Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Täna peavad lätlased esimest korda vestlusfestivali LAMPA, mille korraldamiseks said nad tõuke Eestist, Arvamusfestivalilt. Cesise linnuseparki kogunevad täna-homme ärksa meelega lätlased, et koos arutleda selle üle, kuidas viia edasi oma ühiskonda ja demokraatiat.

Mullu septembris, vahetult pärast eelmist Arvamusfestivali olid Tallinnas Avatud Eesti Fondi (AEF) korraldatud XIX avatud ühiskonna foorumil külas mitmete maade avatud ühiskonna toetusfondide esindajad. Kui AEFi juht Mall Hellam hakkas rääkima Arvamusfestivalist, kikitas üks kuulajatest teravalt kõrvu ja esitas õige mitu küsimust. Tegemist oli Ieva Moricaga, kes juhib Läti avatud ühiskonna toetusfondi järeltulijat, fondi nimega Dots.

„Rääkisin talle, kui äge asi on Arvamusfestival ja miks me oleme sellele algusest peale õla alla pannud. Jagasime mõtteid, kui oluline on tänapäeva virtuaalmaailmas peamiselt sageli kommenteerimise kõrval kohtuda ja vaielda silma silma ja otse, arutleda elulistel teemadel ja sellega samaaegselt tõsta ka väitluskultuuri,” meenutas Hellam, kelle juhitud AEF on Arvamusfestivaliga kaasa mõelnud ja seda toetanud selle sünnist saadik „Ieval hakkas idee peas idanema, viisin ta Arvamusfestivali korraldajatega kokku ja nüüd ongi Läti esimene arvamusfestival toimumas.”

Hellam tunnistas, et talle teeb väga suurt heameelt, et Eestist saadud inspiratsioon kannab nii kiirelt vilja. Talvel, kui info vestlustfestivalist LAMP avalikkuse ette jõudis, ütles Hellam, et ootab huviga, milliseks kujuneb lätlaste programm ja ning kas ja kui palju on meil sarnaseid probleeme või millised on erinevused.

Läti festivali algus polegi Paide sõsara omast nii erinev – nad alustavad tänavu kahepäevase festivaliga, kus 50 sündmust. Täpselt nagu Paides 2013. aastal. LAMP on samuti kõigile osalejatele tasuta ning oodata on põnevaid arutelusid erinevatel teemadel, õpitubasid, huvitavat kultuuri- ja filmiprogrammi. Oodata on arutelu, kus endised peaministrid räägivad, mida nad teeksid täna teisiti (mäletate, eelmisel aastal Paides arutlesid endised peaministrid samal teemal), aga räägitakse ka pagulastekriisist, vene meediast, sotsiaalvõrgustike mõjust, kunstnike rollist ühiskonnas ja paljust muust. Ja sarnaselt Paidega toimub festival ajaloolises paigas, Cesise linnusepargis.

„Kuigi esimesena kuulsime selliste festivalide olemasolust taanlastelt, ei saa eitada, et ka Arvamusfestival oli meile oluline inspiratsiooniallikas,” ütles Ieva Morica. „Tahame tõsta esile demokraatia tähendust nii tõsises kui ka lõbusas kontekstis, see on peamine põhjus, miks me sellist festivali tahame korraldada. Demokraatia ei ole lihtsalt sihtkoht, see on protsess. Ja seda tuleb tähistada! Samuti tuleb propageerida demokraatliku arutelukultuuri, kus inimesed tunnevad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Tallinnast sõidab Cesisesse kohale ka Arvamusfestivali toetusgrupp.

Rohkem infot: www.festivalslampa.lv
Foto allikas: www.festivalslampa.lv

Kes mullu festivalil kohal käis, saab nüüd Arvamusfestivali Albumit lapates naasta möödunud aasta sumedasse augustikuusse. Kes festivalil ei käinud, saab lehekülgi keerates aimu, mis sel tänavu 14.–15. augustil Paides ees on ootamas.

“Mõte on ju igati hea – vaadata tagasi kuidas festivali korraldamine läinud on ja festivali energiat natuke kaante vahele saada. Viimase, otsustava tõuke Albumiga alustamiseks andsid Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid,” rääkis albumi peatoimetaja Andrus Raudsep.

Lisaks sellele, et idee ja teod omavahel ühendada, pakub see avastamist ka neile, kes eelnevatel aastatel osalenud on. “Olles ise tegevuse sees, ei näe alati, mida teevad teised ja kuidas paistab tegevus kõrvaltvaataja või kaasosalise vaatepunktist. Album loob võimaluse vaadata 2014. aasta Arvamusfestivali paigalseisvana ja mitmest vaatepunktist. Paigalseisvalt pildilt on ka lihtsam leida midagi, mis tegevuse juures teistmoodi võiks olla ning pilti vaadates hinnata, mis edasi hakkab juhtuma” kirjelas Raudsep läbi enda silmade albumi väärtust.

Mitteosalenule võib see mõjuda piltidena kellegi eelmisest suvest, kuid eesmärk oligi saada stoppkaadreid pooleloolevast tegevusest. “Näha on see, mis kõik parasjagu toimub, samas on peale vaadates aru saada, mis toimus enne ja mis edasi toimuma hakkab.” Ilmselt avastamisrõõmu jätkub kõigile, kuna lisaks visuaalsetele lahendustele on võimalus kõigest  ka lähemalt lugeda.

Vaadates tagasi eelmisele aasta festivalile, peaks album innustama osalema erinaveta ülesehitusega aruteludel ning kindlasti julgelt sõna sekka ütlema. “Palju sisukam arutelu tuleb siis, kui kõik hea arutelukultuuri vaimus kaasa räägivad. Või hoopis kaasa joonistavad, nagu Album uue aruteluformaadina soovitab,” Raudsepa sõnul.

Album sündis korraldusmeeskonna ideest ja Tartu Ülikooli  magistrantide ühisest koostööst.

Avastamisrõõmu on 58 lehekülje jagu: https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-album/

Alates tänasest saab Arvamusfestivali kodulehel tutvuda festivali kavaga – 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus pakutakse kirjut kultuuriprogrammi.

14.-15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

„Tänavuse programmi toovad Arvamusfestivalile väga paljud organisatsioonid ja inimesed. Nad korraldavad arutelusid teemadel, mis on nende meelest Eestile täna olulised ja kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja rääkima. Arvamusfestival 2015 on tõeline koostööharjutus,“ sõnas festivali teemaalade programmijuht Maiu Uus. „Arvamusfestivali tänavust arutelude programmi koostades oli meie eesmärk hoida teemad mitmekesised, et igaühel oleks midagi huvipakkuvat, mida kuulata ja kus kaasa rääkida.“

Sel aastal laieneb festivaliala Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, kus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja paljude teiste organisatsioonidega saab nautida meeleolukat ning kaasahaaravat kultuuriprogrammi.

Paides toimuv Arvamusfestival ei ole ainus omataoline, sarnased oma riigi tulevikust huvitatud inimeste kohtumised toimuvad suvel kõigis Põhjamaades. Tänavu on esimene sarnane üritus ka Lätis, kus sel reedel-laupäeval oodatakse huvilisi Cesisesse vestlusfestivalile Lamp, mille korraldajad võtsid eeskuju Arvamusfestivalist. Arvamusfestival omakorda sai inspiratsiooni juba ligi pool sajandit Rootsist toimuvast Almedaleni nädalast. Parima tulemuse saavutamiseks teevad paljud eri maade festivalide korraldajad omavahel koostööd, vahetades nii ideid, teadmisi kui ka kogemusi.

Selleks, et kolmas Arvamusfestival oleks veelgi mõnusam, saab kuni 1. augustini festivali toetada Hooandjas. Iga hooandja aitab oma panusega kaasa nii festivaliala ehitamisele, korduvkasutatava ning vihmakindla varjualuse tootmisele kui ka vabatahtlikele olmetingimuste loomisele festivali ajal.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, Järvamaa omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Festivalile on oma õla alla pannud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Eesti Telekom, Nortal, Swedbank, UP Invest.

Hooandja: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Digitaliseeruv ühiskond toob kaasa muudatusi ka õpetamises ning õppimises, kuid seda, milline on digipädev töötaja, pole täna veel selgelt sõnastatud. Päris selge pole ka see, kus on piir digipädevuse ja digimürgituse vahel, kuid pärast Arvamusfestivali digihariduse ala aruteludel osalemist võivad need küsimused saada palju selgemaks.

Digihariduse alalt leiab mitmeid mõtlemapanevaid aruteluteemasid: teiste seas näiteks otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla sõnul arutletakse nii selle üle, millised on hirmud kui ka ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Arutelu käigus jagatakse osalejad gruppidesse vastavalt rollidele – õpetaja, lapsevanem, koolijuht või haridusametnik. Arutelugruppe juhivad oma ala asjatundjad, kellede hulgast võib leida nii lapsevanema Peeter Marveti, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina, Virtsu Kooli juhi Airi Aaviku kui ka omavalitsuse ametniku Jarno Lauri. Arutelu modereerib Ene Koitla.

Digihariduse teemaalalt ei puudu ka õpilased, kes arutlevad mitmete koolis ja vabal ajal kasutatavate digiseadmete erinevate kasutusalade ning kasulikkuse üle. Koos Väätsa kooli õpilaste ning õpetaja Anneli Tumanskiga üritatakse leida võimalusi vanemate ning ettevõtete kaasamiseks. Digihariduse teemadele paneb punkti paneeldiskussioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“.

“Arutellu on kaasatud ka tööandjad, kellega selgitatakse välja, milline on digipädev töötaja ja millist kasu tööandja sellest lõigata võib,” selgitas Koitla. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kui palju piirab ettevõtte arengut digioskamatu töötaja. Paneelsessioonis võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, Riigi Infosüsteemi Ameti vanemarhitekt Priit Raspel, Kristjan Rebane Tallinna Tehnikaülikoolist ning Kaarel Kotkas aktsiaseltsist Jalax. Sessiooni modereerib digiajakirjanik Henrik Roonemaa.

Digihariduse ala kaasab oma teemaringidesse eksperte igalt elualalt. Olgu selleks siis lapsevanem, koolidirektor, õpilane, õpetaja või tööandja. Koitla usub, et kuna digitaalsed oskused on vajalikud igal elualal, on digihariduse ala huvitav kõigil hoolimata vanusest.

Tänavuse arvamusfestivali digihariduse ala ning selle arutelud valmivad koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Eesti Õpetajate Liidu ning mitmete IT valdkonna ekspertide koostööl. Samuti annavad teemaala ja arutelude valmimisse oma panuse õpilased ise.

Digihariduse ala ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava.
Digihariduse ala on osa Arvamusfestivali Õpiorust. Ühine ja hoia silm peal Facebooki eventil!

Meieni jõuab iga päev ohjeldamatult kõikvõimalikku infot, kõikvõimalikest kanalitest. Selle virvarri keskel on aga kerge unustada värvikirev vaimustav maailm, mida pakuvad raamatud. Päris ehtsad raamatud. Raamatutest ja lugemisest, aga laiemalt ka kultuurist, ning, mis kõige põnevam, nendest inimestest, kes raamatuid kirjutavad, tuleb juttu Arvamusfestivali Rahva Raamatu aias.

Raamatuaia ühe korraldaja, Rahva Raamatu turundusjuhi Airi Ilisson-Cruzi sõnul pakub Raamatuaed kahe päeva jooksul erakordse võimaluse vaadata Eesti kirjanduse ja kultuuri sisse. Inimestel on võimalik tutvuda kirjanikega, saada aimu kuidas nad mõtlevad, mida arvavad elust ja kirjutamisest, kuidas sünnib raamat ja raamatu kaudu kogu Eesti kultuur. Juttu saab teha mitmete Eesti kirjanike, luuletajate ja kultuuriinimestega.

„On nii elukogenud kirjanikke kui ka mitmete kirjandus- ja kultuuriauhindade võitjaid. Teiste hulgas astuvad üles näiteks tänavuse romaanivõistluse võitnud kirjanik Armin Kõomägi ning oma esimese romaaniga müügiedetabeli tippu jõudnud Lea Dali Lion,” avas teemaala külalisteringi Ilisson-Cruz.

Raamatuaias toimuvad kirjandusmaailma mitmekülgseid tahke avavad arutelud, sooloesinemised ning üllatusena ka päris raamatute esitlused. Muuhulgas arutletakse noorte lugemisharjumuste teemal, krimi-kirjanduse teemal mõtisklevad raamatublogija ning kirglik krimisõber Jaan Martinson ning Indrek Hargla, juttu tuleb ka romaanidest ja lühijuttudest. Uuritakse, kuidas elab kuhu suundub Eesti kõrgtasemel ehk nõndanimetatud intelligentne kirjandus.

Eesti kangelaste üle arutlevad ajaloohuviline kirjanik Justin Petrone ja armastatud Tartu Ülikooli õppejõud ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin ning neid modereerib teleajakirjanik Indrek Treufeldt. Avalöögi annab arutelu Järvamaa koolide kirjandusõpetajate, raamatukogu töötajate vahel, kes pealtvaatajate kaasabil vaatavad lähemalt noorte lugemisharjumusi: kas interneti võidukäik on noored raamatutest eemaldunud või on see pigem levinud väärtarusaam?

Rahva Raamatu aed sünnib koostöös Paide Linnavalitsuse ning kirjastustega Varrak, Pilgrim, Petrone Print ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paide Vallimäel 14.-15. augusti. Festivali programmis on umbes 200 arutelu ning programmi panevad kokku umbes sada erinevat organisatsiooni.

Millised tervisehädad kaasnevad liigse kiirustamisega? Kust saada abi unehäire korral? Kuidas hoolitseda noorte vaimse tervise eest? Mis saab Eesti tervishoiusüsteemist? Nendele küsimustele annab vastuse Arvamusfestivali Terve elu ala.

“Tervisega seotud teemadele peaksid inimesed üha rohkem tähelepanu pöörama, sest uusi hädasid tuleb aina juurde,” selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst ja Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Natalia Jefimova, kes on ka üks Terve elu ala korraldajatest.

Aina enam vaevavad eestlasi unehäired ning liigsest kiirustamisest tulenevad probleemid. Nii kutsutakse osalema aruteludele “Une seos päevase enesetundega” ning “Kuhu me kiirustame?”. Vastuseid saab küsimustele, miks on meil magamatuse tõttu kehv enesetunne, kust saada unehäire korral abi ning antakse ka näpunäiteid, kuidas kiirustamisel hoogu maha võtta.

Eestis on suur probleem vaimsete häirete ja nende aladiagnoosimisega. Kuna 75% vaimse tervise häiretest algab enne 24. eluaastat, uuritakse arutelul “Paneme pead kokku!”, kuidas luua noorteliikumist, mis seisaks noortele sobivate vaimse tervise hoidmise viiside eest.

Mitmesuguste terviseprobleemide põhjuseks võib lugeda ka vähest liikumist. Mis motiveeriks inimesi rohkem liikuma? Sellele küsimusele keskendub arutelu “Kas liikuda võib, saab või peab?”, kus liikumise üle arutatakse usus, et ka mõte liigub paremini, kui inimene on kehaliselt parajalt tegus. Jefimova sõnul püütakse aruteluga tähtsustada liikumist kui terve elu loomulikku eeldust ja osa. Lisaks uusimatele terviseprobleemidele tuleb „Terve elu“ alal juttu ka Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudelist.

“Mitmed organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal on meie rahastamismudelit analüüsides jõudnud järeldusele, et see ei ole tulevikus järkusuutlik,” ütles Jefimova. Arutelul “Kuhu liigub Eesti tervishoiusüsteem?” üritatakse leida lahendus milline tee on Eestis kõige mõttekam valida: kas solidaarne rahastus ning seetõttu suurem maksukoormus või osaline erakindlustus?

Kuna tervise kohta ringleb ringi lugematul hulgal müüte, on üha keerulisem leida informatsiooni, mida võib pidada usaldusväärseks. Arutelu “Tervisemüütide tegelikkus” aitab selgitada, kuidas müüdid tekivad ning miks nad vajalikud on. Plaan on kukutada ka mõningaid tervisega seotud müüte.

Terve elu alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega. Lisaks diskussioonidele saavad osalejad arutelude vaheaegadel hinnata oma tervislikku seisundit ja kehataju praktiliste füüsiliste harjutuste abil.

Terve elu ala kuus arutelu on jaotatud festivali mõlemale päevale. Terve elu alab sünnib Eesti Unemeditsiooni Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Tervisearengu Instituudi, Peaasjad MTÜ, Riigikontrolli, Arengufondi ning paljude toredate eraisikute koostöös.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paides, 14.-15. augustil. Osalema oodatakse kõiki ärksaid eestimaalasi, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte. Festival on osalejatele tasuta.

Arvamusfestivali Linnaruumi ala teemade valik lähtub olulistest muudatustest, mis hakkavad meid ümbritsevas ruumis lähemas või kaugemas tulevikus toimuma põhjustatuna tehnoloogia arengust, üleeuroopalistest projektidest või ka kohalike väikelinnade arendustest.

Esimene arutelu „Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?“ on sissejuhatuseks septembris toimuvale Tallinna Arhitektuuribiennaalile. Räägitakse sellest, milliseks kujunevad võimalikud muutused meid ümbritsevas linnas, kui rakendub niinimetatud neljas tööstusrevolutsioon ja kasutusele võetakse isejuhtivad tehnoloogiad.

„Arutleme selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused ning mida pakuvad uued tehnoloogiad,” sõnas Linnaruumi aruteluala eestvedaja Andro Mänd. „Räägime ka sellest, kas ja kuidas uut teadmist ja tehnoloogiat rakendada ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas. Lisaks lahkame inimeste hirme, mis seostuvad niinimetatud „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume erinevatest tehnoloogiatest liialt sõltuvaks.”

Teine Linnaruumi ala arutelu on „Südametu linn – augud meie linnade südametes“, mille käigus saab arvamust avaldada suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele ning inimeste liikumisele. „Kindlasti tõstatatakse ka küsimus, kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse, suunavad elu veelgi enam linnaservadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga,“ selgitas Mänd.

Viimases paneelis on kohal nelja suurema erakonna esindajad, et arutleda meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Vestluse eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. „Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud,“ lisas Mänd.

Eelmisel aastal paistis Linnaruumi ala silma huvitava arhitektuurse lahendusega – puude vahele olid tõmmatud vihma- ja päikesekaitseks purjed. Ka tänavu on plaanis alale tuua ühekordne installatsioon, mis valmib koostöös EKA arhitektuuri IV kursuse tudengitega, keda juhendab Renee Puusepp.

Sarnaselt eelmisele aastale on festivali ajal Paides kaks arhitektuuriteemalist näitust – Eesti Vabariik 100 programmi raames läbi viidud linnaväljaku konkursside võidutööde näitus ning EKA arhitektuuriosakonna 2015. aasta magistritööde näitus. Koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga saavad huvilised osaleda Avatud Majade ekskursioonisarjas „Paide eri“, mille käigus viiakse arhitektuurihuvilised hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.

Linnaruumi ala korraldavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond ning Eesti Arhitektide Liit.

2600 erinevat sündmust ja kümned tuhanded osalejad päevas. Bornholmi saarel algas täna taanimaine arvamusfestival Folkemødet, mille eesmärk on arendada demokraatiat, tuua poliitikud inimestele lähemale ning seda vabas õhus ja mitteametlikus vormis.

Järgnevate päevade jooksul peaks festivalilt läbi käima paarkümmend tuhat inimest päevas, nende seas nii inimesed eri kohtadest üle Taani, eri ettevõtete ja vabaühenduste esindajad, aga ka  tipp-poliitikud ja lobistid.

„Inimestest osa tuleb kohale kindlate arutelude ja sündmuste tõttu, teised lihtsalt kõnnivad ringi ja leiavad huvitavaid asju juhuslikumalt,” ütles kohaliku raadiojaama, DR Bornholmi ajakirjanik Jørgen Jensen. Ta lisas, et tänavu on festivali tähendus taanlaste jaoks pisut teistsugune, sest järgmisel nädalal toimuvad parlamendivalimised on meedia tähelepanu Folkemødetilt pisut eemale tõmmanud. „Tänavu on väga tugevalt fookuses ka julgeolek ja äärmuslused, teiste seas osalevad festivalil ka [hollandi poliitik] Geert Wilders ja Kreeka natsionalistliku partei esindaja,” lisas Jensen.

Folkemødet toimub sel aastal viiendat korda ja kasvab iga aastaga üha suuremaks. Kui näiteks eelmisel aastal oli festivalil ligikaudu 1900 erinevat arutelu, debatti ja üritust, siis tänavu on see number juba 2600. Suur osa festivali aruteludest on taanikeelsed, kuid leiduvad ka mõned ingliskeelsed debatid. Tänavu räägitakse ja arutletakse näiteks juhtimiskultuuri, valitsemistavade, ühiskonna heaolu, tervishoiu, hariduse, õigusküsimuste ja küberkuritegevuse üle. Festivalipublik annab juba kolmandat aasta parima dialoogivõimekusega poliitikule auhinna. Autasu nimi on Dialogue Prize 2015: Listening is the new black.

Sarnaselt Arvamusfestivaliga sai Taani Folkemødet inspiratsiooni Rootsist, kus juuni viimasel pühapäeval juba pea 50 aastat algab Almedaleni nädal ehk teisisõnu rootsimaine arvamusfestival.

Foto autor: Johan Wessman (News Øresund)

Sel aastal anti esimest korda välja Euroopa parimaid festivale koondav märgistus EFFE Label, mille sai 24 Eesti festivali seas ka Arvamusfestival. EFFE on Euroopa Festivalide Liidu loodud rahvusvaheline festivalide platvorm, mida ühendavad kunstile pühendumine, kohalikud kogukonnad ja euroopalikud väärtused.

Märgistuse saamiseks esitasid mitmed sajad festivalid üle Euroopa vastava taotluse, mida hindasid Euroopa festivalide liidu määratud kohalikud eksperdid ja rahvusvaheline žürii. EFFE märgistusel on kolm kriteeriumi: kunstiline pühendumus, kogukonna kaasamine ning festivali rahvusvaheline ja ülemaailmne suunitlus.

EFFE rahvusvahelise žürii esimees Vincent Baudriller ütles, et kvaliteetimärgi pälvinud festivalid esindavad paljusid erinevaid kultuurivaldkondi ja pakuvad oma publikule mitmesuguseid tegevusi. “Nendel festivalidel on märkimisväärne positiivne mõju nii kohaliku kogukonna kui ka suuremal rahvusvahelisel tasandil.”

Baudriller lisas, et kvaliteetmärgistuse väljaandmine aitab Euroopa festivalidel laiendada oma haaret veelgi kaugemale ja kaasata senisest enam publikut ning ehitada uusi sildu festivalikogukondade vahele.

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on Euroopa parimate festivalide hulka valimine igati rõõmustav, eriti arvestades seda, et Arvamusfestival oli konkursile esitamise hetkel toimunud vaid kaks korda.

“Esitasime Arvamusfestivali kandidatuuri, sest teame, et korraldame Eestis ainulaadset festivali – kutsume üles arvamust avaldama lisaks aruteluvormile ka teistes žanrites, näiteks luule, teater, muusika,” ütles Anu Melioranski. “Tunnustus on seda kaalukam, et žürii koosnes nii kohalikest kui välismaistest kultuuriekspertidest. Selline tähelepanu ja märkamine innustab meid kolmandat elamusterohket sõnarokifestivali korraldama. EFFE tunnustus on kvaliteedimärk, mille saamisele on kaasa aidanud iga Arvamusfestivali vabatahtlik korraldaja.”

Ühtekokku sai EFFE Festivali kvaliteedimärgise 761 festivali 31 riigist. Eestist said märgistuse näiteks veel PÖFF, Viljandi pärimusmuusika festival Viljandi Folk, Jazzkaar, Juu Jääb, Viru Folk, Tallinn Treff festival ja Tartu tudengipäevad.

Üks Arvamusfestivali teemaaladest, kel juba kogu programm koos, on Väärtusteala, mille arutelud ulatuvad robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni.

„Meil on kavas arutelu tehisintellektist ja võimekatest robotitest, mille fookuses on peamiselt kaks küsimust – nende staatus meie ühiskonnas ja väärtusküsimused, mida nende ühiskonda tulek tõstatab,“ rääkis Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärtusteala korraldajatest. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema.“

Siit edasi minnes tekib hulgaliselt küsimusi näiteks isesõitvate autode või robotitest päästjate kohta – kui autod hakkavad iseseisvalt sõitma paremini kui inimesed, kas tuleb siis inimestel autode juhtimine ära keelata, sest see on ohtlik? Või kuidas programmeerida eetikareeglid, mille alusel robot valib, milline inimene esimesena päästa?

Üks teemadest arutleb tõe ja lepituse otsimise teemadel. „Arutelus räägime olukorraga või riigivõimuga kaasnevatest kuritegudest ja vastasseisust, mitte isiklikest rünnakutest,“ ütles Kristina Mänd, üks Väärtusteala korraldajatest. „Me ei vaidlusta, kas andeks andmine on vajalik, vaid lähtume sellest, et on, ja arutame, kas, kuidas ja kelle vahel seda Eestis teha ning mida see muudab,“ lisas ta.

Teema „Õigus olla unustatud” puudutab kõiki, kes internetis aega veedavad. Kõik, mida me internetis teeme, jätab jälje ning sageli pole meil kontrolli jälje kustutamise üle. Volbergi sõnul kerkib küsimus, millal on inimesel õigus internetist kustutada tema kohta käivat informatsiooni esile sageli sündmuste puhul, millest on palju aega möödunud.

„Inimene päriselt pole rassist, kuid ta kunagi postitas ühe selle teemalise nalja,“ toob ta näite. „On ka juhtumeid, kus inimesed lähevad Rahvusraamatukokku ja paluvad, et ajalehe artikkel, mis neist 20 aastat tagasi kirjutati, kustutataks arhiivist.“

Aruteluteemal on ka teine külg, mis puudutab internetis esile kerkivat omakohust, kus kellegi kritiseerimiseks mobiliseeritakse kiiresti palju inimesi, mis võib kiiresti üle kasvada lausa kiusamiseks. Küsimustele, kust läheb piir korrale kutsumise ja kiusamise vahel internetis keskendubki aruteluteema „Õigus olla unustatud“.

Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Rahvusraamatukogu, MTÜ Loomus, Lapse Huvikaitse koda ja Lastekaitse Liit koostöös Kristina Männiga toovad tänavu festivali Väärtustealale seitse arutelu.

Tallinna Linnateater toob Arvamusfestivalil oma alale näitlejad, kes räägivad oma kogemusest alkoholiga ning küsib, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Aga loetakse ka värskeid ajalehti.

“On ju teatris töötades oht, et kapseldud oma mulli ja kaob ära kokkupuutepunkt väljaspoolse maailmaga,” põhjendas Tallinna Linnateatri dramaturg ja lavastaja Paavo Piik, miks ta koos teiste ala eestvedajate Henrik Kalmeti ja Veiko Tubinaga Arvamusfestivalile tuleb. Mehed soovivad huvitavate teemapüstitustega tõmmata rohkem kultuuritegijaid avalikku arutellu ning käsitleda teemasid, mis puudutavad kunsti ja ühiskonna vahekorda. “Ideaalis on ju ka teater omamoodi arvamusfestival, eri väärtuste põrkumise ja arutamise plats. Eelkõige ootame aga hasartseid ja meeleolukaid jutuajamisi,” sõnas Piik.

Linnateatri ala tasub otsida festivali teisel päeval, 15. augustil. Päev algab seal värskete uudistega – näitlejad teevad varajaste ärkajate eest ära hommikuse lehe-, Facebooki- ja internetisirvimise, lugedes ette olulisemad hetkeuudised ja kommenteerides kuumemaid teemasid sotsiaalmeedias. Kohale tasub tulla varakult, sest pakutakse ka kohvi ja kooki.

Arutelus “Kultuurialkohol. Alkoholikultuur” räägitakse kunsti ja alkoholi seostest ning uuritakse, kas näitleja olemiseks peab alkoholi tarbima ning kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside. Oma kogemustest alkoholiga ning alkoholireklaamides osalemise eetilisusest räägivad Eesti meesnäitlejad.

“Kultuur on alkoholiga seotud muuhulgas rahastamise ja alkoholireklaamides osalevate näitlejate kaudu,” ütles Piik. “Tahame koos aruteludes osalejatega tekkinud pilti veidi mõtestada.”

Puudutatakse ka teatri ja loojate vastutust – mil määral käivad kunstitegemine ja sotsiaalne vastutus kokku ja mil määral on nad eraldi. “Eesti teater traditsiooniliste pereväärtuste kaitsel” küsib dramaturgidelt ja teatrikriitikutelt, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Kui mujal maailmas juhtis teater 1990ndatel võitlust selle nimel, et seksuaalvähemusi ühiskonnas aktsepteeritaks, taasetendab Eesti teater kahesaja aasta taguseid mõisa- ja taluperekondade lugusid.

Linnateatri päevakava lõpetab arutelu ” Sotsiaalne vastutus for dummies. Kuidas saada hoolivaks ja vastutustundlikuks kunstnikuks?”.  Esitatakse küsimusi meediaekspertidele. Kuidas saada hoolivaks kunstnikuks? Millised on võimalikud kasutusviisid tuntusele? Miks üldse ise midagi arvata?

Arvamusfestivali teemaalade programm on tänavu mitmekesine ja põnev – umbes 40 erineval arutelualal puudutatakse teemasid alkoholikultuurist kuni robotite arenemisega seotud eetikaküsimusteni.

„Suur rõõm on näha, kuidas üle Eesti käivad praegu mõttetalgud ja korraldustöö, et enne jaanipäeva oleks kogu festivaliprogramm koos. See tagab, et kõik saaksid tuua augustis Paidesse oma erinevad teemad, probleemid, algatused ja lahendused,” sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus. „Kõige rohkem, koguni viis, on festivalil tänavu haridusteemadega seotud alasid. Arutletakse uut moodi õppimisese, kooliväärtuste, õpetamiskunstide, digihariduse ja kogukonnakoolide üle.”

Arvamusfestivali programmi aitavad kokku panna ligi 100 erinevat ühendust üle Eesti. Festivalilt leiab nii ühe- kui kahepäevaseid teemaalasid, päevas toimub igal alal kolm-neli arutelu. Juba eelmisel aastal festivalil osalenud organisatsioonid toovad Paidesse alad nagu Ettevõtlusala, 21. sajandi eesti pere, Vabakonna kasvulava. Uutest tulijatest on festivalil oma ala näiteks Tallinna Linnateatril, kus näitlejad lahkavad alkoholikultuuriga seotud teemasid: küsitakse, kas näitleja peab tarbima alkoholi ja kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside.

Väärtuste alal arutletakse robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema,” sõnas Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärusteala korraldajatest.

Uued ja varasemast mahukamalt esile toodavad teemad on Toimiv riik, Tööelu ala, Terve elu ala, Rahva Raamatu aed ja Sooala. Teadusalal jagub juttu suure paugu teooriast teaduse populariseerimiseni. Ka sel aastal on inimestel võimalik eri maailmavaatekohvikutes kohtuda ja mõtteid vahetada poliitikutega. Kindlasti on päevaste programmidega kohal kõik kuus parlamendierakonda. Meediakanalitest on mõlemal päeval kohal Postimees ja Ekspress Meedia oma vestlusprogrammidega ja ERR oma stuudioga.

„Arvamusfestivali sisu loomisel mängivad väga olulist rolli kümned ja kümned inimeste ühendused ja sädeinimesed, kes korraldavad arutelusid teemaaladel. Seetõttu oleme sel aastal pööranud palju tähelepanu nende toetamisele ja nõustamisele,” sõnas Arvamusfestivali teemaprogrammi juht Maiu Uus.

Teemasid, mida Paides toimuval festivalil käsitleda, pakuti veebruaris välja rekordarvuliselt – 250. Ideede rohkuse tõttu tuli teemaalade meeskonnal teha hoolikad valikud, mille tulemusena paluti sarnaseid mõtteid välja käinud organisatsioonid koostööd tegema. Tänaseks on kõigist ideedest väljakujunenud ca 150 arutelu või muud põnevat ja inimesi kaasavat sündmust.