillamäe sadama, võimalike ladude, ümberpakkimise (internetikaubandus!), ümbertöötlemise keskustega võiks sellest midagi Zaragoza või Leipzigi taolist tekkida.”

“Transpordi- ja logistikaettevõtete lähedus niisugusele suurele keskusele nagu Peterburi on täiendav võimalus osutada tailor-made teenuseid ka selle keskuse klientidele. Sedasorti teenused on transpordi- ja logistikavaldkonna kiiresti arenev suund,” rääkis Kallas

Välisminister Marina Kaljurand märkis seepeale, et meie transiit Venemaale ei muutu kunagi selliseks, nagu see oli enne aastat 2007. Tema sõnul on Venemaa välja ehitanud oma sadamad ja logistika ning tahab toetada oma ettevõtteid. “Teine põhjus on poliitliline: sanktsioonid reaktsioonina Krimmi okupeerimisele. Ja see ei olnud meie initsiatiiv. Me peame minema uutele turgudele, avama uusi turge,” leidis Kaljurand.

Ettevõtja Tiit Vähi nimetaks Ida-Virumaad mitte vaeseks, vaid rikas-vaeseks ning kutsus üles ressursse oskuslikumalt kasutama, mis aitaks piirkonnal areneda.

Vähi kiitis Kallast, kes nimetas Peterburgi ja viit miljonit inimest. Tema hinnangul on Narva ja Ida-Virumaa geograafiline asukoht meie võimalus. “Loomulikult üle piiri küll saa, aga võiks paremini saada. Ma ütlen, et see suur sein piiril on paljuski meie endi ehitatud. Kui see on meie endi ehitatud, siis me muutume tupikmaaks. Sillamäe sadamale tulijad lähevad ära ja ütlevad, et tuleme jälle, kui on ehitatud sild ja tupikut enam pole.”

Kallas ja Vähi olid ühel meelel selles, et Sillamäel on potentsiaali Antwerpeni sadama sarnaseks. Kallase sõnutsi eeldavad Euroopa suurimate sadamate nagu Antwerpen ja Rotterdamväga suurt IT panust ja rolli.

Vähi leidis, et ettevõtluse toomine loob väärtuse, mida saab kõigiga jagada. Suured tehased on tema kinnitusel läinud, kuid mõned uued on ka ja sellele peab panustama. Vähi pakkus Sillamäe sadama nimeks New Antwerpen.

Kaljurand kutsus üles EAS-i vahendeid kasutades ettevõtlusega alustama. “Riigil on vahendid, vaadake EAS-i kodulehte, vahendid on olemas. Väikeste firmade loomise jaoks saab riigilt abi, tulge ja küsige, teile annab nõu majandusministeerium, suunab teid õigele infole. Kasutage neid võimalusi!”

Indrek Tarand märkis, et tema ja Urmas Paet saatsid peaministrile kirja, kus soovitasid kohanemisfondist Ida-Virumaa põlevkivi sektori koondamiste tarbeks raha küsida, sest seda teeb isegi Air France. “Valitsus arvas, et ei saa. Prantsuse bürokraadid arvasid, et saab küll, kui öelda, et sektoris on suur kriis. Valitsus aga ei tahtnud, öeldes, et Töötukassal on raha piisavalt,” sõnas Tarand.

Arutelul tuli jutuks ka riigiasutuste toomine Ida-Virumaale ja mujale Eestisse. Marina Kaljuranna arvates töötab haridusministeerium Tartus väga hästi. “Justiitsministeerium on otsustanud, et paar osakonda tuleb Narva,” lisas Kaljurand

Samuti vahetati mõtteid haridusasutuste Narva toomise teemal.

Kas Narva vanalinna võiks taastada?

Siim Kallas püstitas idee Narva vanalinna taastamisest. Kallase sõnul ehitatakse Euroopas üles mitmeid maatasa tehtud linnu ja paleesid. “Miks mitte teha seda Narvas, kus oli väga ilus põhjamaine baroki vanalinn. Narval oleks turismiobjektina suur tulevik, kui selline asi ette võtta.”

Tänase arutelu “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa” fookuses olid senised Narvat ja regiooni laiemalt puudutanud riiklikud otsused ning tegevuskava edaspidiseks – kas riik on seni Ida-Virumaal toimetanud heaperemehelikult; kuidas ja kas peaks pehmendama sotsiaalset surutist piirkonnas; kas lahendus regiooni probleemidele peitub suhete kordaseadmises idanaabriga; kuidas praegusest olukorrast tulla välja jne. Arutelu juhtis endine pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik.

Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös korraldatud Arvamusfestivali eelürituse [eel]arvamusfestivali eesmärk on luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaik, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida Ida-Virumaal elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama.

  1. augustil aset leidev Paide arvamusfestival toimub tänavu juba neljandat korda. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Narva [eel]arvamusfestival: Kaljurand julgustas idavirumaalasi julgemalt ettevõtlusega tegelema

Narva [eel]arvamusfestivali esimene arutelu kandis pealkirja “Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa”. Foto: Anna Markova

Välisminister Marina Kaljurand ütles Narvas peetud Eelarvamusfestivalil, et Narvas on tehtud palju selleks, et sealsed inimesed saaksid hea hariduse. Samas peaksid inimesed olema tema hinnangul aktiivsemad ettevõtlusega alustamisel.

“Mis on väikese riigi eelis – hea haridus. Mina väidan, et Narvas on tehtud väga palju selleks, et siin inimesed saaksid hea hariduse, on see kutsekeskkool, kolledž, kaks riigigümnaasiumit,” rääkis ta.

“Mina julgustaks kõiki olema veel aktiivsemad ettevõtluses. Tegelikult Eesti riigil on vahendeid. On olemas toetusmehhanisme, stardikapitale, nõustamisvariante. See, millega oleme üles kasvanud, et kui midagi läheb halvasti, siis seda tuleb põdeda surmani, pole õige. Midagi võibki vahel valesti minna, aga oluline on sellest õppida ja proovida teinekord selle tarkusega, mida esimene kord saadi, ka siis, kui kõik ei õnnestunud nii nagu peab,” lisas ta.

Kaljurand märkis, et piirkond saab areneda ainult siis, kui tehakse koostööd ja head mõtted peavad tulema ka kohapealt.

Allikas: err.ee

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas

2. mail algas neljanda Arvamusfestivali Hooandja kampaania, mis kestab kaks kuud. Andes festivalile hoogu kasvõi 5 euroga saab toetada paremat arutelukultuuri loomist Eestis.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sellel aastal lubavad korraldajad, et festival ei kasva mitte suuruse, vaid sügavuse poolest ning just selleks palutakse hooandjate abi. Arutelusid korraldavad täies mahus partner-organisatsioonid, festivali meeskond aga pakub tugi – sellel aastal koolitatakse nii diskussioonide korraldajaid kui ka moderaatoreid ning poole aasta jooksul pakutakse ka teistmoodi juhendamist. Lisaks loob festivalimeeskond Paidesse mõnusa ja inspireeriva keskkonna ja meeleolu tänu rohkem kui 300 vabatahtliku panusele. Need inimesed on väärt häid olmetingimusi ning ka selleks on tarvis hooandjate tuge.
Festivali saab toetada 27. juunini Hooandja veebilehel, annetades 10 või isegi 500 eurot ning saades tänutäheks väärtusliku kingituse.
Vaata, miks üle 300 inimest panustab Arvamusfestivali loomisse: http://www.hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2016#tab-1-tab
Festivali saab toetada ka teiste keskkondade kaudu. Tutvu lähemalt.

Narva [eel]arvamusfestival alustas ideekorjet

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad tahavad teada, mis virulasi kõige enam huvitab, et 21. mail neid teemasid avalikult arutada. Ideekorje kestab 20. märtsini. Ideid korjatakse aadressil narva@arvamusfestival.ee. Kes elektronkirja saata ei saa või ei taha, võib oma idee käsipostiga Narva muuseumi kassasse läkitada. Narva muuseumi postiaadress on Peterburi tee 2, Narva.

Tänavu 21. mail Narva linnuse pargis peetav [eel]arvamusfestival on juba teine. Ideekorje ongi ajendatud eelmise festivali kogemustest. Korraldajate soov on arutada teemasid, mis puudutavad narvalasi ja ülejäänud virulasi kõige rohkem, mitte arutada neid küsimusi, mis korraldajate arvates võivad siinsetele inimestele olulised olla. „Tõenäoliselt ei ole olemas spetsiifilisi Narva teemasid, küll aga on olemas valdkondi, mis puudutavad Ida-Virumaad või isegi kogu Virumaad rohkem kui ülejäänud Eestit,“ sõnas Narva [eel]arvamusfestivali projektijuht Ivo Posti.

Eelmisel aastal räägiti vene koolidest Eestis, kodanikualgatusest ja -vastutusest ning sellest, kas inimesele luuakse inforuum või ta loob selle ise.

Festival kestab kuus tundi. Selle aja jooksul jõuab põhjalikult käsitleda nelja teemat. Ideekorje käigus pakutud ideid aga arutletakse ka festivali partnerite telkides ja stendidel. Samuti on tänavu kavas ka Hyde Park’ist innustust saanud vaba kõnetool.

Narva [eel]arvamusfestivali programm valmib Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Korraldajad soovivad luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaiga, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida siin elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tegemist on 12.-13. augustil toimuva Arvamusfestivali, mis tänavu Paides juba neljandat korda aset leiab, eelüritusega. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Kolm olulist mõtet enne kui pakud oma teema Arvamusfestivalile

Margo Loor, SpeakSmart arendusjuht ja endine Arvamusfestivali sisutiimi juht, kirjutab kolmest olulisest mõttest, millega arvestada, enne kui esitad oma teema Arvamusfestivali kavasse.

Arvamusfestival toimub sel suvel neljandat korda. Olen esimesel kolmel aastal olnud hästi palju festivali sisuga seotud, sisutiimi juhtinud, teemasid valinud, ise arutelusid korraldanud ja teisi modereerinud ning moderaatoreid koolitanud. Kuna sel aastal on vähem aega festivali toimumisse panustada, aga festival peaks tulema sisukam kui kunagi varem, mõtlesin kaasa aidata oma tähelepanekute jagamisega. Parajasti on käimas festivali teemade väljapakkumine, mis tähendab, et paljudes organisatsioonides üle Eesti mõeldakse sellele, kuidas augustis ühte head arutelu püsti panna. Allpool mõned mõtted sammude kohta, mis tunduvad mulle sellel teel olulised.

  1. Hea arutelu õnnestub luua siis, kui eesmärgiks seatakse hea arutelu. Lühidalt – sõnastage oma eesmärk. Kui algusest peale on eesmärgiks näiteks “informeerida inimesi teemal ….”, pole ju üllatav, et välja tuleb veidi kuiv ning ühepoolne mõttevoog. Arvamusfestivali reeglid muidugi ei ütle sõnaselgelt, et festival peaks olema ainult arutelude koht. Kindlasti oleks isegi huvitav, kui aeg-ajalt formaadivormide piire proovile pannakse ja tehakse näiteks tunnine ülihästi läbilavastatud monoloog. Lähtun siinkohal aga eeldusest, et suurem enamik teemasid püstitavaid organisatsioone peab silmas siiski moel või teisel toimuvat dialoogilist sündmust ning otsivad viise, kuidas sellest vormist maksimumi võtta. Eesmärk võib muidugi olla palju detailsem, kui ainult “teeme suurepärase arutelu”. Näiteks kui ma ise vabaühenduste liidu EMSL nõukogu esimehena arutelu korraldaks, võiksin eesmärgiks panna midagi sellist: “korraldame kaasahaarava arutelu, mis toob kõigi osalejate jaoks hästi selgelt välja katuserahade probleemis vastanduvad väärtused ja loob mõned uudsed lahendusmõtted katuserahade süsteemi ümberkujundamiseks”. Ideaalis on siis veel nii, et festivalil toimuv arutelu ei ole eraldiseisev nähtus, vaid lihtsalt fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub. Selle ideaali saavutamise üks olulisemaid momente on arutelu hoidja ehk inimene, inimeste grupp või organisatsioon, mis teemaga edasi tegeleb ning ei lase festivalil tekkinud mõtetel ära kuhtuda. Arvamusfestivali korraldustiim kindlasti ei suuda festivalil tekkivad tuhandeid mõtteid ise ellu viia ning pole seda kunagi ka oma eesmärgiks seadnud. Kokkuvõttes on esimene soovitus seada eesmärgiks hea ja kestva arutelu loomine ühiskonnas, mille fookuspunkt on augustikuisel Paide vallimäel.
  1. Hea arutelu võib juhtuda kogemata, kuid tõenäosus on palju suurem, kui keegi selle korralikult disainib. Lühidalt – leia arutelu disainer. Kujutage ette, et ühel inimgrupil palutakse ehitada auto, aga kõikide grupi liikmete jaoks on see kõrvalülesanne. Üks toob ühe ratta. Kaks nädala hiljem teine toob teise ratta. Millalgi tuleb kellelegi meelde, et “oh pagan, esiklaasi on ju ka vaja” ja neljas vaatab, et kodus on parajasti üks tool üle ja toob selle kaasa auto istmeks, et saaks oma “linnukese kirja”. Ilmselt mingit Teslat siit kokku ei tule, eks? Ometi just nii käib sageli arutelude korraldamine – küll kamba peale tehtud saab. Aga ei saa. Kui tahate head arutelu, leidke üks inimene, kellele see saab põhiülesandeks. Ideaalis on see inimene professionaalne arutelu disainer ning ta ei pea ilmtingimata olema oma maja seest. Arutelu disaini on võimalik teenusena edukalt sisse osta. Tema mõtleb läbi tervikpildi, sõnastab eesmärgist lähtuvalt teema, paneb paika formaadi, esinejate arvu jpm. Mõistagi võib ta osasid sellest tervikust delegeerida, muuhulgas ka näiteks modereerimise, kuigi arutelu disainer ja moderaator võivad ka olla ühes isikus. Kokkuvõttes on teine soovitus leida üks vastutaja, kes disainib arutelu kui grupiprotsessi tervikuna, lähtudes varem seatud eesmärgist.
  1. Hea arutelu jaoks on vaja huvitavaid osalejaid. Huvitav ei tähenda tingimata tuntud. Osaleja ei tähenda tingimata lavale või paneeli kutsutud osalejat. Arvamusfestivali põhimõtted ütlevad, et kõik inimesed arutelu juures on osalejad. Nii kutsutud osalejad ehk panelistid kui ka need, kes kogunevad alale arutelu alguses. Nii et mõelge välja, millega saada võimalikult huvitavate, eriilmeliste seisukohtade esindajad oma arutelusse ja olete astunud suure sammu lähemale heale arutelule. Kuidas täpselt neid huvitavaid inimesi leida, on teinekord muidugi keeruline küsimus, aga näiteks inimesed, kellel on kas vahetu või tavapärasest erinev perspektiiv teemale, annava sageli huvitavat sisu arutelusse. Teoreetiliselt arutleda kodutuse üle suudavad ju paljud, aga kui oled kunagi istunud Vasara tänava varjupaigas ja kodutute meestega koos vanast boršipurgist teed joonud ning juttu ajanud, on Su perspektiiv mõnevõrra huvitavam. Eelmisel Arvamusfestivalil aitasin disainida ja modereerida arutelu lastekaitseseaduse üle. Ühe esimese asjana tegin arutelu korraldavale organisatsioonile ettepaneku võtta üheks arutlejaks ka mõni laps. Suvel toimunud arutelus andis osalenud tüdruk väga mitu toredat ja huvitavat mõtet ning vaadet, ilma milleta ei oleks me kindlasti nii hea aruteluni jõudnud. Kokkuvõttes – kutsu arutlema huvitavad osalejad.

Loomulikult võib välja tuua ridamisi teisi hea arutelu tingimusi. Intrigeeriv teema sõnastus. Põnev formaat. Ilus telk ja mugavad toolid. Üllatav kõrgtehnoloogiline visuaallahendus. Kuulus teleajakirjanikust moderaator. Ma ei taha ühtegi nendest momentidest nimetada ebaoluliseks, kuid uskuge, kui te ülalöeldud kolm asja paika saate, lähevad need ülejäänud momendid juba oluliselt lihtsamalt õiget rada.

Soovin teile põnevate arutelude korraldamise naudingut!

Algselt oli tekst avaldatud moderaator.ee lehel.

Jaanuarikuus too oma teema Arvamusfestivalile!

ideekorje 2016Arvamusfestivalile, mis juba neljandat aastat järjest sünnib paljude erinevate organisatsioonide ja inimeste koostöös, saab sellel aastal aruteluteemasid esitada 31. jaanuarini.

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Seetõttu kutsume kaasa lööma kõiki inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma arutelud Arvamusfestivalile. Kui mõni otsus vajab läbimõtlemist, mõni teema püstitamist, mõni küsimus sügavamat arutelu, mõni vaatenurk ja uus teadmine tutvustamist, siis on aeg pead koos kokku panna ja luua asjakohane arutelu selleaastasel Arvamusfestivalil.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ettepanekuid ootame 31. jaanuarini. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, inglisekeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused.

“Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline, ja korraldada Arvamusfestivalil arutelu kitsamas või laiemas ringis, kaasata uusi inimesi ja koguda värskeid ideid ja lahendusi,” julgustab Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Kui Arvamusfestival alustas 2013. aastal vaid kaheksa partneriga, siis viimati aitas festivali õnnestumisele kaasa üle 100 organisatsiooni. Tänavu ootame arutelude programmi ühiselt looma vähemalt sama palju partnereid,” sõnab Lauring.

Miks on Arvamusfestivalil osalemine minu organisatsioonile kasulik?

Kahe viimase festivaliaasta tagasisideküsitlustest teame, et arutelualade korraldajad hindavad festivalil osalemist kõrgelt. Kõige rohkem – lausa 90% arutelualade korraldajate sõnul – väärtustatakse võimalust oma seisukohti teistega jagada. Mis aga veel olulisem – üle 80% korraldajatest on saanud festivalil kaasalöömisest uusi teadmisi ja olulist tagasisidet, inspiratsiooni, ideid ja tegutsemisjulgust edasiseks ning leidnud oma teemale või ettevõtmisele mõtte- ja tegudekaaslasi.

Iga arutelu korraldaja kogemus on eripärane – arutelu loomise tulemus ja pikaajaline mõju sõltuvad eelkõige iseendast. Kuidas oma vestlusringi eesmärgistada, keda ja kuidas osalema kutsuda ning kellega koostööd teha sõltub just korraldajast. Tuues oma teema Arvamusfestivalile, saab iga korraldaja osa põnevast koostööprotsessist. Mida festivali lõppedes saadud kogemustega edasi teha ning kas tekkinud inspiratsioon ja uued kontaktid ka uuteks algatusteks vormida on meie endi teha.

Millised ideed on oodatud?

Arvamusfestivali külastavad tuhanded Eestimaa inimesed, kes väärtustavad väga kõrgelt festivaliprogrammi aruteluteemade mitmekesisust. Festivalil osalejad otsivad võimalust saada uut infot saada ja kuulata tarka arutelu, aga oluline on ka võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja enda arvamus välja öelda. Ootame arutelusid teemadel, mis meid kõiki igapäevaselt puudutavad, kuid sama olulised on ka teemad, mis vaatavad Eesti ja välismaailma tulevikku.

Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, ingliskeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused. Oodatud on teemad nii minevikust, olevikust kui tulevikust. Julgustame küsima neid küsimusi ja ette võtma neid teemasid, millele teil endal ei ole vastuseid. Las Arvamusfestival olla see koht, kus pöörame piisavate vastuste ja lahendusteta teemadele tähelepanu ja leiame üheskoos lahendusi.

Oodatud on nii algsed ideed kui väga läbimõeldud ettepankud aruteludeks või muudeks sündmusteks Arvamusfestivalil. Eeldame aga, et ideede esitajatel on valmisolek ja paindlikkus teha nii korraldustiimi kui teiste sarnasel teemal ideede esitajatega tihedalt koostööd idee vormimisel lõplikuks aruteluks.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist.

Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele programmijuhilt Maiult.

Kas oodatud on vaid arutelud?

Arvamusfestivalile on oodatud kõik põnevad võtted, vormid, eksperimendid ja sündmused, mis aitavad kaasa arutelukultuuri edendamisele. Kõik, mis aitab igapäevasest virr-varrist esile tõsta meile olulised teemad ja murekohad, panevad meid mõtlema või aitavad saada selgust, juhivad meid koostööle, uute ideede, lahenduste ja ettevõtmisteni.

Arvamusvahetuse jaoks ei pea kasutama vaid paneeldiskussiooni vormi, mida näeme televisioonis vestlussaadetest ja kogeme enamasti konverentsidel. Ootame kaasavaid töötubasid, grupiarutelusid, väitlusi ja debatte, maailmakohvikuid,  kiirkohtinguid jms.

Kui soovite arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava-, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see teretulnud. Arvamusfestivali programm on saavutanud mitmekesisuse teemade valikus. 2016. aastal aita meil pakkuda ka mitmekesist osaluskogemust!

Kuidas esitada oma arutelu teema?

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 31. jaanuarini!

Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud ideed ka ellu viia ning arutelu korraldamises osaleda. Arvamusfestivali korraldustiim ei võta ise ühtegi ideekorjes laekuvat aruteluideed korraldada. Me väärtustame kodanikualgatust ja isetekkelisust – omalt poolt loome  mõnusa õhustiku ning laia avalikkuse tähelepanu tõmbava platvormi teie teemadele ja aruteludele!

Mis nendest ideedest edasi saab?

Kõigist jaanuari-veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid “arutelualasid” Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu “aruteluala” raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud. Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Tekkis küsimusi?

Pöördu programmijuhi Maiu Lauringu poole – maiu.lauring@arvamusfestival.ee.