Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
2. Tõestame, mida väidame.
3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.