Warning: Use of undefined constant slug - assumed 'slug' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt39692/domeenid/www.arvamusfestival.ee/2016/wp-content/plugins/arvamusfestival/af.php on line 544
Blogi Archives - Page 2 of 14 - Arvamusfestival 2016
Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Blogi

Tagurpidi tööintervjuu näitas, kui oluline on tööandjal osata end müüa

Tööeluala esimese festivalipäeva lõpetas huvitava rollimänguna tagurpidi tööintervjuu, kus intervjueerijaks oli noor tööotsija ja vastajateks kolme suurorganisatsiooni – töötukassa, Swedbanki ja Omniva – personalijuhid.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

 

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

Jüri Saar: tuumafüüsik ja kolmanda-silma-mees ei saa kuidagi olla võrdsed eksperdid

Suurte narratiivide dekonstrueerimine maailmas on viinud tänase olukorrani, kus kõik tõed tunduvad olevat nii suhtelised, et tõde kui selline on lakanud olemast, tõdes kriminoloogiaprofessor ja vabaerakondlane Jüri Saar Arvamusfestivali arutelul ”Milline -ism meid päästab?” ja pakkus lahenduseks uusrealismi.

Jüri Saar. Foto: ERR

 

Ta kutsus ka üles tagasipöördumisele valgustatuse juurde.

”Tuleb aru saada, et see, kui meil telesaates on tuumafüüsik ja mõni n-ö kolmanda silma mees kõrvuti justkui võrdsete ekspertidena, ei vasta tegelikkusele,” märkis Saar.

”Kõikide päästmine mõne -ismi läbi pole võimalik”

Kolumnist ja finantsspetsialist Hardo Pajula iseloomustas oma suhtumist kõikvõimalikesse -ismidesse telesarja ”The Wire” autori ühes intervjuus välja öeldud sõnadega.

”Ismidesse uskuv inimene võib ühes küsimuses olla täiesti mõistlik, teises asjas aga täielik idioot,” vahendas Pajula.

Tema hinnangul oli üks esimestes -ismides, mis tänapäevastuvat inimest määratlema hakkas, natsionalism.

”Veel 150 aastat tagasi määratles Eesti alal elanud inimene end esmalt näiteks talupojana ja teiseks – võib-olla, aga mitte kindlasti sedagi – kristlasena. Eestlus on hilisem konstruktsioon. Nii et natsionalism oli ees ja teised -ismid tulid hiljem riburada pidi järele.”

Kommenteerides arutelu pealkirja, tõdes Pajula, et päästmisest rääkides on inimene juba enese teadmata kasutanud kristlikku kontseptsiooni.

”Päästmine, lunastus on kristlik arusaam. Kõikide päästmine pole tänapäeval asi, millest oleks mõtet eriti rääkida. Pääsemine on sügavalt isiklik tunnetus, eks see selgub surma hetkel, kui hästi me ennast tunneme. Aga mingit üldist -ismi, mille abil kõik päästa, pole olemas,” hindas Pajula.

Artikkel ilmus err.ee portaalis.

Pop-up terviserada Arvamusfestivalil

Spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks on Paide vallimäele tekitatud ajutine terviserada, mis ootab jalutajaid tutvuma festivalialaga, tundma rõõmu liigutamisest, hingama värsket õhku ja nautima vaadet.

Arvamusfestivali terviseraja finiš. Vasakult Alo Lõoke ja Kiira Udu. Foto: Mehirt Emmus

 

Kui keegi nüüd mõtleb, et pole vastavalt valmistunud või ei hakka festivali ajal pikka teekonda ette võtma, siis ei maksa muretseda: rada on kõigest 650 meetrit pikk ja jõukohane igaühele. Arvamusfestivali fotograafi Mehirti ja SA Eesti Terviserajad juhi Alo Lõokesega võtsime üheskoos teekonna ette ja vaatasime, mida kaheks päevaks loodud rada pakub.

Rada on üles seatud nii, et seda läbi jalutades tekib eneselegi ootamatult ülevaade kogu festivalialast. „Kui muidu otsivad külastajad arutelualasid numbrite järgi, siis terviseraja abil jäävad kõik punktid niisamagi tee peale,“ rääkis terviseradade aktivist Alo Lõoke ning lisas, et liikumine arutelude vahel teeb mõtteteravusele ainult head.

Arvamusfestivali terviseraja stardipunktis on võimalik osa võtta loosimismängust – täites lühikese ankeedi ja vastates paarile küsimusele, võib loosiõnne korral võita oma isikliku terviseraja, kas siis koju, kontorisse või kooli.

Meil kulus raja läbimiseks umbes kümmekond minutit. Jalgade puhkamiseks polnud peatusi tarvis, küll aga piltide jäädvustamiseks ja festivali miljöö hoomamiseks.

Üle Eesti on hetkel alalisi väliterviseradu üles seatud 102 ja siseradu 15. Terviseradade loomisel on suureks toeks olnud Swedbank, sooviga pakkuda võimalikult paljudele inimestele tasuta liikumisvõimalust, igas Eestimaa nurgas ja kõikidel aastaaegadel. Swedbank oluline partner ja suurtoetaja ka Arvamusfestivali elluviimisel.

Rohkem infot terviseradade kohta:
Arvamusfestivali terviserada
Terviserajad Facebook

Kas põllumajandusel on kohta nutimajanduses?

Milline roll on Eesti majanduses traditsioonilistel majandusharudel nagu põllumajandus ja toidutootmine? Mis teeks põllumajandusest riigi ja valitsuse jaoks prioriteetse majandusharu? Kuidas peaksime põllumajandusest rääkima, et olla usutavad ja saada põllumajandussektorile vajalikku tähelepanu? Just niisuguste küsimuste üle diskuteerisid maaelualal Meelis Mälberg, Martin Rand, Margus Muld, Margus Mets ja Toomas Kevvai.

 

Moderaator Roomet Sõrmus teeb arutelu käimatõmbamiseks kuulajate seas küsitluse, mis kellelgi põllumajandusega esimesena seostub. Kostuvad näiteks teravili, maaelu ja seakatk. Hüüan entusiastlikult: “Piim!” Linnatüdrukuna pole mul erilist aimu, millest juttu tuleb, aga olen põnevil saamaks teada, mis praegu põllumajanduses toimub. Kohe alguses jääb kõlama nukker mõte, et bürokraatiamasinaga võitlemise kõrval oleks tootmine rohkem nagu hobi. Palju auru läheb meeste sõnul sellele, et olla n-ö toetuskõlbulik, vastata normidele ja mitte trahvi saada. Tänane olukord näitab arutlejate sõnutsi, et võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole meie võimalused toetusi saada nii head. Siinne lahendus võiks olla see, et meie põllumehed paneksid pigem seljad kokku, mitte ei kakleks pisku pärast, mida ei jagata võrdselt.

Diskuteeritakse ka selle üle, et meedias võiks raha küsimise ja saamise asemel esile tõsta tegusid. “Positiivse näitena tooksin välja Avatud Talude päeva,” märgib Margus Mets. Arutlejate sõnul ei saa üle ega ümber toetustest. “Toetustest tuleb rääkida, aga rohkem argumenteeritult, loosungid ei mõju,” leiab Meelis Mälberg. Samas on 20 aastaga tekitatud hea baas, kust edasi minna. “Viimase kümne aastaga on areng olnud meeletu,” leiab Roomet Sõrmus.

Arengut näitab ka see, et tehnoloogia kasutamine kasvab väga kiiresti. “Eesti põllumees on tohutult innovatiivne,” leiab Martin Rand. Ühe oma sõnul hullu ideena pakub ta välja virtuaalse konsolideerumise. “Mõni Eesti põllumees võiks hakata koondma enda alla suuri tootjaid, et müüa neile otse näiteks kartulikrõpsu toorainet,” viskab Rand idee õhku. Lõppeks jääb minu jaoks kõlama mõte, et väga oluline on see, millist pilti kujundavad põllumehed endist ise, ja ehkki nutimajandus ei olegi selles keskustelus tegelikult keskne teema, peaks põllumehed maaeluentusiastide sõnutsi olema võimalikult uuendusmeelsed ja innovaatilised.

Postimehe arutelu: Kas robotid võtavad meie töö ja leiva?

Lähikümnendil võtavad robotid osa töökohti tahes-tahtmata, tõenäoliselt toob see osale ühiskonnast kaasa halvema elu, kõlas Postimehe arutelus teemal “Kas robotid röövivad meie töö ja leiva?”.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

 

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

Seitse tõsisemat arutelu

Arvamusfestivali arutelude teemad varieeruvad alati seinast-seina. Kavast leiab meelepärast mõtteainet igaüks, kes vähegi soovib, viitsib ja tahab kaasa rääkida. Teiste seas on teemasid, mis oma tõsidusega jäävad pisut rohkem silma. Muidugi on hinnang tõsidusele subjektiivne, sest arvamused teadupärast on erinevad. Mõned nopped tõsistest teemadest leiab alljärgnevalt.

Foto: Anna Markova

 

Vägivalla temaatika võib kindlasti liigitada tõsiseimate sekka. Vägivald pole ainult vägivallatseja ja ohvri probleem, vaid puudutab meid kõiki. Vägivalla ja kiusamise leevendamisest ning kogukonna sekkumisest sellesse mõtiskletakse aruteludel „Kellest algab kiusamisvaba elutee?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 12. augustil kell 17 ning Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere probleem“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 12.

Hea on tõdeda, et kõiki kavas olevaid teemasid annab omavahel seostada. Kui pidada maha üks pikk vestlus, tuleks enamik teemadest kõneaineks. Nii on seotud eelnevalt esile toodud arutelud järgmisega. Et maailm oleks parem paik, tuleb alustada iseendast – sel teemal saab mõtiskleda ja kaasa arutleda: „Maailmakohvik: mida saan teha mina parema maailma nimel?“, Arengukoostöö alal, 12. augustil kell 12.30, millele sekundeerib Kuidas me saame Eestile kinkida miljon head kodanikku?“, Eesti vabariik 100 alal, 12. augustil kell 16.30.

Tänasel päeval pole enam mingi eripära see, et pered ei püsi koos igavesti ja lahkuminekud lastega paaridelgi tulevad aina sagedamalt ette kui näiteks 20 aastat tagasi. Siinkohal ei saa kellegi õlule süüd lükata, sest mured ja probleemid tekivad ikka paljude asjaolude kokkulangemisel, samuti teatud tegemistel ja tegemata jätmistel. Oluline on, et peale lahkuminekut säiliksid lastel mõlemad vanemad ning viimased ei jätaks teist vanemat ega lapsi hooletusse. Teemat lahatakse lähemalt: „Vanemlus peale lahkuminekut“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 14.

Juba aastakümneid, kui mitte kauemgi on levinud arusaam, et meespool peab olema tugev, ei tohi välja näidata tundeid ega omada emotsioone ning nõrkusi. Poisikesest peale kinnitatakse neile, et „mehed ei nuta“. Ometi pole selline nö mehelikkuse pealesurumine meeste tervisele ja heaolutundele kasulik ning kas see tegelikult üldse ongi mehelik? Teema võetakse pulkadeks arutelus „Oled mees või ei ole“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 16.

Muidugi ei puudu festivali mõttevahetustelt sisserände teema. Kõikide kirgi köitev vestlusteema harutatakse lahti arutelul „Sisserändaja – oled sa tont või inimene?“, Rändealal, 13. augustil kell 15.30 ja osalusdraamas „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 13. augustil kell 15.

ERR viib Arvamusfestivali Paidest välja

Üks Arvamusfestivali toetajatest on Eesti Rahvusringhääling, kes toob mitmed arutelud tele ja raadio vahendusel ka nendeni, kes Paides Arvamusfestivalil ei viibi.

Reede õhtul kell 19.30 on pooleteise tunni jooksul Mihkel Kärmas vastakuti presidendikandidaatidega. Sellega saab avalöögi presidendiralli ETV eetris.

“Nagu juba tavaks on saanud, lähevad mitmed raadiosaated eetrisse otse festivali alalt. “Olukorrast riigis” avab festivali reedel Raadio 2 eetris, kell 14.05 on Raadio 4 eetris venekeelne debatt Euroopa täna, kus osalevad Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Marko Mihkelson. Laupäeval saab otse Paidest kuulata Vikerraadio saateid Rahva teenrid ja Vastasseis,” kirjeldas planeeritud otseülekandeid ERRi turundusjuht Kristel Maran. Lisaks sellele on festivalialal reporterid, kes salvestavad festivalil toimuvat erinevate põnevate intervjuude näol.

Samuti on võimalik kõike rahvusringhäälingu teemaalal kõneldavat näha ja kuulda läbi ERR’i veebiportaali. “Muuhulgas toimub ERRi laval kaks venekeelset ja üks inglise keelne debatt: telekanali ETV+ eestvedamisel arutletakse kodakondsuse teemadel, sellele järgneb juba eelpool mainitud Raadio 4 saade Euroopa täna ning koostöös Tallinna Ülikooliga veab ERR ingliskeelset debatti “Mida elevant minust mõtleb ehk teised meist”,  milles osalevad hetkel Eestis viibivad välisajakirjanikud peegeldavad enda muljeid Eestist. Lisaks nendele on veel hulk põnevaid eestikeelseid debatte, Festivali lõpetab laupäevaõhtul kell 20 otseülekanne Paide Keskväljakult Parlamendierakondade esimeeste debatilt.  Täpset ERRi lava ja ülekannete kava ja festivaliuudiseid näeb otseaadressilt: err.ee/arvamusfestival,” rääkis Maran ning lisas, et festivalil toimuv on nähtav ka vastvalminud ERR Uudiste mobiilirakenduses.

Marani sõnul pakuvad ülekanded võimalust arutelukultuuril levida ka sinna, kuhu ta muidu nii kergesti ei jõuaks. “Ülekanded festivalilt tagavad, et arvamuste vahetus ei jääks ühe kindla seltskonna mõnusaks äraolemiseks, vaid sellest oleks võimalus osa saada ka nendel, kes Paidesse  ise kohale ei sõida. ERRi kohuseks on informeerida ja harida ning vahendada olulisi Eestis toimuvaid sündmusi, mida Arvamusfestival kindlasti on.”

BMMG: “Mida rohkem räägitakse ja korratakse, seda tõsiseltvõetavamaks sündmus kujuneb”

Balti Meediamonitooringu Grupp (BMMG) on olnud Arvamusfestivali toetajate seas esimesest Arvamusfestivalist alates. Selle aja jooksul on BMMG festivali koostööpartnerina taganud korraldustoimkonnale ülevaate Arvamusfestivali meediakajastustest festivali toimumise ajal, ettevalmistusperioodil ning ürituste järgselt. Seejuures kaalub BMMG pikemas perspektiivis koostöös festivali korraldajatega kaardistada ka aruteludes kujunenud mõjukamate ideede iseseisvat arengukulgu avalikus meediaruumis ning seeläbi mõõta täpsemalt festivali mõju ühiskonnas.

Foto: Anna Markova

 

BMMG juhatuse esimehe Sven-Erik Heinsoo on meedia vahendatud tagasiside heaks täienduseks vahetule ja põhjalikule arvamusuuringule, mis viiakse läbi toetajate, esinejate ja osaliste seas.”Korraldajte professionaalsusest annab tunnistust huvi ja vajadus olla kursis nii-öelda meta-arvamusega ehk arvamusest Arvamusfestivali suhtes,” sõnas Heinsoo. “Seega on festivali korralduses suur roll osalejate arvamusel, mis realiseerub juba järgneva festivali korralduses.”

Arvamusfestivali meediakajastus on aasta-aastalt kasvanud ja seda nii mahu kui sündmust vahendavate kanalite osas. Kui 2013. aastal ilmus festivali teemadel kokku ca 650 lugu, siis 2015. aastal oli meediakajastus juba 1850 loo tasemel.  Esimesel toimumisaastal vahendas oma lugejatele arvamusfestivaliga seotud infot ca 90 meediakanalit, siis 2015 aastal oli kanalite arv tõusnud juba 157 väljaandeni.

“Mida rohkem räägitakse ja korratakse, seda tõsiseltvõetavamaks sündmus kujuneb. Hea uudis nii korraldajatele, arvajatele kui toetajatele,” sõnas Heinsoo. “Head arvamist ning teadmist, et teie arvamust kuulatakse ka Arvamusfestivali korraldamisel!”

Kaja Kallas: Moderaatori kogemusest läbi ebaedu näite

Arvamusfestival 2015, “Mitme rikkama hulka kuulub uuspõhjamaine Eesti?”

Kõige eredamad mälestused on mul esimesest Arvamusfestivalist. Olin varem kuulnud plaanist sellist asja korraldada, ja siis kuskil suve alguses võttis minuga ühendust Urmo Kübar ja pakkus mulle modereerida arutelu teemal “Kui kallis on vaesus?”. Olin alguses tõrges, sest ma ei olnud ühtegi paneeli modereerinud ja kahtlesin, kas saan ikka hakkama. Urmo arvas, et kui saame õiged osalejad, siis pole moderaatoril suurt midagi teha ja debatt kujuneb lausa iseenesest. Pika veenmise peale andsin nõusoleku, sest mõte osaleda aktiivselt sellisel põneval uuel üritusel paelus mind.

Arutelus osalemiseks andsid lõpuks nõusoleku vaesuse probleemidega hästi kursis olev Kärt Mere, ekspankur Indrek Neivelt ja kirjanik Kaur Kender. Mõtlesin, et kui hästi teemad ette valmistada, siis kui keeruline modereerimine nii heade kõnelejatega arutelus ikka olla saab? Mis saab minna valesti?

Sündmustest ette rutates võib öelda, et hiljem selgus, et üsna palju sai minna valesti ja ka läks. Kõigepealt ei olnud arutelu alguseks kohal üht osalist Kaur Kenderit. Kui ta lõpuks kätte sain, siis selgus, et ta on õnneks siiski teel, aga hilineb. Kuna aga ERR tegi ka otseülekannet, siis olime sunnitud ilma temata alustama. Meie arutelu toimus pealaval ja seda oli kogunenud kuulama üsna paju inimesi – nagu hiljem selgus esimese arvamusfestivali rekordarv.

Mingil hetkel saabus ka Kender ja arutelu sai jätkuda juba neljakesi. Üks suurimaid probleeme oli see, et igal osalejal oli oma teema, millest ta rääkida tahtis, mis aga väga palju ei haakunud sellega, mida teised rääkisid. Minu katsed neid suunata arutlema pealkirjana väljapakutud teemale ei kandnud erilist vilja. Kaur Kender rääkis sellest, et vaesus on lahe. Kärt Mere rääkis vaesuses virelevatest lastest ja vaesuse nõiaringist, kuhu need lapsed satuvad. Indrek Neivelt rääkis hoopis maksupoliitikast. Mingi hetk tundsin, kuidas mu silme eest on lihtsalt must ja ma ei tea, mis ma tegema pean. Ühelt poolt nägin inimesi, kes nautisid Kaur Kenderi rokkimist ja tahtsid seda kuulda – veel värvikamaid näiteid, veel räigeimaid sõnu. Teiselt poolt vaatasid mulle otsa nördinud kuulajad, kes olid tulnud selleks, et tundlikul teemal kaasa mõelda ja keda osalejate teemast kõrvalekaldumine väga häiris. Kolmandaks vangutasid pead vanemad kuulajad, kes ei olnud rahul Kaur Kenderi sõnakasutusega. See oli üks väga pikk poolteist tundi.

Arutelu juhil on arutelu õnnestumise osas väga suur roll ja vastutus. Arutelus osalejal on rohkem vabadust kui moderaatoril. Arutelu juht peab teemat ohjes hoidma, aga olema ka alati valmis tekkinud pausid täitma. Ta peab tundma teemat ja õigel hetkel suunama arutlejaid omavahel vaidlema. Arutelu juht peab ilma arutelu õhkkonda rikkumata suunama inimesi Arvamusfestivali heast tavast kinni pidama.

Peale eelkirjeldatud kogemust mõtlesin, et ma ei modereeri enam kunagi midagi. Ometi otsustasin uuesti proovida ja andsin seekordsel festivalil nõusoleku modereerida kiusamisvaba ühiskonna arutelu. Näis, kas seekord õnnestub paremini.

Lugu on avaldatud Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase blogis. Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis on Arvamusfestivali hea partner.  

Millist arutelu valida? Arvamusfestivali meeskond soovitab!

Sellel aastal korraldab Arvamusfestivali meeskond ainult ühe arutelu ise, kogu ülejäänud programm valmib saja organisatsiooni koostöös. Seega ka suurem osa meie meeskonnast sai kavaga tutvuda alles selle avalikustamise päeval. Palusime meie tiimide eestvedajatel valida välja üks arutelu, kuhu nad kindlasti osalema lähevad ja põhjendada oma valikut. Kes teab, äkki ka teile on sellest abi!

NELJAPÄEV, 11. august

11. august @ 18:00-22:00; 12. august @ 12:00-22:00 ja 13. august @ 10:00-22:00
Näitus “Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015”
“Arvamusavaldus võib olla vormistatud ka kunstiteosena ja just selliseid videoid näitusel näebki. Kuna teosed on valitud viimasest kahest kümnendist, annab näitus ka hea ajaloolise ülevaate nii
arutelu vajavatest teemadest kui ka aruteluultuuri arengust.”
Ott Karulin, arutelude programmi/kultuuriprogrammi eestvedaja

 REEDE, 12.august
12. august @ 12:00-13:00
How to make consensus-based decisions? – Dutch Polder Brunch
“Ma usun, et on väga oluline õppida teiste kogemuste põhjal ja hollandlastel tundub kõik kuidagi hästi töötavat. Ja loomulikult peab oma silmadega selle “eesti brändi looja” üle vaatama.“
Reet Taniel, toetusprojektid ja sotsiaalmeedia

12. august @ 12:00-13:15
Kas sõda tuleb või mitte?
“Ma olen peale Maidani sündmusi olnud seisukohal, et pigem minu silmad näevad Euroopas sõda kui mitte…“
Alo Aasma, logistika

12. august @ 12:00-13:30
122 – viimane taks?
“Geneetika vs elustiil – kumb laseks mul veel sada aastat elada? Kas mul üldse on võimalust? Ma ei saa teadmatuses olla.“
Ann Trummal, blogi

12. august @ 14:00-15:30
Teadus kui majanduse mootor ja poliitika rool
“Puutun selle teemaga elus vähe kokku ja mul oleks huvitav aru saada, mis suunas mõtted Eestis liiguvad.“
Katja Danilova, kommunikatsiooni eestvedaja

12. august @ 15:00-16:30
Millist elektrivõrku me vajame?
“Näen oma igapäevatöös ettevõtjatega suheldes, et kuigi “kogu maa elektrifitseerimine” on ammu lõpule viidud, jäävad nad hätta – uute võrkude rajamine on kallis ja maapiirkonnas jääb ka võimsust väheks. On ka näited, kus ettevõtjad on vedanud oma tööstusaladeni uued elektriliinid – seda mitte kuskil maal ja metsas, vaid maakonnakeskuses ja selle lähedal. Elekter on osa regionaalpoliitikast :)“
Triin Pobbol, Järvamaa turundus

12. august @ 17:00-18:30
Intelligentsete tehnoloogiate mõju ühiskonnale järgmise 20 aasta jooksul
“Väga huvitav teema, mille üle olen mõtisklenud juba mõnda aega: pidevalt kiirenev IT ja tehnika areng on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga juba tänaseks elukeskkonda tublisti muutnud. Mäletame ju kõik, et siis pidime interneti kasutamiseks tagama ühenduse läbi modemi, kuid täna on meil WiFi ja netipulgad ning räägime isesõitvatest autodest. Oleme olukorras, kus elanikkonna arv kasvab, töökohti jääb tänu automatiseerimisele järjest vähemaks ja paljud allesjäävad töökohad nõuavad spetsiifilisi IT- või tehnikaalaseid teadmisi (mida kõigil inimestel ei ole ja milleks paljudel ka paraku vaimseid eeldusi ei ole). Samaaegselt toimub tänu paranenud tervisesüsteemile ja teadlikkumale tervishoiualasele käitumisele pidev eluea tõus ja pensioniea piiri tõstmine. Milline areng ootab meid ees järgneva 20. aasta jooksul? Milliseid muutusi toob areng meie elukeskkonnas? Millised on inimeste võimalused tööturul? Millised on lahendused? Küsimusi on palju. Ootan huviga arutelu.”
Tiina Kivila, heakord


“Astun innovatsioonialale, sest soovin mõista ja teada, mis meie ümber toimub ja muutub, ise areneda ja headele arengutele kaasa elada.“
Heldi Ruiso, sotsiaalmeedia, veebileht ja äpp

12. august @ 18:00-19:30
Kas õigus on söödav?
“Puudutab ühest küljest mind isiklikult, kuna töötan selles valdkonnas, aga usun, et teema kõigi jaoks oluline ja aktuaalne. Arusaadavad ja loetavad seadused on õigusriigi toimimise aluseks, aga ise hoian iga päev peast kinni ja üritan välja lugeda, mida see seadusandja ikka nüüd öelda tahab.”
Sandra Sillaots, arutelualade tugitiim

“Põnev ja oluline teema, millega olen isegi kokkupuutunud. Samuti on suurepärased inimesed rääkimas valdkonnast, millest neist igaüks on kui kala vees.”
Kaspar Tammist, festivaliala ülesehitus

 LAUPÄEV, 13. august
13. august @ 10:00-11:30
Väärtusmäng
“Väärtusmäng tundub põnev ja kaasav aruteluvorm olulisel teemal. Laupäeva hommikut alustada väikese mänguga kõlab väga mõnusalt.”
Virve Kass, tagasiside ja analüüs13. august @ 11:00-12:30
Kuidas diskuteerida “lolliga”?
“Arutelu, mis annab hea alguse ja häälestuse festivali teiseks päevaks. Eelarvamuste küüsis “vaevlevaid” inimesi kutsusime Varbusele. See on ehk arutelu, kus võib leida nippe “raviks”.”
Argo Nõmmik, eelfestival Kagu-Eestis ja eriüritused/koostööprojektid

13. august @ 11:30-13:00
Mis toimub (potentsiaalse) annetaja peas? Ebameeldiv tõde heategevusest Eestis
“Kuidas saaksime heategevuse ja filantroopia nii loomulikuks teha, et sellega tahaks tegelda iga Eestis elav inimene?”
Maarit Cimolonskas, sisekommunikatsioon

13. august @ 14:00-15:30
Estonia 100 celebration – do non-native residents feel as hosts or guests?
“Mul on hästi hea meel, et meil on sel aastal programmis varasemast enam arutelusid inglise (ja vene) keeles. See konkreetne arutelu toob kokku viis pikajaliselt Eestis elavat välismaalast, kes on kõik väga huvitavate taustadega ja oma teadmiste ja oskustega meie ühiskonda oluliselt panustanud. Meil on selliseid inimesi väga vaja ja ma loodan, et nad saavad öelda, et tunnevad ennast Eestis nagu kodus, mitte ei ole siin külalised. Või kui veel ei tunne, siis äkki selliste arutelude korraldamine aitab seda muuta.”
Kadri Lutter, hea arutelutava väärtustamine

13. august @ 15:00-16:30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
“Olen võrdlemisi nõudlik e-teenuste kasutaja ja ootan huviga, millised on Eesti järgmised e-sammud. Olemasolevate e-teenuste peale oleme saanud ehitada e-Eesti kuvandi, aga näiteks e-Maksuamet pole enam eriline uudis.”
Helen Kondoja, meediasuhted

13. august @ 15:00-16:30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?
“Olen ise andnud rahatarkuse tunde pangaliidu kaudu koolides ja mul on sellest lähtuvalt huvi kuulata, mida uut ja vana on teistel osalistel arvata. Kust tulevad rahast ja investeerimisest teadmised tegelikult? Kas meie rahaasjade ajamise määrab meie perekond või isiklikud kogemused? Kui suur roll on tulevikus koolil ja pankadel rahatarkuse jagamisel?”
Katre Soppe, annetuskeskkond

”Minu meelest on Eesti koolisüsteemis liiga vähe tähelepanu pööratud noorte finantskirjaoskusele. Tean, et Skandinaavias algavad finantside teemat puudutavad koolitunnid juba põhikoolis. Pean seda teemat oluliseks, sest soovin, et minu lapsed kasvaksid üles ühiskonnas, kus säästmine, riskide maandamine, investeerimine oleks tavapärased tegevused:)”
Katriin Laanet, infopunkt

13. august @ 15:00-16:30
Võtame mere tagasi!
“Tehakse krimiuuring, mida ühiselt lahendatakse. Põnev formaat + kogu merekultuuriala tegi laboriga koostööd.”
Inga Jaagus, aruteluvormide labor

13. august @ 15:00-16:30
Kas käerauad lahendavad sotsiaalseid probleeme?
“Väga tähtis teema, kuna meie keskel on uskumatult palju noori, kellesse peaksime rohkem süvenema ja panustama ning leidma neis potentsiaali olla rohkem kui “pätipoiss” tänavalt.”
Anni Alev, platsitiimi vabatahtlike värbamine

13. august @ 17:00-18:30
“Kui mitte mina, siis kes ja kui mitte täna, siis millal?” – Emma Watson
“Miks ja kuhu kaob inimestes olev tohutu potentsiaal? Mis materdab inimesi või muudab nad ükskõikseks?”
Anneli Kenk, disain

13. august @ 17:15-18:30
Eestlased välismaal: Kaotatud ajud või Eesti saadikud?
“Mitmed minu sõbrad ja sugulased on elanud aastaid välismaal. Viimase aasta jooksul aga on hakatud Eestisse tagasi pöörduma või sel teemal minuga arutlema – “Kas ikka tulla, kuidas tulla, mis Eestis toimub, millest alustada, kas midagi on muutunud?” on vaid mõned küsimused, mis mulle on vestlustes esitatud.”
Anu Melioranski, turundus, disain ja reklaam

13. august @ 18:00-19:30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
“Olen juba mõnda aega mõelnud, kuidas mahetootjad tegelikult hakkama saavad ning kas nad teevad seda pigem missioonitundest või on seal ikkagi võimalik ka äri teha. Ootan huviga arutelu.”
Siiri Vene, staap

Lapsed ja internet – positiivne kombinatsioon?

Uuel põlvkonnal on ligipääs paljudele asjadele, millele nende vanematel ja nende vanavanematel kohe kindlasti samas vanuses ligipääs puudus. Kui astuda sisse suvalise enam-vähem heal järjel oleva Eesti perekonna korterisse, on üsna ebatõenäoline, et pereliikmed istuvad ühiselt teleri ees sama saadet vaadates; selle asemel näeme pigem, kuidas iga pereliige tegeleb isikliku digiseadmega.

 

 

Kas selline olukord on iseenesest halb või on see asjade loomulik evolutsioon? Telia arutleb selle üle Arvamusfestivali teisel päeval kell 17.00.

Meedias ja igapäevastes vestlustes arutletakse tihti tehnoloogia koha üle meie igapäevases elus. Paljud arvamused põhinevad isiklikel asjaoludel või on tegemist ebateaduslike argumentidega. Seepärast toobki Telia Arvamusfestivalile arutlusfoorumi, et küsida, kuidas saab internet lapse arengus positiivset rolli mängida.

Korraldajad ootavad keskustelu läbiviimisel tasakaalustatud, mõistuspäraseid või teadusel põhinevaid seisukohti, et vastata küsimustele, millega lapsevanemad pidevalt silmitsi seisavad. Kuidas määratleda, milline aeg on piisavalt mõistlik nutitelefoni või tahvelarvuti taga istumiseks? Millal muutub sotsiaalvõrgustike kasutamisest saadav nauding sõltuvuseks? Kas vastus on keelamine või teatud infokanalitele ligipääsu piiramine?

Oleme viimasel ajal internetis näinud väga erinevaid debatte, nagu näiteks vaidlus Eesti kooseluseaduse üle, USA presidendivalimistega seonduv keskustelu või isegi „Tondipüüdjate“ uue filmi linastusega kaasnev kihav arutelu, mille puhul on näha, et kuigi internet on võimas demokraatia tööriist, viib see järjest enam inimesi, sealhulgas ka lapsi, kokku seksismi, rassismi ja homofoobiaga. Samuti on olnud palju juhtumeid, kus lapsi sotsiaalmeedia kommentaariumites kiusatakse, ja sellist kiusamisviisi reguleerida on väga raske, kui mitte lausa võimatu. Kuidas saavad vanemad seista selle eest, et lapsed saaksid internetist vajalikku infot, aga oleksid kaitstud veebimaailma hõige hullemate liialduste eest?

See aga pole arutelu ainuke teema. Räägitakse ka sellest, kuidas saavad koolid Eestis ja mujal aidata vanematel võimalikult hästi kasutada kogu infot, mis on neile nüüd nii kättesaadav. Kui Eesti valitsus on võtnud uhkusega juhtrolli koolide tehnoloogilise arengu tagamisel, peab arvutite suurenenud kasutus laste probleemide lahendamisel käima käsikäes arusaamisega, millist mõju see ühiskonnale avaldab.

Arutelu juhib sotsioloog Katrin Tiidenberg, kes spetsialiseerub veebieluga seonduvale Tallinna Ülikooli Sotsiaaluuringute instituudis. Tema peamiseks uurimisteemaks on sotsiaalmeedia kasutajate harjumused, esmajoones kõik see, mis on seotud visuaalse väljendamisega.

Temaga ühineb arutelul Tallinna Pelgulinna keskkooli direktor Tõnu Piibur. Piiburi sõnul kasutab ta digiseadmeid igapäevaselt ja julgustab, aga ei sunni, ka õpilasi leidma uusi võimalusi, kuidas tehnoloogiat klassiruumis kasulikult kasutada.

Kõneleja Kristi Vinter, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor, ütleb: „Mul on väikesed lapsed ja huvi interneti uurimise vastu. Kaitsesin 2013. aastal Tallinna ülikoolis doktoritööd, milles uurisin ekraanimeedia tarbimist väikeste laste seas lasteaias ja koolis. Tallinna ülikoolis õpetatakse tulevastele õpetajatele, kuidas mõista ja analüüsida digitaalmeedia globaalset mõju ja selle võimalusi laste arendamiseks ja õpetamiseks. Olen korraldanud selleteemalisi koolitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.“

15-aastane Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Kaisa Kask ütleb: „Ma laulan, mängin flööti ning olen huvitatud näitlemisest ja ka teatrist üldisemalt. Nagu kõik teised minuealised, kasutan ka mina pidevalt nutitelefoni ja internetti. Suurem osa minu suhtlusest, kodutöödest ja uudiste tarbimisest käib telefoni kaudu.“ Koos Kaisaga ühineb vestlusringiga lapsevanem Katrin Isotamm, kellel on laste ja interneti kohta väga kindlad vaated.

Terve elu ala: mida teha, et elada kaua terve ja õnnelikuna?

Tervis on inimese kõige väärtuslikum vara ning tervise teemad puudutavad meid kõiki – samas vaid pooled eestlased pidasid möödunud aastal oma tervist heaks või väga heaks. Arvamusfestivali terve elu alal toimub kahe päeva jooksul kaheksa arutelu, mis võtavad fookuse alla praktiliselt kõik meie tervist puudutavad teemad: vananemise, toitumise, liikumise, une, tervishoiu ning vaimse tervise. Kui soovid oma mõtteid neil teemadel teistega jagada, siis tule terve elu ala aruteludele!

Foto: Anna Markova

 

“Terve elu alal toimuvad tänavu väga põnevad ja mitmekesised arutelud ning igaüks leiab kindlasti endale mõne südamelähendase teema,” sõnas terve elu ala korraldaja Natalia Jefimova. Tema sõnul toimuvad mitmed ala arutelud osalejaid aktiivselt kaasates. “Kõigepealt arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui geenide tasemel,” tutvustas Jefimova ala esimest arutelu “122 – viimane taks?”. Arutelul küsitakse, millised protsessid on võimalik panna enda kasuks tööle juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Seejuures osalevad arutelus erinevate erialade spetsialistid ning oodatud on kõikide vanuserühmade esindajad.

Kuna e-tervis on olnud Eesti üheks edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse, siis ei saanud Jefimova sõnul ka sel aastal teemat puudutamata jätta. “Lähiaastatel on e-tervist ees ootamas suured arengud, samas on palju inimesi, kes ei kasuta e-tervise võimalusi ning ka skeptikuid, kes arvavad, et terviseandmete digitaliseerimine toob kaasa privaatsuse vähenemise ning andmete kuritarvitamise,”sõnas Jefimova. “Viime entusiastid ja skeptikud kokku ning räägime sellest, mida tulevik e-tervisele toob ning milleks need lahendused vajalikud on.” Lisaks selgub arutelul, kuidas saab erinevaid digilahendusi kasutada tervishoius ja enda tervise hoidmisel.

Tänapäeva kiire elutempo tekitab vaieldamatult palju pingeid. Oskus pingetega toime tulla mõjutab inimese elukvaliteeti, töörõõmu, pereelu ja ka muid tahke. Arutelul “Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?” arutletakse selle üle, kas suur pingetaluvus tööl toob kaasa suurema edu või oleks rohkem kasu hoopis võimest pingetaset juhtida. Reede viimane arutelu keskendub aga uimastitele ja sellele, mis võiksid olla Eesti uimastipoliitika eesmärgid.

Laupäeva alustab terve elu ala aruteluga unehäirete teemal. Ala korraldaja Natalia Jefimova sõnul põeb Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret ning igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust liigse unisuse ja väsimuse tagajärjel. “23% töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust,” ütles Jefimova. “Arutelul räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile ning lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis uneravi ümbritsevad.”

Et tervishoiu regionaalpoliitikat ootavad lähiajal ees muutused, tuleb Arvamusfestivali terve elu alal juttu ka ravi kättesaadavusest ning võimalustest maapiirkondades. Sellest aga, mis on kroonilise haigusega lapsele liikumine tähtis ning kuidas seda korraldada, saab teada terve elu ala viimase arutelu, “Lapsed liikuma”, käigus.

Terve elu ala arutelude korraldamises osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, MTÜ Peaasjad, Unimed Unekeskus, Eesti Reumaliit, Siseministeerium, Tartu Ülikooli Liikumislabor ja aktiivsed eraisikud.

Terve elu ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Terve elu ala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
122 – viimane taks?
Maailma vanim inimene elas 122-aastaseks. Kas selle vanuse ületamine on ulme või lähitulevik? Arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui ka geenide tasemel. Räägime, milliseid protsesse on võimalik enda kasuks tööle panna juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas
Moderaator: Riin Tamm
Osalejad: Maimu Lomp (Paide Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja), Kai Saks (TÜ, TÜK, EGGA sisearst-geriaater), Toivo Maimets (TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor), Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog, peaasi.ee)

Kell 14.00–15.30
Kuidas E-tervis aitab meil tervem olla?
E-tervis on olnud üheks Eesti edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse. Lähiaastatel on E-tervist ootamas muutused, mille eesmärk on teha E-tervise platvorm nii tervishoiutöötajatele kui ka inimestele lihtsasti kasutatavaks ning kasulikumaks. Arutelu eesmärk on rääkida E-tervise tulevikust ning sellest, mida saaks parandada, et E-tervis oleks suuremaks abimeheks inimeste tervise edendamisel ja säilitamisel.
Moderaator: Marleen Pedjasaar
Osalejad: Külle Tärnov, Ain Aaviksoo, Le Vallikivi

Kell 16.00–17.30
Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?
Moderaator: Rivo Sarapik
Osalejad: Loore Martma, Kalev Roosiväli, August Tillo, Kalev Käosaar

Kell 18.00–19.30
Uimastipoliitika: mida tehakse Eestis ja mida mujal?
Uimastite tarvitamine ja uimastipoliitika mõjutavad ühiskonda tervikuna, kuid uimastid puudutavad meid kõiki, otseselt või kaudselt. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerunud ning uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Kuidas Eestis uimastite tarvitamist ja sellega seonduvaid kahjusid on vähendatud ja kuidas seda teha ka edaspidi? Millised on suurimad väljakutsed? Mida tehakse mujal riikides? Mida me saame sellest õppida? Omavahel vahetavad mõtteid kodanikuaktivist Siim Tuisk ja Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Et arutelu liiga tehniliseks ja arusaamatuks ei läheks, puhuvad paneeldiskussioonile elu sisse ja küsivad küsimusi kodanikud, keda uimastid ühel või teisel moel mõjutavad või mõjutanud on.
Moderaator: Ain Peil
Osalejad: Siim Tuisk, Aljona Kurbatova, Marko Vaik

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Unehäirete hind ühiskonnale
Mis saab meist ja meie ühiskonnast, kui me ei maga? Kui me ei maga hästi ja kvaliteetselt? Kui me ei pööra unetusele tähelepanu? Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust. Lääne-Euroopas peetakse probleemi veel suuremaks. Prantsuse, USA ja Jaapani teadlaste läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmetel kannatab 31 protsenti lääne-eurooplastest unehäirete all, mis väljendub eeskätt halvenenud enesetundes päevasel ajal. Arutelul “Unehäirete hind ühiskonnale” räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile. Lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis kujundavad uneravi protsessi.
Moderaator: Kene Vernik (Unimed Unekeskuse unenõustaja ja unetehnik)
Osalejad: Heisl Vaher (Unimed Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst), Erki Mölder (ettevõtja), Martin Rääk (soolopurjetaja)

Kell 12.00–13.30
Kuidas kujundada regionaalpoliitikat tervishoiuvaldkonnas?
Arsti juurde on aina raskem pääseda. Elanikkond vananeb ja arstiabi vajadus suureneb, kuid tervishoiu rahastamine on puudulik ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda enamiku erialade arstid. Muudatused puudutavad nii haiglaravi kui ka vastuvõttu polikliinikus. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Patsientide ja laiema avalikkusega ei ole neid plaane arutatud. Ootame Arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik.
Moderaator: Andres Kork
Osalejad: Kaido Kolk, Tanel Ross

Kell 14.00–15.30
Kes vastutab inimese tervise eest?
Arutelu keskendub inimese tervist mõjutavatele teguritele ning räägitakse, kes ja kuidas neid tegureid kujundama peaks. Tänaseks on jõutud järeldusele, et inimeste tervist mõjutab kõige enam keskkond ning tervislikult elamist takistavad peamiselt keskkonnast tulenevad tegurid. Arutelu eesmärk on panna inimesi mõtlema, kuidas keskkond neid mõjutab ja mida nad ise teha saavad. Samuti teadvustada, et on palju viise tervise parandamiseks ja rääkida väikestest nippidest.
Moderaator: Marleen Pedjasaar

Osalejad: Anneli Rätsep, Jaanika Jelistratov, Triin Vihalemm, Sirje Potisepp

Kell 16.00–17.30
Lapsed liikuma!
Kroonilist haigust põdevatele lastele ei pakuta nende võimetele vastavaid sportimisvõimalusi. On levinud arusaam, et kroonilise haigusega laps tuleb kehalise kasvatuse tunnist kõrvale jätta, kuigi tegelikult peaks haigusega diagnoositud laps just võtma osa liikumist soodustavatest tegevustest. Seda muidugi tema tervislikku seisundit jälgides ning seeläbi pakkuda füüsiliselt aktiivseid tegevusi, mis toetavad haigusega toimetulekut. Teaduslikel alustel põhinevad seisukohad kinnitavad, et lapseea spordiprogrammid peaksid keskenduma mitmekülgsete oskuste arendamisele, suurendades spordis osalemise võimalusi ja minimeerides väljalangemist. See kõik on oluline nii tervise, vigastuste ennetamise kui ka psühholoogilise arengu ja hilisema aktiivse eluviisi säilitamise seisukohalt. On hea, kui lapsed treeniksid enne murdeiga erinevatel spordialadel ja saaksid sealt positiivse kogemuse. Lisaks on oluline, et lapsed, nii terved kui näiteks kroonilise haigusega, võiksid treenida vastavalt enda arengule ning saaksid oma võimeid ja oskusi arendada eakohaselt.
Moderaator: Tõnis Saag

Osalejad: Sirje Tarraste (reumatoloog), Aave Hannus (spordipsühholoog), Mihkel Lees (haridus- ja teadusministri nõunik)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Kuidas hoida moderaatorina Arvamusfestivali head tava?

Marleen_Pedjasaar

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

  • Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
  • Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
  • Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
  • Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
  • Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.

    2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

  • Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
  • Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
  • Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
  • Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
  • Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

Õpiorg: väärtuspõhine ja tulevikku vaatav haridus ligi saja arutleja silmade läbi

Arvamusfestivali üks populaarsemaid alasid on õpiorg ehk haridusala, mille arutelud keskenduvad koolielule – seda aga viisil, et teemad oleksid kõnekad nii koolijütsile kui õpetajale, aga ka koolikaugele inimesele. Arvamusfestivali õpiorus on kaks ala, väärtuspõhise hariduse ja 22. sajandi hariduse ala, ning mõlemal jagub programmi kaheks päevaks.

Õpioru aruteludel osaleb kokku 96 arutlejat, kollaažil on neist enamik

 

Sel aastal on õpioru kava pannud kokku lausa 16 organisatsiooni. Esmasel vaatusel võib nimekiri segadust tekitada, kuid tegelikult pole keeruline arvata, miks just need inimesed kokku on saanud. Ala korraldajate Helena Tamme ja Maria Ruubase sõnul ei ole tegemist pelgalt igapäevaselt haridusküsimustega tegelevate asutustega.

Väärtuspõhise hariduse ala esimese päeva märksõna on väärtuskasvatus. Päev algab küsides Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed? Milline roll on siin haridusel? Sealt edasi saabki küsida, kas väärtuspõhine juhtimine haridusasutustes ja Eestis laiemalt on üldse võimalik? Millist mõju see omab, sellest räägivad nii juhid ettevõtluses kui ka hariduses. Liikudes üha konkreetsemaks võtab päeva kokku küsimus, kelle võimuses ja vastutusel on lapse kiustamisvaba elutee peale lasteaia- ja kooliõpetaja? Oma rollist räägivad lapsevanem, psühholoog, ämmaemand ja Eesti noorte autospordi eestvedaja.

Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise ala nimetuses „22. sajandi hariduse ala“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest. Aruteludes peetakse silmas tulevikku ja just sellepärast arutletakse kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.

22. sajandi hariduse alal tuleb festivali esimesel päeval juttu noorte praktilistest oskustest, mis on vajalikud n-ö päris elus ning arutlusele tuleb, kuidas kool saab toetada õpilaste ettevõtlikkust. Tuleviku mõiste tundub tihti liiga kauge ning abstraktsena ning nendel hetkedel on hea meelde tuletada, et homse loomine saab alguse just täna. Samuti on huvilised oodatud juturingi, et arutada 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning võimekusest. Ilma minevikuta pole tulevikku. Päeva teises pooles suundume Priit Kruusi juhtimisel koolimütoloogia radadele, et uurida, kas koos saame hariduse müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult. Päeva viimases arutelus küsime, kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust ja miks on tähtis saavutada tasakaal nii, et ühe osapoole heaolu ei tuleks kellegi teise arvelt.

Laupäeval, 13. augustil keskendub väärtuspõhise hariduse ala kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele ning muukultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele. Päev algab vara ja kujundliku küsimusega, kas Mustamäe kool on kogukonnakool? Siin peame silmas suurt kooli. Milline potentsiaal on sellel ümberkaudseid inimesi oma tegevustesse kaasata ning kas see on üldse eesmärk omaette? Teemat lahkavad 14 koolijuhti, 10 haridussõpra ja -eksperti, mitmed õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Edasi läheb paneeldiskussiooniks teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – muukultuuriline laps koolis”. Kuidas on läinud muu kultuuritaustaga laste lõimimine Eesti koolisüsteemi ja mida võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt? Paneelis arutlevad eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, ning endine välisõpilane Saksamaalt, kes on tänaseks jõudnud õpingutega Tartu Ülikooli.

Päeva kokkuvõtteks on väljakutse asetada end teiste kingadesse, et mõista, mida võib tunda võõrasse keskkonda sattunud pere ning püüda leida parimaid lahendusi nende kohanemiseks Eestis. Toimub osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa. See on vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid.

22. sajandi hariduse alal uuritakse festivali teisel päeval, mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks. Lisaks esinevad mängulise matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo. Õpilaste rollis saavad olla kõik, kes on arutelust osa saama tulnud.

Tihti räägitakse koolirõõmust ning teadmistele orienteeritusest üksteist välistavalt. Miks on tähtis, et koolis oleks hea kõigil osapooltel ning milliseid samme saab igaüks meist astuda, et seda saavutada? Laupäeval kogume inglise keelses arutelus kokku ideed, kuid enne veel ootame kõigi mõtteid, mida peaks muutma, et koolirõõmu jaguks enam. Kirjuta oma ideed SIIA!

Päeva teises pooles otsitakse vastust küsimusele kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. Õpioru viimases arutelus mõtleme ning arutame, kus on kultuuri ning kooli kohtumispaik, kuidas kujuneb kultuurne inimene ning mis moel saab kool noort sel teel toetada.

Õpiorg ootab Arvamusfestivali mõlema päeva jooksul kõiki kaasa mõtlema ja arutama hariduse teemadel – mõeldes laiemalt meie väärtuste ja tuleviku peale!

Õpioru arutelusid korraldavad Huvitav Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Mondo, YFU Eesti, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Lastekaitse Liit, TLÜ Euroopa rändevõrgustik, Õpetajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Reaalkool, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda, Ettevõtlik Kool, Soome Instituut, Audentese kool, Rahandusministeerium ja Kultuurikoda.

Õpiorg Arvamusfestivalil asub Facebookis SIIN.

Õpioru arutelud:

Reedel, 12. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 12.00–13.30
Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis – ehtne Eesti asi?
Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et saaks mõistetavaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on hariduse roll selles? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?
Moderaator: Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ivo Visak
Osalejad: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja õiguskantsleri nõunik Kristi Paron

Kell 14.30–16.00
Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik? 
Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab oma organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine erineb üksteisest? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduksid edasi ühiskonda? Kutsume arutlema inimesi koolist ja ettevõtetest, kes on teenäitajad väärtuspõhise juhtimisel rajal.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane, ettevõtja Kati Tikenberg
Osalejad: SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja Andres Juur, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta õppeasutuse juht 2013 Riina Müürsepp, Transferwise’i arendusjuht Alvar Lumberg, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop

Kell 17.00–18.30
Kellest algab kiusamisvaba elutee?  
Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.
Moderaator: Europarlamendi liige Kaja Kallas
Osalejad: peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm
22. sajandi hariduse ala

Kell 12.30–14.00
Vaba vestlus: 22. sajandi haridus – täna loome homse
 
Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba täna. Modereerivad Eesti Õpetajate Liit koos partneritega.

Kell 14.30–16.00
Kas lapstööjõu soodustamine või samm parema tuleviku suunas?
 
Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi nt ajaplaneerimine, suhtlemisoskus, tööharjumused, oskus lahendada probleeme, enese presenteerimine jne. Need on oskused, mis “päris maailmas“ hakkama saamise seisukohalt väga olulised. 9-nda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees – kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui eelnevalt on puudunud süsteemne karjääriõpe, kokkupuude tööeluga ning koolis õpitud teooriat ei osata rakendada praktikas, siis millele tuginedes saab noor teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad?
Moderaator: Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mallene
Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti parima õpilasfirma 2016 Spoony kaasasutaja Kaspar Kuus

Kell 16.30–18.00
Koolimütoloogia ehk kes on haridusmaailma üleloomulikud olendid?
Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on hariduses jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? jne. Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult? Tule aita rehabiliteerida haridus!
Moderaator: Priit Kruus
Osalejad: Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaspetsialist Triin Noorkõiv, Tallinna Heleni Kooli õpetaja ja arendusjuht Kristiina Vaikmets ning endine-praegune-või tulevane haridusminister

Kell 18.30–20.00
Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?

Ühiskonna moodustavad mitmed erinevad osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Me peame looma ruumi, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Me peame meeles pidama, et nautides vabadust ei tohi unustada vastutust.
Osalejad: Sisekaitseakadeemiast Stella Polikarpus, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Anneli Habicht, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu esimees Margit Timakov, Regionaalhaigla kirurg-üldarst Ilmar Kaur ning Politsei – ja piirivalveameti esindaja
Laupäeval, 13. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 10.00–11.30
Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?

Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli projektijuht Kerttu Sepp

Osalejad: teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma, Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja,  vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand, Kehra Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Tallinna 32. Keskkooli direktor Maarja Merigan, Kalamaja Avatud Kooli tulevane juht Helen Sabrak, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikooli üliõpilasaktivist Liina Hirv, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik, Gaia Kooli direktor Marit Otsing, Muraste Kooli direktor Priit Jõe, Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Viimsi Keskkooli direktor Karmen Paul, Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa MerilindTallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju, Lasnaidee/Ласнаидея juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik, Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufondi juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav, Väätsa vald vallavanem Lauri Läänemets, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov, õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.

Kell 12.30–14.00
“Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – Muukultuuriline laps koolis”
Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi ” vaid osaline” valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt?
Osalejad: Espoo linna haridusameti osakonnajuhataja Astrid Kauber, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov, Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mailis Ostra, rahvusvahelise kaitse saanud pere Süürias – Ahmed ja Mohammed Hanafi, Tartu Ülikooli tudeng ja endine YFU õpilasvahetuse läbinud õpilane Saksamaalt Henriette Christel 

Kell 15.00–16.30
Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“ 
Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemas ja avatumas suunas? Kes saaks ja peaks õpetajat selles töös toetama? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks/peaks kogu ühiskond panustama, et me saaksime kujundada noortes inimestes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused? Esinejate ja osalejate paigutus arvamuslaval on kujundatud interaktiivse klassitoana. Tegemist on ühiskonnaõpetuse tunniga maakoolis ja õpetajal on ülesanne käsitleda klassis pagulasteemat ning seletada riigi pagulaspoliitikat.  Draamagrupp toimib õpetaja ja õppijate rollis. Mängu saab võtta kohalikku kogukonda, lapsevanemaid, eksperte, „elavaid näiteid“, liikuda ajas ja ruumis. Tunni teema on pagulaskriis ja sellega toimetulek. Arvamuslava moderaator toimib jokkeri rollis.
Osalejad: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia draamaõpetaja Katrin Nielsen ja TÜ VKA draamagrupp; eksperdid, kelle poole pöördutakse etenduse ajal: Kristi Ockba; Aurika Komsaare; Auli Auväärt jt. 

22. sajandi hariduse ala

Kell 11.00–12.30
Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks? Kellele on reaalharitud inimesi vaja?
 
Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Paide arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaksid reaalainete õpetajaks õppida. Loodame arutelude käigus kokku koguda paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimise noorte hulgas palju atraktiivsemaks.
Moderaator: Tallinna Reaalkooli õpilased Katariina Päts ja Hanna Britt Soots
Osalejad: Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar, Harvardi tudeng Sandra Schumann, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps, Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht Jüri Kurvits. Avatud matemaatika-füüsikatunniga esinevad Paide gümnaasiumi keemiaõpetaja Lorina Kukk ja füüsika-matemaatika õpetaja Silva Jürisoo

Kell 13.00–14.30
100 reasons to be happy at school ehk kuidas teha nii, et kooli tuldaks alati rõõmuga? (arutelu toimub inglise keeles)
Miks meile ei meeldi koolis käia? Kuidas seda muuta? Eesti lapsed on rahvusvahelises võrdluses tublid, kuid paistavad silma sellega, et koolis käimine neile ei meeldi. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et samuti on see ka Soomes – riigis, mille koolisüsteemi peetakse parimaks maailmas. On see paratamatus? Millised on meie ühised mured? Kogume kokku ideed, kuidas kooliaeg rõõmsamaks muuta. Vaatame, mida igaüks meist ise selleks teha saab. Inglisekeelne vestlusring. Rohkem informatsiooni selle arutelu kohta.
Moderaator: Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi
Osalejad: Soome õpetaja ja haridusspetsialist Olli Vesterinen, psühholoog ja portaali peaasi.ee looja Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots, Audentese õpilane Tuuli Helind

Kell 15.00–16.30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?

Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, millist baasi säästmiseks ja investeerimiseks vaja on. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist.
Moderaator: Anu Olvik
Osalejad: Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roosaare, Tõnis-Denis Merkuljev
Kell 17.00–18.30
tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel. Seda, et ainult hariduse läbi parema elu poole saab, see oli 19. sajandi keskpaigaks igale edasipürgivale inimesele selge. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normatiivid, kunstimeel ja käelised oskused…kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame täna selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid?
Osalejad: Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsepp, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch Uibopuu, Noored Kooli vilistlane Helen Sabrak, kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige Egge Kulbok-Lattik

Õpioru arutelud on sündinud koostöös TÜ eetikakeskusega, MTÜ Mondoga, TLÜ rändevõrgustikuga, Õpetajate Liiduga, YFU-ga, Lastekaitse Liidu, Eesti Haridusfoorumi, Tallinna Reaalkooli, Soome Instituudi, Audentese Erakooli õpilaste, Kultuurikoja, Tööstus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi ja Ettevõtliku Kooliga.

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.