Kuidas meie riik peaks funktsioneerima? Milliseid meetmeid tuleks kasutada jätkusuutlikkuse nimel? Kuidas peab toimimisse panustama riik ja mil moel seda peaks tegema ühiskond? Neid küsimusi on lõputult, mille peale meist ilmselt igaüks on aeg-ajalt mõelnud.

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro leiab, et arutlemine riigi hea toimimise üle on alati aktuaalne, aegumatult oluline ning mõjutab kõiki Eesti kodanikke. “Just äsja möödunud Riigikogu valimistel oli riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse korraldus rohkem fookuses kui kunagi varem. Teema on lauale tõstetud, nüüd on aeg konkreetseteks laheduste väljapakkumiseks ning tegudeks,” toob Taro näite Toimiva riigi alla kuuluvatest olulistest teemadest. Koos osalejatega loodetakse välja pakkuda ideid, mis Eestit edasi viiks ning meie kõigi elu paremaks muudaks.

Toimiva riigi teemaalasse kuuluvad arutelud on plaanitud läbi viia mitmes erinevas formaadis. Osad aruteludest on paneeldiskussioonid, samas saab kuulda-näha ka arutelusid ja vestlusringe suuremas grupis ning loomulikult on kavas ka debatid.

Arutelusid veavad nii eksperdid, poliitikud kui ka noored tulevikutähed. Taro sõnul kohtuvad teemaalal inimesed, kes seni on samal teemal ehk ajakirjanduse või sotsiaalmeedia veergudel debatti pidanud, kuid silmast silma arutlenud pole. “Kuna meie teemaalal on kohal ka mitmed otsustajad, kelle käes on tegelikult meid kõiki mõjutavate valikute tegemine, siis pakume võimalust vahetult otsuste kujunemises kaasa rääkida,” sõnas Taro.

Teemaala loomisesse panustavad: Eesti Koostöö Kogu, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Advokaadibüroo Raidla Ellex, Maanteeamet, Terve Eesti Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade Liit, Siseministeerium, EBS ning Arengufond.

Teemaala Toimiv riik arutelud:
Reedel, 14. augustil kl 13 – Kuidas riigi tulu kasvatada?

Kui tavapäraselt keskenduvad riigireformi arutelud riigi kuludele ja eelkõige nende kärpimisele, siis Arvamusfestivali riigivalitsemise teemaala avame hoopis võrrandi teise poole ehk tulude lahkamisega. Küsime, kuidas raha riigieelarvesse juurde saada? Tuleme rahandusministrile appi. Lükkame maksudebati uuesti kännu tagant lahti ja korjame raha maast üles.

Reedel, 14. augustil kl 15.30 – JOKK jätta! Piirkiirus 80km/h!

Eestis hukkub igal aastal liikluses rohkem inimesi, kui Euroopas keskmiselt, ent liiklussurm on ärahoitav. Selleks on olemas konkreetsed võimalused, mille rakendamine tähendab aga muutusi, uusi reegleid, piiranguid. Ka kiiruspiiranguid. Kuidas saaks tõsta piirkiirust ilma liiklussurmadeta?

Reedel, 14. augustil kl 18 – Kuidas ja palju me peaks jooma? Poliitika kujundamine keset huvide konflikti, alkoholi näitel

Kasutame kirgi kütvat alkoholipoliitika näidet, et uurida, miks poliitikud ei tee alati rahva huvides otsuseid, mis tunduvad isegi riigi enda analüüside põhjal olulised ja vajalikud? Huvide konfliktis on rahva tervis, poliitikud ja alkoholitööstus.

Laupäeval, 15. augustil kl 13 – Riik – tee mind rikkaks!
Eesti riiki kirjeldatakse kui liberaalset ja „õhukest“. Kuidas aga tegelikkuses on? Hiljutisest valimiskampaaniast üles puhutud lubadustest kainenedes on hea arutada tegelike võimaluste üle. Soov saada rohkem ja paremaid teenuseid ei lähe kokku piiratud võimalustega. Mis peaks olema üksikisiku, ettevõtja ja mis riigi vastutus?

Laupäeval, 15. augustil kl 15.30 – Minu tuleviku vald pärast haldusreformi
Kujutame ette, et kauaoodatud haldusreform on toimunud, näiteks Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks 2018. Milline üks hea omavalitsus selle tagajärjel siis olema peab? Me ei nuta taga, mis olnud või olemata, vaid arutame, kas ja kuidas oleks võimalik selline tulevane vald, mida tahame.

Laupäeval, 15. Augustil kl 18 – Avatud valitsemine: alustame Riigikogust?
Eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli üks viimaseid kirgi kütnud teemasid komisjonide töö avalikkus. Protokollidest ja lindistustest sai ühtäkki terav teema. Kas parlamendis toimuvate debattide sisukus võiks olla üks demokraatia tervise mõõdupuu? Nende avalikustamine avatud valitsemise etalon? Asjaosalised, ajakirjanikud ja niisama huvilised, tulge öelge sõna sekka.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/
Foto: Kaupo Kalda / photos.visitestonia.com

Järvamaal tahavad oma kodukandis toimuvale kaasa aidata mitmed kohalikud ettevõtted, näiteks OÜ Rebruk GH abiga ehitatakse tänavu Arvamusfestivali alal mitmed puitkonstruktsioonid. Kohalike meistrite koostööl valmisid ka festivali ikoonid – suured helesinised A-tähed.

“Kes siis veel kui kohalikud peaks seda üleriigilist festivali toetama? See oleks nagu auasi,” ütles Rebruk GH juhatuse esimees Peeter Lodi, kelle sõnul on Arvamusfestivali puhul tohutult oluline see, et inimestele antaks võimalus ennast vabalt väljendada.
Festivali Oruala mitmed konstruktsioonid saavad valmis kolme kohaliku ettevõtte koostöös: Combimill abistab toormaterjali hankimisega, Rebruk GH viimistluse ning ehitusfirma Paide MEK vastutab lõpptulemuse eest. Ühe projektina on kavas Oruala nõlvale ehitada kaks osalejatele mõeldud istumistreppi.

“Rebruk on meid tõeliselt suuremeelselt toetanud – kahel aastal on nad meid varustanud puitmaterjaliga ning just nende töökojas ehitasime eelmisel suvel Arvamusfestivali hiigelsuured A-tähe skulptuurid. Meeldiv koostöö jätkub ka tänavu,” sõnas festivali turundusjuht Anu Melioranski.
Lodi sõnul on festivalil kõlanud igal aastal mõtteid, mis jäävad ka arutelude järgselt veel pikalt paljudele mõju avaldama, sarnased ootused on tal ka tänavusele festivalile. “Igal aastal ütleb keegi midagi huvitavat, mis siis laiemat kõlapinda leiab. Võib olla ka seekord. Teemasid ju jätkub,” sõnas Lodi.

Lodi soovib festivalil osalejatele südamele panna, et kõik on teretulnud ning Arvamusfestival on suurepärane võimalus oma mõtete ning arvamuse avaldamiseks. “Kuulake seda, mis teile meeldib kuulata. Kui tunnete, et miski sees tahab välja ütlemist, siis tehke seda. Kuid samas pole motet ka tühja juttu ajada,” ütles ta.

Paide läheduses asuv OÜ Rebruk GH toodab juba 2007. aastast puitkarkassiga maju ning abihooneid garaažidest varjualusteni. OÜ Rebruk GH toetas Arvamusfestivali ka eelmisel aastal, pakkudes toormaterjali osade festivaliala puitkonstruktsioonide valmistamiseks.

Kultuur ei sünni vaid pimedas teatrisaalis või kunstniku lõuendil, vaid kultuuri loomisesse saavad panustada kõik, ka nii-öelda tavalised inimesed. Selle üle, kes ja kuidas loovad kultuuri, arutletakse Arvamusfestivali Kultuurialal.

“Kultuuri loojad ei ole ainult kaunite kunstide esindajad,” selgitas Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid, kelle sõnul tuleb kultuuri vaadata laiemalt, näiteks ka inimkäitumise osana. Arutelu “Kes Eestis üldse teevad kultuuri?” tõstatab teema, millised on tavalise inimese võimalused kultuuri kujundamisel ning millal kultuur üleüldse sünnib. Selle korraldab Eesti Kultuuri Koda, mis asutati 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega isikud, kellel on soov mõjutada ja parandada Eesti kultuurielus ja ühiskonnas toimuvat.

“Kui vaadata kultuuri inimkäitumise osana, siis on iga eestlane meie kultuuri looja ja ka kandja, seda kasvõi läbi käitumiskultuuri,” sõnas Karilaid. Probleem on aga needsamad kaunite kunstide esindajad, kes võivad konkreetset teemapüstitust teisiti näha. Selleks, et tajuda erinevate kultuuriteemade omavahelist seotust ning näha, et kõigil on võimalus kujundada kultuuri, on kultuuritegijatel vaja arendada empaatilisust. Empaatia teemapüstitusega loodetakse arutelul osalejatele pakkuda uusi vaatenurki just kultuuri tegemiseks. “Iga inimene võib olla kultuuritegija,” leidis Karilaid.

Kultuuri alal tuleb juttu nii Eesti kultuuritegijate empaatilisusest, kultuuri sünnimomendist, soome-ugri maailma hetkeprobleemidest kui ka digitaalse kultuuripärandi ligipääsetavusest ja konkurentsivõimest. Ühtlasi tõstatakse küsimus religiooni mõjust kultuurile ja kultuuri loomisele.

Kultuurialal tuleb juttu ka Setomaast, mis on tänavu 25 miljonile soome-ugri rahva esindajale kultuuripealinn. Arutelu “No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?” käsitleb pärandi poolest rikaste soome-ugrilaste olukorda tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

“Kultuuripealinnaks olemisega on esile kerkinud paljud soome-ugri kultuuri jätkusuutlikkuse ja rikkuse teemad,” lausus arutelu moderaator, Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Arutelule ootatakse kõiki neil teemadel kaasa rääkima, lisaks osaleb arutelul ka kaks kuningat, ülemsootska Laaneots ja endine ülemsootska Aare Hõrn. Ei ole kahtlustki, et kultuurialal saab rikkalik seto kultuur vaid õitseda.

Arvamusfestivali kultuuriala sünnib MTÜ Eesti Kultuuri Koja, Soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Setu Kultuuri Fondi koostöös.

Kultuuriala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Kes Eestis üldse teevad kultuuri?
Kui oluline on teadvustada seoseid erinevate kultuuritasandite vahel? Kuivõrd peavad kultuuritegijad endas arendama empaatilisust, tajumaks kogu kultuurivälja vastastikkust seotust alates rohujuuretasandist kuni elitaristliku kultuurini? Samas ei ole kultuur midagi loomupoolest ühtset. Mistahes kultuuritegevuse üheks aluseks on uute piiride, ideede ja nägemuste ellukutsumine, mistõttu kultuur loomudasa tõrgub ennatliku nimetamise ja üleliigse mudeldamise ees.

Kes on Eestis kultuuritegija staatuses? Kas see on vaba ruum kõigile või on ta tegelikult harvaesinev komeet meie ühisteadvuses? Empaatilisusest sõltub ka väärtusliku äratundmine ja sellisena tunnustamine, sest uue esilekerkimist pärsivad harjumused, mugandumine ja tsunftimentaliteedi nähtamatu loor. Ehk teisisõnu, millal ja kuidas kultuur päriselt sünnib?

Moderaator: Joonas Hellerma.
Osalejad: pianist Ivari Ilja, TÜ Usuteaduskonna kirikuloo dotsent Urmas Petti, 2013 aasta kodanik Marju Kõivupuu.

14.30-16.00 No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?
Käesoleval aastal on Setomaa, Obinitsa soome-ugri maailma keskpunkt, 25-miljoni soome-ugri kultuuripealinn. Ugri-maailm on rikas pärandkultuuri poolest, mis on hoidnud rahvaste eneseteadvust, ent pakkunud ammutamisväärset ka interpreetidele erinevates loomemajandusvaldkondades. Millises olukorras on pärandi poolest rikkad soome-ugrid praegu? Kuidas tänapäevases globaliseeruvas, üheülbastuvas maailmas pärandit edasi kanda?

Moderaator: Annela Laaneots.
Osalejad: Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa toonud Aare Hõrn, hingelt ja vaimult soomeugrilane Rein Sikk ja kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.

17.00-18.30 Digitaalne kultuuripärand: kas ligipääs on konkurentsivõimeline?
Meie muuseumides-arhiivides-raamatukogudes leiduvat kultuuripärandit on digiteeritud juba aastaid (aga tööd jätkub ka veel aastateks). Arutame üheskoos selle üle, mis selle digitaalse varaga peale hakata, kuidas ja kes seda taaskasutada võiksid. Juba praegu on valdkondlikes portaalides (muuseumide muis.ee, Rahvusarhiivi Saaga, Rahvusraamatukogu digar.ee jt) avaldatud tohutus koguses materjali, mis on mingil kujul ligipääsetav, aga kas ka leitav ja kasutatav? Kuidas see kõik suudab konkureerida kõikvõimaliku muu digitaalse meelelahutusega?

Moderaator: tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.
Osalejad: meediaekspert Indrek Ibrus, Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna, vikipedist Raul Veede, IT-ettevõtja Tõnu Runnel.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava
Foto: photos.visitestonia.com

Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp koguneb tänavu esimest korda Arvamusfestivalil, et arutleda selle üle, miks ei suuda sotsiaaltöötaja Eestis olla alati tugev, eetiline ja pakkuda vajalikku tuge. Ja kas alati üldse peabki aitama?

“Sotsiaaltöötajad tööpuudust kartma ei pea, küll aga kummitavad praktikuid töökoormuse maht, alamakstus ja ameti kõikuv maine,” ütles heaoluala üks eestvedajatest ja SOS Lasteküla kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt. Üsna sarnased võivad olla nende inimeste mured, keda seadus kohustab hoolt kandma oma lähedaste eest ilma õiglase toetuse ja abita, murdumise ja taluvuse piiril. Selliseid inimesi on Eestis üle 100 000 ehk arvestatav osakaal meie elanikkonnast. Arutelul “Kes tasub omastehooldaja vaeva?” lahatakse omastehooldajate probleemide erinevaid tahke.

Heaoluala programmi lõpetab arutelu “Kus läheb aitamise piir?”, kus küsitakse kriitiliselt – kas eluraskustesse võib sattuda igaüks meist ja kas alati peab aitama? “Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Kutsume kaasa mõtlema selle üle, milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimest aidata, milline peaks oleme abi, kuidas säästa lapsi ja kas alati peabki aitama,“ selgitas Schmidt.

Aruteludesse on kaasatud hinnatud arvamusliidrid ja inimesed, kes räägivad oma lugusid ning jagavad isiklikke ning sügavaid elukogemusi. Mõttevahetused on avatud ning kõiki osalejaid oodatakse oma mõtteid ja arvamusi jagama. Alal on samuti mitmeid võimalusi töötada koos mõttekaaslastega gruppides.

Heaoluala loomisele on kaasa aidanud EKA tudengid, kes on ehitanud põnevad päikese- ja vihmakindlad koorikkatused ning mugavad istumisalused. Oluline, et heaolualal oleks kõigil hea ja mõnus olla!

Heaoluala arutelud toimuvad 15. augustil

12.30-14.00 Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp: kas alandatud ja solvatud?
Sotsiaaltöötaja peab olema eetiline, tasakaalus ja tugev inimene – teda loobitakse meedias ning silmast-silma sopa ja süüdistustega. Siis, kui ta lapsed perest liiga vara või liiga hilja eraldab, kui memm Kapa-Kohilas on külmas-näljas ning kui joobes elanik räuskab sotsiaalmajas. Ja kui probleemidele nappide ressursside kiuste lahendus on leitud, ega siis tänama tulda. Tööpäevad on pikad, pinge ning vastutus suured, palganumber ja maine madalad. Samas eeldab amet erialast kõrgharidust ja pidevat enesetäiendamist, head närvikava ja mõistvaid lähedasi. Milliste lahendusteni suudab arutelus jõuda sotsiaaltöötajate eneseabigrupp?
Moderaator: Rünno Lass
Osalejad: Milvi Sepp, Eve Lääts, Rait Kuuse, Zsolt Bugarszki, Monika Haukanõmm, Tom Rüütel, Airi Mitendorf, Eike Käsi

15.00-16.30 Kes tasub omastehooldaja vaeva?
Omastehooldajatel on seadusjärgne kohustus pakkuda oma pereliikmetele ülalpidamist. Oma lapse, vanema või õe-venna hooldusvajaduse ilmnemisel langeb ka hoolduskoormus just omastehooldaja õlule, sest puudub valik otsustada teisiti. Omastehooldus on tasutamata töö, millel on töölepinguseaduses kirjeldatuga palju ühist. Ometi puudub omastehooldusel nii seaduslik kui ka ühiskondlik tunnustus. Omastehooldajad on üha suureneva hoolduskoormuse all, kuna puuduvad alternatiivid – hoolekandeteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ebaühtlane ja omastehooldajad on sotsiaalselt ja majanduslikult ebavõrdsel positsioonil.
Moderaator: Piip ja Tuut
Osalejad: Helmen Kütt, Ivar Paimre, Uku Torjus, Tõnis Vaik

17.30-19.00 Kust läheb aitamise piir?
Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Miks mõned murduvad, aga teised mitte? Kas murduda võib igaüks meist või juhtub see üksnes laiskade, mugavate ja rumalatega? Milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimesi aidata. Kas üldse peab aitama ja millal kaotab aitamine mõtte? Kuidas säästa ja aidata raskustesse sattunud vanemate lapsi? Milline lahendus on lapsele kõige parem?
Moderaator: Georg Merilo
Osalejad: Katri-Evelin Kalaus, Elmet Puhm, Herdis Ojasu, Lada Raja

Täpsema festivali ajakava leiate siit: https://2016.arvamusfestival.ee/kava/

Tule ja märgi end ka osalema Facebookis: https://www.facebook.com/events/1676593109241006/

Eesti Energia toetab Arvamusfestivali, kuna peab oluliseks panustada ettevõtmisesse, mis arendavad inimeste mõtteerksust ja silmaringi, lootes, et sellised ettevõtmised muudavad Eesti paremaks.

„Olles energeetika valdkonnas Eestis liider – meil on oluline roll tööhõives ja riigi energiasõltumatuse tagamisel –, tajume vastutust ja peame vajalikuks ühiskonnas oluliste teemade arutamisele kaasa aidata ning ka ise kaasa rääkida,“ ütles Eesti Energia toetustegevuste- ja reklaamijuht Annika Lipstal. „On loomulik, et Eesti Energia panustab ettevõtmisesse, mis inimeste mõtteerksust arendab,“ lisas ta.

Lipstali sõnul seisneb Arvamusfetivali väärtus selles, et festivalil räägitakse ja arutletakse olulistel ja aktuaalsetel teemadel, olgu selleks kas turvalisus, haridus, väärtused, energia või hoopis midagi muud. „Festivalil tõstatuvad tähtsad küsimused ja teemad, mis on sageli päevapoliitikast kõrgemal,“ sõnas Lipstal. „Erinevaid vaateid kuulates, enda omi esitades ja nende üle diskuteerides avardub kõigi festivalil osalejate silmaring. Kõike seda arvesse võttes on Arvamusfestival oluline ja tänuväärt üritus,“ leidis ta.

Selleaastasel Arvamusfestivalil on osalejatel võimalus osaleda rekordarvul aruteludel, festivali laiast teemaderingist leiab pea igaüks endale huvipakkuvad. „Energiaettevõttena soovitame kindlasti kuulata energiaalast arutelu, sest sealsed väljakutsed on suured ja arengud väga kiired,“ ütles Lipstal. Tema sõnul jäävad teistest enam kavas silma ka julgeolekuteemalised debatid, migratsioonialased arutelud ja ettevõtlusteemad.

Kuna tugev ja kaasamõtlev ühiskond on ka tugeva riigi alus, peab Eesti Energia Arvamusfestivalil osalemist oluliseks väljundiks igaühele. Küsimusele, millised on aga Eesti Energia ootused festivalile, vastas Lipstal, et ennekõike ootab ettevõte Arvamusfestivalil mõtteselgust ning argumenteeritud seisukohti olulistel teemadel. „Loodame, et Eesti muutub tänu sellistele üritustele paremaks!“

Juunikuus leidis Bornholmi saarel aset taanlaste arvamusfestival Folkemødet, mida tutvustasime ka oma blogis. Korraldajate sõnul oli üritus kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi. Folkemødet’i üks korraldajatest Talita Elvang jagas meiega muljeid tänavusest festivalist.

Kuidas möödus selleaastane Taani arvamusfestival?
Kaunis Bornholmi saar oli kindlasti ideaalne asukoht ürituse toimumiskohana. See paik tõi kokku inimesed, kes igapäevaelus poleks ehk tutvunudki. Ja selles seisnebki meie festivali võlu – siin kohtuvad omavahel poliitikud, tippjuhid, ühingute ning fonde esindajad ja täiesti tavalised festivalist osa võtvad inimesed. Kõik need inimesed said kokku ühise eesmärgi nimel, hoida demokraatia tugeva ning jätkusuutlikuna. Üritus oli kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi.

Kas tänavune festival oli varasematega võrreldes kuidagi teismoodi?
Sel aastal võttis festivalist osa vähem poliitikuid, kuna ürituse toimumisaeg kattus valimisperioodiga, mistõttu paljud nendest jäid koju valijate hääli püüdma. See tekitas ka selle, et meediahuvi oli tunduvalt väiksem. Seevastu oli meil võimalus rohkem külalisi – MTÜd, organisatsioonid ja ettevõtted – vastu võtta. Festivalist võttis osa umbes 100 000 inimest, mis on sama suurusjärk nagu varasematel aastatelgi.

Millised olid kõige kuumemad teemad?
Kõige põletavamad teemad olid sel aastal väga ühiskonnakesksed. Arutleti võrdsusest, vastastikusest empaatiavõimest ning ühise koostöö tegemise mõjuvõimust ja selle tugevdamise vajadusest. Lauale toodi ka globaliseerumise, kliimamuutuste ja looduse hoidmise teema – mida nii kodanikud kui ka meie liidrid peaksid selles osas ette võtma ning kuidas tuleks meil käituda.

Loomulikult ei jäetud tähelepanuta ka demokraatiat puudutav arutelu, mida külastas väga suur hulk kuulajaid ja kus keskenduti eeskätt uutele partnerlussuhetele avaliku sektori, erasektori ja mittetulundusühingute vahel.

Veel üks kõrge tähelepanu all olnud teema käsitles Taanimaa äärealasid, kuna need on praegu suure pinge all, sest inimesed, eriti noored, kolivad sealt ära, elumajad jäävad tühjaks ja kodanikel puudub linnavalitsuste vastu usaldus.

Juba kolmandat aastat valis Taani arvamusfestivali publik välja silmapaistvaima poliitiku, kel on parim dialoogivõimekus. Kes pälvis tunnustuse tänavu?
Dialogue Prize 2015 läks Ida Aukenile, kes on endine Taani keskkonnaminister. Ta suutis enda ja arutelul osalenute vahel luua ausa ning siira dialoogi, osates samal ajal ka publikut kuulata.

Mis on teie soovitused meile, Eesti Arvamusfestivalile?
Me loodame, et teie festival suudab debattide ja dialoogide kaudu ühendada kõiki kuulajaid. Sel aastal me Folkemødet’il nägime, kuidas arutelud tekkisid moderaatorite ja debateerijate vahel. Kuulajatel oli väga piiratud aeg küsimuste esitamiseks või arutelul kaasa rääkimiseks. Haarake võimalusest ning kaasake inimesi rohkem arutelude sisse!

Fotode autor: Rasmus Degnbol

Erinevate poliitiliste otsuste kujunemist saadab tihtipeale saladuseloor, mille taha tavakodanik ei näe. Kuidas käib töö Riigikogus, Euroopa Liidus, NATOs ja ÜROs, saab omal nahal proovida Arvamusfestivali simulatsioonidel.

Sel aastal on Arvamusfestivalil esmakordselt avatud simulatsioonide ala, kus kahe päeva jooksul on kõigil eelregistreerinud soovijatel võimalik osaleda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide simulatsioonidel ning kuulata demokraatia ja NATO artikkel 5 üle väitlemas Eesti parimaid väitlejaid.

“Simulatsioonidega soovime näidata poliitiliste otsuste kujunemise keerukust ja nende sõltuvust inimsuhetest,” lausus Herman Kelomees, simulatsioonide ala üks eestvedajatest ning Eesti Väitlusseltsi tegevjuht. Tema sõnul on simulatsioonide ala eesmärk eelkõige näidata, kuidas simuleeritavas institutsioonis töökorraldus toimub ning kujundada avalike simulatsioonide korraldamisest Eesti arvamuskultuuri osa.

Simulatsioonide läbiviimine Eestis ei ole uus nähtus, varem on korraldatud Riigikogu, linnavolikogude, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Euroopa Parlamendi ning ÜRO simulatsioone, kuid need on tavaliselt mõeldud kas kooliõpilastele või tudengitele. Arvamusfestivali simulatsioonidel võivad aga osaleda kõik soovijad, olenemata vanusest ja kogemustest. Simulatsioonil osalejal ei ole vaja eriteadmisi, vajalik on vaid eelregistreerimine.

Arvamusfestivali simulatsioonide ala organiseerivad Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ning MTÜ Euroopa Maja.

Registeeru simulatsioonile SIIN!

Simulatsioonide ala ajakava:

Reede, 14. august
13.00-14.30 Riigikogu täiskogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Riigikogu tööd.
15.30-17.00 Euroopa Ülemkogu tippkohtumise simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Euroopa Ülemkogu tööd.
18.00-19.30 Väitlus: “Kas demokraatia on parim riigivalitsemise vorm?”
Eesti väitlusmeistrivõistluste parimad kõnelejad väitlevad Briti parlamentaarses formaadis.

Laupäev, 15. august
13.00-14.30 ÜRO Julgeolekunõukogu simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu tööd.
15.30-17.00 NATO nõukogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Põhja-Atlandi Nõukogu tööd.
18.00-19.30 Artikkel 5 väitlus: “Kas USA-l oleks mõistlik Eestile appi minna?”
Eesti väitlusliikumise ajaloo parimad kõnelejad väitlevad Ameerika parlamentaarses formaadis.

Vaata festivali kogu kava siit: arvamusfestival.ee/kava
Foto: Postimees/Scanpix

Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?

“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.

Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.

“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.

Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.

Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:

12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised) sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Mare Abner. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava