Lähme konkreetseks: mida saan mina üksikisikuna teha, et maailm oleks parem paik? Kolm inimest, kes on leidnud viisi, kuidas parandada oma oskustega maailma, räägivad isiklikest kogemustest. Iga vestleja saab valida sobiva laua ja küsida endale kõige südamelähedasemaid küsimusi. Arutelu kõrvale pakume õiglase kaubanduse kohvi.

Kapitalism vallutab järjekindlalt maailma ja riikide majandused on teineteisega üha rohkem seotud. Läänelikud väärtushinnangud saavad pingsalt kokku sootuks teistsuguste mõttemaailmadega. Miks peaks meid huvitama vaesemate riikide käekäik? Mil määral ja kuidas sekkuda arengumaade arengusse ning mida see meile kaasa toob? Milline roll on arenguteede kujunemises õigussüsteemil ja traditsioonidel? Kas veereme koos globaalse majandusvankriga tundmatusse või hoiab keegi õigluse ja heaolu ohjest?

Araabiamaad on enamat kui sõda või islam. Sealgi on lapsevanemad, kes muretsevad õpetajate taseme pärast, teismelised, kes mõtlevad ainult oma silmarõõmust, poliitikud, kellele meeldib ehitada uhkeid maju, piisavalt pätte ja piisavalt häid inimesi. Vaatame, missugune on tänapäeval elu araabia maades: kuidas elavad inimesed ja kogukonnad, kes ja kuidas valitsevad ning kuidas on mõjutanud praegused konfliktid tavainimese elu.

NGO Mondo invites you to learn and discuss about women's rights and motherhood across the world. How come some women have the right to decide on if and when to have children and others don't? Can motherhood sometimes become a burden too heavy to bare? Family planning, pregnancy, child birth and rearing children are viewed and valued differently, and have different political and economic implications from Africa to Afghanistan to Northern Europe. What can we learn from each other and in what ways can we help each other? Mondo is thankful to the Nordic Embassies for supporting the participation of foreign guests in the discussion.

Mõttetoas arutlevad BNS-i praegune vastutav peatoimetaja Kalev Korv, BNS-i endised juhid Ainar Ruussaar ja Anvar Samost ning BNS-i kauaaegne välistoimetuse juhataja Aivar Valdre selle üle, kuivõrd elujõuline on tänapäeva inforuumis akadeemilisi uudiseid pakkuv reklaamivaba uudisteagentuur.

Arutelu põhifookuses on uues piirideta ja rändavas maailmas üles kasvanud Eesti lapsed. Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks riigi ja omariikluse mõiste on oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Kelle omad on lapsed, kes on võib-olla mitme riigi kodakondsed, kes elavad regulaarselt või perioodiliselt mitmes riigis korraga, kelle maailmatunnetus on oluliselt laiem, kui oli nende vanemate oma? Keskendume nii uue põlvkonna rahvusliku kui ka sotsiaalse identiteedi arengule, koolihariduse ülesannetele ja eesmärkidele ning paljule muule laste ja noortega seotule selles rändavas mitmekesises piirideta maailmas. Arutelu korraldab Eesti Koostöö Kogu.

В преддверии столетия Эстонской Республики, которое будет отмечаться в Эстонии в 2017-2020 гг., обсудим, какие подарки мы хотели бы получить на праздник - накормить голодных детей, построить четырех-полосное шоссе Таллинн-Нарва или устроить эффектное шоу с фейерверками? А хотел бы каждый из нас что-то подарить на День рождения ЭР? Или все должно заканчиваться инициативой, исходящей от государства? Дискуссия проходит при партнерстве с ETV+.

Mis oleks parem juubelikingitus Eestile, kui olla hea kodanik! Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja.... Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju. Ja andes oleme eeskujuks ka. Arutleme, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada kiiremini, kaugemale ja kõrgemale! Arutelu toimub koostöös MTÜ-ga EMSL.

Kas eestlus on pigem mikitalik või startupilik? Kas meie tugevus seisneb pigem oma juurte tunnetamises või peaksime ühiselt veelgi hoogu andma oma globaalse haardega idufirmadele? Kes on õigem eestlane? Arutelu hõlmab eestluse muutumist globaliseeruvas maailmas. Arutelu toimub koostöös Eesti Instituudiga.

Viimase aasta jooksul on Eestis taas tähelepanu alla sattunud meil viibivad välistudengid. Sedakorda on aga tähelepanu teisem, kui välistudengite tuleku algusaegadel. Pagulaskriisi varjus on tõstnud pead hirm ja teadmatus, kuidas ja miks välistudengid siia saabuvad ja mis neist edasi saab. Just seetõttu on vaja koos mõelda ja arutada, mis on rahvusvahelise kõrghariduse eesmärk ja kuidas maad võtnud teadmatus välistudengitele mõjub.

Päevalehe ja Delfi arvamustoimetus ei saa oma paneeli teemat liialt ettereklaamida: siin on jutuks need teemad, mis just augusti keskel meelt põletavad. Brexit. Trump. Populistid. Need kõik on valikud, mida rahva enamus esmapilgul langetada ei tohiks, sest mõistuse hääl ei luba. Ometi on reaalsus, et väheinformeeritud inimesed langetavad otsuseid, mis saadavad terved ühiskonnad aastakümneteks määramatusse. On see demokraatia lõpp? Mida teha, et haritud eliit ikkagi võimule jääks – või peakski ta oma juhtrolli loovutama? Või näeme hoopis uue demokraatia koidikut? Arutlevad sotsioloog Ahto Lobjakas, politoloog ning Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone ning kirjanik Olev Remsu.

Paneeldiskussioon järgmistel teemadel: Eesti inimese arusaam õnnest ja kärgperendus lugude kaudu elust enesest. Õnnetest (saab mõõta oma õnne taset praeguses eluhetkes ning teha paberil "õnneratast"). Eve Kallaste (perejalaps.ee) - kuidas kasvatada õnnelikku last, sisemine õnn ja areng. Einar Ellermaa - tänapäeva peresuhetest (kas õnn peresuhtes on võimalik), mis jääb peredes ja suhetes õnnest puudu (elukogenud lugejate põhjal). Katrin Saali Saul - teadusuuringu kokkuvõte, mis kirjeldab lahutuse läbielanud laste õnnetunnetust hilisemas elus ning arutelus osalemisel suhted, lapsed, isiklik ja pereõnn, seosed.

Влияние социальных сетей: жизнь online и offline.

Võimalus oma teadmisi proovile panna.

Eesti Ekspress selgitab kohapeal välja Eesti täpseima ja tabavaima arvamusliidri. Ettevõtmise käigus sünnib ka täiuslik arvamusartikkel. Kes on tulnud mõõtu võtma? Sea sammud Ekspress Meedia alale ja saa teada!

Maailma energiaturgudel on juba pikemat aega õli ja elektri hinnad madalad, mis seab Eesti põlevkivitööstuse väga raskesse seisu. Pärast Pariisi kliimakokkulepet on palju diskuteeritud üleüldse põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Põlevkivitööstus on aga üks olulisi harusid, mis pakub tööd üle 6000 inimesele, tagab energiajulgeoleku ja annab olulise panuse riigieelarvesse. Milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ja tulevik? Kas elektrit tuleks toota või osta sisse? Millised riigiinvesteeringud on põlevkivisektorisse põhjendatud? Kui suuri investeerimisriske saab riik võtta? Kuidas hinnata ja maandada investeeringute riske? Moderaator: Andrus Karnau - Lääne Elu peatoimetaja; Osalejad: Hando Sutter - Eesti Energia juhatuse esimees; Meelis Eldermann - Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees; Ando Leppiman - Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler; Tarmo Olgo - Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör; Martin Kruus - Nelja Energia AS juhatuse esimees.

Maailma Energeetikanõukogu Eesti peasekretäri Mihkel Härmi modereerimisel arutlevad ettevõtlusminister Liisa Oviir, majandusanalüütik Heido Vitsur, Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere ja Pakri Energy Island juhataja Peep Siitam teemal “Millist elektrivõrku me vajame?” Rahvaarvu vähenemine ja koondumine tõmbekeskustesse on suundumused, mis ei jäta puutumata ka taristuteenuste pakkujaid, sealhulgas elektrivõrguettevõtteid. See tähendab, et üha rohkem elektrivõrku on seal, kus tarbijat enam ei ole. Samal ajal torkab kliendile elektriarvel üha teravamalt silma rida “võrguteenus”. Millisel tasemel elektrivõrku me soovime ja kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kuidas hoida teenuse taset ja mõistlikku hinda Eesti hajaasustuse ja väikeste tarbimismahtude juures? Kas iga tarbija peab katma oma kulud ise? Kuidas mõjutab elektrivõrgutasu Eesti konkurentsivõimet? Kui muud teenused liiguvad tõmbekeskustesse, kas elektrivõrk saab ja peab meelitama maale “elu” ja investeeringuid? Millised on tulevikusuundumuste – hajaenergeetika ja üha mobiilsemaks muutuva energiatarbimise – mõju võrgule? Milliseks kujuneb võrguettevõtte roll, kui elektri olemasoluks tekib võrgule üha rohkem alternatiive? Kuhu liigub võrgutasu? Moderaator: Mihkel Härm, Maailma Energeetikanõukogu Eesti peasekretär Osalejad: Liisa Oviir, ettevõtlusminister Heido Vitsur, majandusanalüütik Tarmo Mere, Elektrilevi juhatuse esimees Peep Siitam, Pakri Energy Island OÜ juhataja

Transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu peame muutma oma transpordisektorit rohelisemaks. Aga kuidas oleks seda mõistlik teha ja millal? Kas riik peaks panustama puhtamate kütuste turule toomisele? Kas loobuda autode kasutamisest ning soodustada ühistransporti ja sõidujagamist? Kas panustada rohkem ühendustele, nagu kergliiklusteed? Mis on need tegurid, mis takistavad muutmast transpordisektorit puhtamaks ja ökonoomsemaks. Moderaator: Meelis Münt, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Osalejad: Marti Hääl, Alexela Toomas Saks, Õliühing Egert Valmra, Skeleton Technologies Marten Kaevats, arhitekt, linnaplaneerija Raivo Vare

Põhivoolu poliitilised jõud ei suuda toota uusi ideid ning mõtestada ümber oma traditsioonilisi hoiakuid kiiresti muutuvas olukorras: erakordne migratsioonikriis, Brexit ja usalduskriis Euroopas, ühiskonna ülikiire areng ning seni kindlalt püsinud ideoloogiate hägustumine valijate silmis. Käes on poliitilise ideoloogia kriis. See kõik ähvardab Euroopat ja Eestit suurte vapustustega, mis võivad muuta meie elu tundmatuseni. Milline *–ism* päästab meid ja viib edasi?

Märksõnad: metsade üleraie, põlevkivi, päike, tuul, ühistud, kliimamuutus

Tänavune suvi on toonud euroopale lahendamiseks uued keerulised väljakutsed. Eelmisel suvel üleskerkinud ja seni lahendamata põgenikekriis ning Kreeka võlakriis on saanud lisa Brexiti, terrorirünnakute ja üha enam muret tekitava olukorraga Türgis. Need probleemid on kõigutanud Euroopa Liidu stabiilsust, mida nõrgestavad poliitilised jõud, kes kasutavad halba olukorda ära ja toidavad inimeste hirme. Nende negatiivsete ja ettearvamatute probleemidega tuleb meil tõenäoliselt tegeleda veel aastaid ja selles olukorras möödub ka Eesti eesistumine Euroopa Liidus. Mis peaks olema meie positsioon nendes küsimustes eesistujana? Milline peaks olema Eurooopa Liidu tulevik? Tänased probleemid Euroopa Liidu sees on nii suured, et Ukraina ja Putini agresiivne poliitika hakkab avalikes diskussioonides varju jääma. Mida me saame teha, et need teemad ei ununeks?

Inimesed saavad teineteiselt kaupu ja teenuseid suurettevõtete poole pöördumata. Olgu nendeks laste mänguasjad, pulmakleidid, majutusteenus või sõidu jagamine. Milline on koostöömajanduse tulevik Eestis? Seda avame Reformierakonna arutelul.

Saade kui kaubamärk – R2 legendaarne vestlussaade võtab luubi alla kõige põletavamad päevapoliitilised teemad otse Paide taeva all. Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau.

Rahvusringhäälingu telekanal ETV+ tuleb publiku ette uue diskussioonisaatega ”Puudutab kõiki. Aeg on otsustada”. Venekeelsele diskussioonile eelneb auditooriumi kaasamisprogramm sotsiaalvõrgustikes.Debatis osalevad Deniss Boroditš reformierakonnast, Mihhail Korb keskkerakonnast, Jaak Allik sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, esndajad vabaerakonnast ja IRLst ja Urmas Espenberg EKREst. Arutelu juhib Dmitri Fefilov.

Meie maailmajagu on läbi elamas murrangulist aega, kuhu mahuvad rändekriis, Brexit, konservatiivide ja liberaalide vastasseis ja ikka veel kestev majanduslik ebakindlus. Saates osalevad välisminister Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, Riigikogu Kaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Raadio4 venekeelset saadet juhivad Artur Aukon ja Julia Bali.

Me kõik jääme vanaks – aga kuidas? Milline on olukord Eesti hooldekodudes ja omastehoolduses ning kuidas suhtuda eutanaasiasse? ERRi ja õiguskantsleri koostöös toimuvas arutelus osalevad õiguskantsler Ülle Madise, EELK peapiiskop Urmas Viilma, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere, Hoolekandeteenused ASi juht Maarjo Mändmaa. Arutelu modereerib ERRi ajakirjanik Rain Kooli.

Väljaspool Eestit on tekkinud uusväliseestlus, samas on üha enamate eestlaste puhul raske öelda, kas nad elavad Eestis või mõnes välisriigis. Millised on eestluse palged 21. sajandil erinevates riikides – see selgub ERRi ja Tallinna ülikooli koostöös toimuvas arutelus, mida juhib Andres Jõesaar, osalevad Eesti aukonsul Keenias Kadri Humala Ayal (skype'i vahendusel), ettevõtja Rainer Sternfeld, juhtimisstrateeg Birgit Linnamäe ja konsultant Karola Lepasaar (skype'i vahendusel).

Reede õhtu nael Arvamusfestivalil on presidendikandidaatide debatt. Verbaalsed mõõgad ristavad Siim Kallas, Mailis Reps, Eiki Nestor, Allar Jõks ja Mart Helme. Eeldatavasti niigi tulist mõõduvõttu presidendiralli favoriitide vahel ergutab Mihkel Kärmas ja seda kantakse üle otse nii ETV kanalil kui veebis. Kui õnn naeratab, on ka Sinul võimalik esitada küsimus otse tulevasele presidendile ja mõjutada kasvõi pisut seda, kes on Eesti riigi pea järgmised viis aastat!

Väheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti on turuna liiga väike, et pakkuda eksportivatele ettevõtetele arvestatavat tuge stardiplatvormina. Samas on selge, et majanduskasvu oleks põhjust loota eelkõige ekspordi toel. Mida teha, kuidas teha?

Eesti on edukas Euroopa Liidu liikmesriik, kes seni on saanud liidult toetusi rohkem, kui ta ise on EL-i eelarvesse panustanud. Samas, mida aeg edasi, seda vähem eurotoetusi Eesti saab. Kas see võib pärssida Eesti arengut? Kas oleme olnud eurotoetustest liiga sõltuvad? Kas suudame oma edukuse tagada eurotoetustest hoolimata?

Välisinvestori huvi Eesti vastu on aasta-aastalt jahedamaks muutunud. Viimaste raportite järgi jääb Eesti siin alla ka oma Balti naabritele. Millised on need vajalikud maksu- ja keskkonnamuutused, mis meie ettevõtlusmaastiku taas rahvusvahelisele investeeringule põnevaks sihtkohaks muudaks, majandusele hoogu annaks ja töökohti looks?

Mis on tööstuse digitaliseerimine? Kas see loob või kaotab töökohti? Kas digitaliseerimine on tootmise optimeerimine, tootearendus või uute ärimudelite arendamine? Mida saab riik teha, et aidata kaasa tööstuse digitaliseerimisele?

Paneel keskendub julgeolekuolukorra muutustele ja sellele, milline on nende mõju Eestile ning siin elavatele inimestele. Milliseid faktoreid tuleks silmas pidada, et vastata pealkirjas tõstatatud küsimusele? Arutletakse väärtuspõhise julgeolekupoliitika kriisi üle maailmas ning selle üle, mil moel on kriis ületatav. Kuidas peab Eesti praegu ja lähemas tulevikus käituma? Kui väärtuspõhine või pragmaatiline saab või peab olema ühe väikeriigi julgeolekupoliitika? Arutletakse hirmufaktori üle julgeolekupoliitikas ja küsitakse, kas suurendades tegelikku sõjalist jõudu Eestis oleme suutelised mõjutama ohutaju ja oma hirme vähendama? Kas hirm ja sellega harjumine ongi uus reaalsus? Kui nii, siis milline on olnud heidutuse tähtsus Eesti inimese jaoks? Paneelis arutatakse juulis toimuva Varssavi NATO tippkohtumise otsuste üle. Kas need muutused on püsivad? Kas julgeolekut võib kunagi olla liiga palju ja kui habras on saavutatu kaotamine?

В дискуссии примут участие ведущие специалисты Украины по тематике гибридной войны, которые обсудят следующие вопросы: как возможно минимизировать на практике негативное воздействие на общество Украины враждебных информационных атак, какие уроки страны Восточной Европы должны извлечь из опыта Украины по противодействию гибридной войне, а так же какое самое вероятное развитие событий на востоке Украины можно предсказать в нынешней ситуации?

Kas elanikkonda saab sõjaks, terrorirünnakuks või pagulaskriisiks ette valmistada? Arutame, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada. Mõtleme, mida peaksime inimestele õpetama, et nad oskaksid nendeks ohtudeks valmistuda ning oleksid allikakriitilised vaenuliku propaganda suhtes. Kui avatud peaks olema riik / ühiskond julgeolekuohtudest rääkimisel?

Eesti julgeolek sõltub teatavasti nii elanike kaitsetahtest kui ka iga kodaniku panusest. Kas seda mõtet jagavad ka venekeelsed kaasmaalased? Kas ja kes peaks kujundama Eestis elavate vene noorte riigikaitsealaseid hoiakud? Mida täpsemalt on Ida-Virust pärit noored valmis kaitsma? Kas ja kuidas mõjutavad Eesti riigikaitset ja julgeolekut äärmuslaste väljaütlemised meedias?

Dutch are famous for windmills, tulips, cheese, wooden shoes and…the polder model. The term polder model comes from the Dutch word “polder” - a piece of low-lying reclaimed land, which is protected against floods. Ever since the Middle Ages, different communities living on a single polder had to learn how to cooperate, because without unanimous agreement, the polders would flood and everyone would suffer. The idea of "poldering" resonates deeply with the Dutch population. The polder model is a process of decision-making by consensus, something that the Dutch are widely-recognized for around the world. The easiest way to describe the polder model is “cooperation despite differences.” Nevertheless, despite its apparent success, polder model includes many challenges. Is the consensus worth the time and effort? Where and how to use it for best results? Is it worth to learn to set aside differences for a greater purpose? The panelists are Mr Peter “Just ESTonishing” Kentie, Marketing Manager of Eindhoven and Mr Jos Schellaars, The Netherlands Ambassador to Estonia. The discussion will be translated into sign language. Arutelul on viipekeelne tõlge.

Võrgustikud, katusorganisatsioonid, lobistamine, strateegiad, poliitikad ja Euroopa Liit – oma Eesti inimesed, kes on Euroopa Liidu otsustusprotsessidele väga lähedal, toovad need teemad koduõuele. Mis võimalused on üldse Eesti ühingutel rahvusvahelisel tasandil protsesse mõjutada? Kuidas saada nii kõvaks tegijaks? Kas ja kuidas kuulatakse Euroopas kodanikke? Arutelus osalevad Janina Arsenjeva (IF Global / European Disability Forum), Allan Päll (European Youth Forum), Uku Särekanno (Eesti Alaline Esindus EL juures), Kaja Kallas (MEP) Arutelul on viipekeelne tõlge.

The people and societies of the Nordic countries and Estonia differ greatly in their levels of happiness and life satisfaction. What needs to be done in order to increase the level of happiness and life satisfaction so that people in Estonia would be content and feel that they are involved in society, close to state authorities and equal to other members of society and that they live in an open, tolerant, equal and caring society? All these factors would automatically make the country an attractive place/region for talented people to study, work, start a business and retire. Dissatisfaction and a low level of happiness are dangerous for national security, breeding intolerance, social tensions among the people and against the state. Dissatisfaction makes Estonia smaller despite the success stories. The aim of our discussion is to identify how Estonia could increase its life satisfaction and happiness rating in future surveys. The participants in the discussion include Helen Russell (journalist from Denmark, author of The Year of Living Danishly), Vittersø Joar (professor of sociology and psychologist from Norway) and Bengt Lindroth (journalist and correspondent from Sweden). The discussion will have sign language interpretation.

Uue aja organiseerunud kodanikuühiskond saab ühes vabaühenduste liiduga EMSL sel aastal 25-aastaseks. Veerandsaja aasta sisse mahub idealismi ja naivismi, läänelike eeskujude püüdlikku kopeerimist, turuideoloogiatega võitlemist ja kohandumist, avaliku võimu tõrjuvaid hoiakuid ja siis tunnustamist, protestiperioode ning koostööindu, märgatavat huvi kasvus osalemise vastu, nagu ka käegalöömist. Arusaam kodanikuühiskonnast ja selle toimimisest on ikka veel üsna ähmane. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel täna on ja kui suur mõju sellel olla võiks. Arutame, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on. Arutelul on viipekeelne tõlge.

Muusika- ja tantsualaste kutseõppekoolide juhid otsivad vastuseid muusikateatrite järelkasvu puudutavatele küsimustele. Miks ei jätku eestimaiseid lauljaid, tantsijaid, pillimehi ja lavastajaid? Taasiseseisvuse perioodil tundub järjepidevus selles vallas kadunud olevat. Kas rahvusvahelistumine on pöördumatu nähtus? Rahvusooper Estonia on viimastel aastatel läbi viinud mitmeid programme järelkasvu ergutamiseks – Ooperiakadeemia, OPERAtsioon VOX, Paide, Saaremaa ja Narva lastegalad jmt. Neil programmidel on suur mõju tulevase elukutse valikule. Kas on teatri asi endale järelkasvu koolitada? Ja last but not least - mida teater peab tegema sobivat eriala õppiva andeka noore heaks, et ta valik oleks Tallinn, mitte Berliin või London?

EV100 kingituste hulgas on veeb 'Minu Inimesed'. Miks on üleilmset Eesti veebi vaja? Kellele on üleilmset Eesti veebi vaja? Mida üleilmne Eesti veeb võimaldab teha ja teeb?  Arutelus osalevad San Francisco, Toronto, Los Angelese, Stockholmi, Amsterdami jt Eesti seltside inimesed skype vahendusel ning  üleilmse Eesti veebi 'Minu Inimesed' töörühm. Arutelu modereerib ajakirjanik Helle Tiikmaa. 

Võib tulla koos lastega. Lapsi lõbustavad Käsilased. Kutsume lapsevanemaid arutlema lasteriiete teemal järgmistes küsimustes: lasteriiete kandmise, selgapanemise ja hooldamise mugavus, materjalide, värvide ja lõigete ning disaini ohutus; kus, kes ja millistes tingimustes on need tootnud; lasteriiete vastupidavus ja kui kaua saab üks või mitu last neid kanda - kas need kasvavad ja arenevad koos lapsega?

Turvalisus on elementaarne põhivajadus, mille puudumise avastame alles siis, kui see on kadunud. Inimene peaks end tundma kõige turvalisemalt kodus, ent ometi on kodu paik, kus juhtub enim vigastustega õnnetusi. Lapsele on koduse turvatunde olemasolu eriti oluline. Pooleteise tunni jooksul mõtleme üheskoos, milline on kodu, kus lastel on turvaline kasvada. Võtmesõnad-ohutu keskkond- võtame koos juppideks ning uurime, millest see koosneb ja kes seda loob. Arutleme teemadel: miks juhtuvad tuleõnnetused, kus on kannatanuteks lapsed? Mis on koduohutus? Milline kodu on kindlus? Kas päästekomando lähedus tagab kodus ohutu keskkonna? Kelle roll on kodus ohutut keskkonda luua? Kuidas vähendada kodudes juhtuvaid õnnetusi? Kuidas end oma kodus turvaliselt tunda?

Tunnetame täna maailma ja ümbritsevat keskkonda ohtlikumana kui varem. Oleme muutunud tunduvalt ettevaatlikumaks. Kipume oma lapsi justkui vati sees hoidma. Kas selline käitumine on õigustatud? Kas reeglid ja piirangud suurendavad turvalisust või pigem piiravad vabadust?

Lisaks arutelule tutvustatakse ja tehakse läbi praktilisi harjutusi paremaks hakkamasaamiseks ükskõik millises ootamatus olukorras. Paneeldiskussiooni käigus arutame: kõigi elus on lihtsamaid ja raskemaid aegu. Väiksed ootamatused on vältimatud, kuid ette võib tulla ka elumuutvaid tragöödiaid. Peame selleks valmis olema ja oskama raskustega tegeleda. Kuidas seda teha? Kuidas säilitada seesmine rahu ja taastada kindlustunne? Milliseid hõlbustavaid vahendeid saame kasutada igapäevaste takistustega toimetulekuks ja milliseid erijuhtudel? Kuidas aidata neid, kes vajavad keerulisel ajal meie toetust?

Eesti väliruumi jaoks on koostatud ja koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, s.t mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.

Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.

Milline roll on Eesti majanduses traditsioonilistel majandusharudel nagu põllumajandus ja toidutootmine? Mis teeks põllumajandusest riigi ja valitsuse jaoks prioriteetse majandusharu? Kuidas peaksime põllumajandusest rääkima, et olla usutavad ja saada põllumajandussektorile vajalikku tähelepanu?

Mis tagab suurema edu: koostöö või konkurents? Kas jääda manipuleerimise objektiks või pürgida edasi iseseisvalt otsustavaks subjektiks? Mis on takistanud põllumeestel loomast põllumajandussaadusi töötlevat keskühistut? Mida on vaja teha selleks, et põllumehed koonduks keskühistutesse?

Ettevõtlus maal, toiduinnovatsioon, tegevused peale põllumajanduse, maakultuur.

Eesti naised on statistiliselt Euroopa harituimad inimesed, ometi unistab üle keskmise andekas neiu tänagi veel pigem rikkast printsist, kes kõik tema elumured lahendaks, kui loob oma ettevõtte ja saab ise rikkaks. Miks see nii on? Kas ja mida saaksime teisiti ning senisest paremini teha? Laval arutlevad ning soolisi stereotüüpe murravad südikad naisettevõtjad Juta Raudnask (umami.ee) ja Iti Pällin (Villapai) ning ekspertidena ütlevad sõna sekka EBS’i rahvusvahelise ärijuhtimise MBA õppekava juht ja BPW juhatuse liige Ester Eomois, ajakirja Anne&Stiil peatoimetaja Tiina Kruus ja ettevõtlusminister Liisa Oviir. Arutelu modereerib Eva Ladva.

Soovime selle teemaga kõnetada ettevõtlus- ja majandusalal liikuvaid inimesi. Eeldame, et nad on ettevõtlikud ja võiksid huvituda sissevaatest sellesse, kuidas loomemajandus nende jaoks kasulik saab olla. Räägime loomemajanduse skoobist, mõjust, problemaatikast ja potentsiaalist. Toogem võrdselt häid näiteid ja tehkem ausat kriitikat. Hea oleks jõuda ettepanekute ja soovitusteni (nt. kuidas siduda muud majandust ja loomeettevõtteid).

Pommuudis- “Peaministri ja tema kõrgetasemelise kaaskonna riigivisiit USAsse osutus turismireisiks!!”. Mis juhtus tegelikult? Jah, peaminister oma kaaskonnaga olid (äri)turistid, sest viibisid tööreisil, samuti kui meie poliitikud, äritegelased, koorilauljad, puhkajad jne jne on välismaal viibides kõik võrdselt turistid ja toetavad külastatavate riikide majandust. Samamoodi on kõik Eestit külastavad puhke- ja ärituristid väärtuslikud Eesti majanduse toetajad, tuues siin ringlevale rahale lisaks üle ühe miljardi euro, ja nii igal aastal. Kas turismi võiks panna Eesti majandusedu uueks veduriks või on ta seda niikuinii? Miks inimesed ikka veel reisivad, kuigi infotehnoloogilised lahendused toovad kogu maailmas toimuva sohvale kätte? Kas turism on loomemajanduse osa, kuidas seda kõikide osaliste jaoks veel paremini tööle panna? Kas jagamismajandus toob meile uus sihtrgupi külalisi või mõjub turismitööstusele pärssivalt?

Kui OECD riikides on ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse (TA) pideval tõusuteel, siis Eestis on see trend viimase kuue aasta jooksul olnud kindlalt vastupidine. Kahanenud on nii teadus- ja arendustegevusele kulutusi tegevate ettevõtete arv kui ka nende investeeritud summade suurus. Ometi nähakse just ettevõtete arendustegevuse läbi kasvavas toodete lisandväärtuses Eesti majanduse üht päästerõngast. Kas TA investeeringute langus on märk lennukate ideede puudusest Eesti tööstuses või ei suuda teadus ettevõtjate soovidele vastu tulla?

Noortepäeva tähistamiseks toimub läbi linna paraad, mis viib Arvamusfestivali Noortealale.

Öeldakse, et noored on meie tulevik ning osaluskohvik annabki võimaluse näha, kuidas kujutavad noored aastate pärast Eestit ette. Osaluskohvikus osalevad lisaks noortele ka erinevad eksperdid, kes saavad vajadusel noortele nõu anda, selgitustööd teha ja mis kõige tähtsam – kuulda, mida noored Eesti asjast arvavad.

Elav Raamatukogu „koosneb“ arvamusliidritest, kultuuriinimestest, poliitikutest, näitlejatest jne, kelle noored on oma raamatukogusse ise valinud. See tähendab, et „laenutada“ saab persooni, kes on sind alati huvitanud, kes sind inspireerib ning kellelt sul on palju küsida. Elav Raamatkogu eeldab dialoogi, mis garanteerib selle, et ka „laenutaja“ saab jagada oma kogemusi ning nägemusi.

Noorteala esimese päeva programmi lõpetab Daniel Levi bändi kontsert.

Märksõnad: sünnitoetused, tagasi kodumaale, migratsioon, pagulased, islam

Märksõnad: NATO, piir, võidurelvastumine, kultuurivahetus, turism, koostöö

Märksõnad: tulumaks, palgavaesus, valed riiklikud investeeringud, euro

Arvutid ehitavad autosid ja juhivad neid, arvutid lüpsavad lehmi ja pakivad piima. Kas homme on inimesed töötud?

Miks on nii, et ühel hetkel on üks inimene kõikjal ning varsti ei kuule me temast enam midagi? Kes otsustab, kellest saab kangelane ja kellest antikangelane?

Järgneb arutelu Eestist Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari juhtimisel.

Otsime vastuseid küsimustele: kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu? Kas ta jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muudatusi? Kas tulevikus on raamatukogubussid? Kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse? Millised raamatud mõjutavad lugejaid? Kas teemamuuseumid (nt Tammsaare) on õpetajatele abiks ja kas need innustavad lugema?

Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogu “Parem kui elu” ning tänavu ilmus debüütromaan “Pobeda 1946”. Taska lühijutt “Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku “Best European Fiction 2016”.

Jutuks tulevad ka Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine “Tõe ja õiguse” näitel.

Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut “Minu Läti”.

Kristo Pals, ”Missioonisõdurina Aafrikas“ autor, räägib oma elu ja raamatu teemadel ajakirjaniku ja rännuraamatute autori Ivar Soopaniga.

Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu nad kahtlevad, kas Eesti riik on neist kui oma kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega inimeste mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?

Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd jõutakse aga mõelda sellele, mis on eri huvirühmade vajadused? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel on koos noortega oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.

Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel. Tuleviku eakuse üle arutlevad Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas. Arutelu modereerib Vladimir Svet ning vunki lisab juurde Jaa !mproteater.

Kas oled kunagi mõelnud, mis on õigupoolest see teadmuspõhine ühiskond, mille möödapääsmatut vajalikkust kuulutatakse aina kõrgetest kõnetoolidest? Ja miks just teadmuse, mitte lihtsalt teadmise või teaduse põhisus? Ja kuidas seda üllast sihti ikkagi saavutada? Töötoas konstrueerivad selle osalejad koos Aet Kiislaga dialoogi-arutelu saatel teadmuspõhise ühiskonna mõistelise mudeli. Kui mudel käes, püüame sõbralike arutelurühmadena välja nuputada, mida täpselt võiksime ühiskonna eri tasanditel (üksikisik, vabakond, riik) ette võtta, et mudelis kirjeldatud teadmuspõhisus saaks ühiskondlikuks tegelikkuseks. Töötuba juhib Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppedirektor Aet Kiisla. Teade: Kallid festivali külalised, kahjuks Ülo Vooglaid ei saanud osaleda festivalil. Palume vabandust ebamugavuste pärast!

Vahepala: Tallinna Tähetorni päevane programm – vaatleme teleskoobiga Päikest

Sõnades on teadlased, ettevõtjad ja poliitikud ühte meelt: teadmuspõhine majandus ja poliitika on parema tuleviku loomisel hädavajalikud. Ettevõtete tegelik panus teadus- ja arendustegevusse, tippteaduse tegelik arvessevõtt poliitiliste otsuste tegemisel, aga ka teadusasutuste tegelik valmisolek osaleda poliitikas ja majanduses – need tõsiolud on siiski ideaalist kaugel. Kuidas saaksid teadlased kõige paremini panustada Eesti majanduse ja poliitika arengusse? Mida teha, et ühiskond saaks teadusest võimalikku suurimat kasu? Või teisalt, on teadmuspõhisus ülepea kõikvõimas võluvits ja probleemilahendaja? Nende küsimuste üle arutlevad riigikontrolör Alar Karis, Geenivaramu tuumiklabori juhataja Lili Milani, Teadusagentuuri teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava programmi juht Liina Eek ja Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt. Arutelu juhib Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse Instituudi direktor Veiko Lember.

Näitame inimsuuruses lahkamisnuku Vambola peal, millised näevad välja ja kus asuvad inimese organid. Lisaks silikoonist organite uurimisele saavad huvilised lahti lõigata ka päris südant ja neeru ning puhuda täis kopse.

Teadmised geeni, raku ja organismi toimimisest on peagi nii head, et võime üha realistlikumalt mõelda ka nende teadmiste põhjal uute geenide, rakkude, organite ja isegi olendite loomisele. Millal siiratakse inimesele esimene 3D-prinditud organ? Kas on võimalik inimest disainida nii-öelda nullist? Milliseid muutusi toob bioloogiline disain ühiskonda? Tartu Ülikooli professor Mart Loog, vanemteadur Viljar Jaks ja Edinburghi Ülikooli rakubioloog Kersti Jääger arutlevad sünteetilise bioloogia tulevikuvõimaluste üle maailmas ja Eestis. Jutujuht on Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja Priit Ennet. Tegu on ka Vikerraadio teadussaate Labor avaliku salvestusega.

Inimsuuruses lauamängus saad proovile panna teadmised loodusest, toidust ja tehnikast.

See, mis alles üleeile oli ülim ulme, on täna juba eilne päev. Kuid teadus ja tehnika galopivad edasi. Mis saab homme ja ülehomme, ei tea täpselt isegi Ray Kurzweil ega Michio Kaku. Seepärast lasemegi üheskoos fantaasial lennata. Seda enam, et tulevik on juba käes. Fantastilisi lugusid oma valdkonna tänapäevast ja tulevikust jutustavad inspiratsiooni ärgituseks füüsik, filosoof, psühholoog ja geneetik. Ja kui nad siis hakkavad veel kõigi teadusalale tulla otsustanud inimestega üheskoos fantaseerima, ei hoia vaimusädemete voogu tagasi enam miski. Ühistes aruteludes võib hakata idanema täiesti uudse ja erakordse tulevikustsenaariumi idee. Kas tuled ka mõttetalgule? Arutelu juhib Martin Noorkõiv, teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht ning Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant. Tulevikku vaatavad Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia teadur Mats Volberg, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi osakestefüüsik Andi Hektor ja Eesti Geenivaramu geneetik akadeemik Andres Metspalu.

Maailma vanim inimene elas 122-aastaseks. Kas selle vanuse ületamine on ulme või lähitulevik? Arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui ka geenide tasemel. Räägime, milliseid protsesse on võimalik enda kasuks tööle panna juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Arutelus osalevad Maimu Lomp (tegevusjuhendaja, Paide Sotsiaaltöökeskus), Dr. Kai Saks (sisearst-geriaater, TÜ, TÜK, EGGA), prof. Toivo Maimets (TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor), Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog, peaasi.ee).

Erinevad digilahendused, alustades internetipangast, takso tellimise äppist ning lõpetades sotsiaalmeedia platvormidega, on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks ning paljud meist ei mäletagi enam, milline oli elu ilma nendeta. Tervis ei ole siinkohal erand. Tervisega seotud mobiilirakenduste tootmine on kiiresti kasvav ning tulutoov ärisektoriks ning hiljuti välja tulnud liitreaalsuse mäng Pokemon Go on pannud inimesi liikuma rohkem kui eales varem. Digilahendused on hiilinud ka tervishoiudu ning muutnud Eesti sellega maailma silmis arenenud digiriigiks. Arutelu raames võtame fookusesse erinevad teemad alustades digilahendustest tervishoius ning lõpetades E-tervise kui Eesti digi-ime tulevikuga. Koos perearsti Le Vallikivi, Connected Health klastri juhi Külle Tärnov, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri Ain Aaviksoo ning Eesti laste ja noorte diabeediühingi esindaja Piret Loometsaga arutleme selle üle, kuidas erinevaid digilahendusi on võimalik kasutada tervishoius ja inimeste tervise edendamisel. E-tervist on lähiaastatel ootamas ees muutused, arutelul räägime täpsemalt millised täpsemalt ning kellel peaks neist kasu olema. Lisaks mõtiskleme selle üle, kuidas terviseandmete digitaliseerimine meie privaatsust mõjutab ning kes peaks ligi pääsema meie terviseandmetele.

Uimastite tarvitamine ja uimastipoliitika mõjutavad ühiskonda tervikuna, kuid uimastid puudutavad meid kõiki, otseselt või kaudselt. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerumas ning uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Arutelul räägime sellest, mida on Eestis siiamaani tehtud, et uimastite tarvitamisega seonduvaid kahjusid vähendada ning millised on tulevikuplaanid. Kas planeeritavad muudatused viivad loodetud eesmärkideni ning millised on suurimad väljakutsed? Lisaks tuleb juttu ka sellest, millised on teiste riikide kogemused uimastiprobleemi lahendamisega ning mida saame meie sellest õppida. Omavahel vahetavad mõtteid kodanikuaktivist Siim Tuisk, Pelgulinna kogukonna eestkõneleja Marko Vaik ning Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Arutelu modereerib Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil.

Töötamise roll meie elus: vahend teenida elatist või võimalus inimesena areneda? Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on muutunud suhtumine töötamisse ja mittetöötamisse ning kas peaksime nende muutustega leppima. Kas inimene peaks üldse tööd tegema? On see vajalik isiksuse arenguks või pigem hädavajalik hinge sees hoidmiseks? Kas mittetöötamine on häbi- või auasi? Arutelus osalevad töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ning Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar. Vestlust veab Urmas Vaino.

Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

On töövõimereformi aasta. Erivajadusega inimestelt oodatakse valmisolekut aktiivseks tööotsinguks ja tööleasumiseks. Tööandjatelt oodatakse suuremat valmisolekut erivajadusega inimeste värbamiseks. Kas erivajadus on takistus või leidub igaühele võimetekohane töö? Arutame, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima. Arutelus osalevad sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja. Vestlust veab Tom Rüütel.

Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Kas tööd siis ikkagi on või ei ole? Töökohad ja tööjõud asuvad Eesti eri paigus. Arutame, kas Eesti on väike või suur ning mis vajab muutmist, et viia kokku nõudlus ehk inimesed ja pakkumine ehk töökohad. Arutelus osalevad töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ja Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Vestlust veab Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp.

Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Unistuste töö ja tööandja. Arutame, mida peaks ettevõtted pakkuma, et leida häid ja lojaalseid töötajaid. Tagurpidi tööintervjuus peab noor tööotsija töövestluse kogenud personalijuhtidega, et valida endale parim töökoht. Osalevad töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Omniva personali ja tugitegevuste valdkonna juht ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv, noore tööotsija rollis on Kaisa-Triin Karu Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant.

Tänapäeva ühiskonnas on eriarvamusi karistuste mõjususe kohta. On neid, kes on kindlal veendumusel, et karistuspoliitika toimib ning inimesed, kes on sooritanud mingi kuriteo, väärivad ranget karistust. On ka neid, kes on veendunud, et isikutele tuleb läheneda individuaalselt ja uuendusmeelselt, mitte kõik ei vääri karistust. Millised võiksid olla head lahendused, et kogu ühiskonnas oleks ühtne arusaam seaduskuulekusest, et inimesed oleks oma tegudes hoolsamad, teadlikumad ja targemad? Kuidas peaks tegutsema riik, et valitseks rahumeelne, vägivallatu ja sõbralik kodanikuühiskond, kus igaüks teab oma vastutust ning järgib korda ja seadusi? Ennetustöös on oluline panus igal riigi kodanikul ja igal ametiasutusel või ettevõttel. Ennetus ei pea olema kohustus, vaid iga inimese vaba valik ja soov, mis tuleneb teadlikust elust ja tarkadest valikutest. Tavapärased on küsimused: ennetada või ravida? kas head lapsed kasvavad vitsata? kas head vangid resotsialiseeruvad ilma vitsata? kas endised kinnipeetavad on tulevased seaduskuulekad kodanikud? milliseid muudatusi soovime karistuspoliitikas? Arutelus otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas katuselt koristamata lumi, paigaldamata suitsuandur või liivatamata jäine tee väärib karistust ? 2. Kuidas muuta karistusi Eestis nii, et need kasvataks rohkem? 3. Millised on vangla võimalused tuua inimese ellu positiivset pööret? 4. Kuidas kujundame ühiskonna väärtushinnanguid ja hoiakuid? Moderaator: Jako Salla, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalitluse juhataja Osalejad: Priit Heinsoo, sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Sandra Mägi, sisekaitseakadeemia vilistlane (magister) ja tervisedenduse eriala õppejõud Janika Kirt, endine Eesti vanglatöötaja (inspektor-kontaktisik) Karistuspraktika kogemusega inimene Üllatuskülaline Arutelus osalevad ka sisekaitseakadeemia kadetid

- Mis või kes on internetikogukond? - Kas internetikogukonda on vaja? Miks ei ole vaja? Kui mitte kogukond, siis kes? - Kellele on internetikogukonda vaja? Kas riigil, tehnoloogiaettevõtetel, kondanikkonnal endal on internetikogukonda vaja? - Mis ärgitab või ärgitaks kodanikuühiskonda? - Mis ärgitaks internetikogukonda? - Kas vaid teemapõhisus töötab? Kas vaid millegi-kellegi vastu võitlemine kaasab ja mobiliseerib? - Kuidas jõuda kogukonna ärgitamiseni? Moderaator: Henrik Roonemaa, Eesti tehnoloogiaajakirjanik ning üks tehnoloogiauudiste saidi Geenius.ee loojaid, kes on viimased 15 aastat jälginud tehnoloogia, interneti ja e-riigi arengut ning kajastanud seda järjepidevalt nii ajalehes, ajakirjas, raadios kui ka muudes kanalites. Osalejad: Aet Rahe, Eesti Interneti SA nõukogu esimees, olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide osakonna juhataja ning Webmedias/Nortalis projekti- ja äriüksusejuht. Hille Hinsberg, mõttekoja Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert, juhtinud hulgaliselt projekte, mis on olnud seotud kodanikuühiskonna arengu, parema valitsemiskultuuri ja nfoühiskonna teemadega. Märt Põder, digiõiguste aktivist, kellele meeldib uurida infovabaduse asustamata alasid ja juhtida infoühiskonda eemale selle düstoopilistest vormidest. Erialalt filosoof ja informaatik, netikogukonna liige, viimasel ajal tegutsenud Piraadipartei, valimisliidu Vabakund ja Eesti Rohelise Liikumise egiidi all. ​Karmen Turk, vandeadvokaat, kel on silmapaistvad teadmised inimõiguste, intellektuaalse omandi, meedia ning rahvusvahelise ja Euroopa Liidu majandusõiguse küsimustes. Ta on Euroopa Nõukogu piiriülese internetiliikluse ja internetivabaduste komitee ekspert ning ÜRO interneti valitsemise foorumi koalitsiooni "Meedia sõnavabadus internetis" koordinaator.

Millisel tiimil võiks olla kõige suurem mõju meie ühiskonna heaolule? Milline on kõige innovaatilisem algatus? Mis viiakse kindlasti ellu? Millist ühiskondlikke probleeme lahendavat algatust toetad Sina? Tule, mõtle koos meiega kaasa ja otsusta, milline meeskond saab Arvamusfestivali publiku lemmikuks ja seega ka Uusaksutuskeskuse eriauhinna 1000 eurot. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Heateo Sihtasutuse sotsiaalsete start-up'ide inkubaatoris osaleb seitse tiimi, kes saavad võimaluse testida oma lahendusi ka Arvamusfestivali publiku peal. Kõiki ideid ühendab soov muuta midagi meie ühiskonnas paremaks ja teha seda võimalikult hästi. Moderaator: Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska Osalejad: Topsiring, Saagu Valgus, Kalamaja Avatud Kool, Rehabilitatsiooni keskus, Vaikuseminutid, Rahvusvaheline Maja, Õpilaste huvidest lähtuva õppimise ja õpetamise programm

Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et mõistetaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on selles hariduse roll? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneks iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleks üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?

Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine on erinevad? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduks ühiskonda? Kutsume arutlema koolist ja ettevõtetest, kes on väärtuspõhise juhtimise rajal teenäitajad.

Kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see peaks algama? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid eri tasanditel ja eri viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.

Jaak Vackermann "Avameelselt maaelust"

Kollektiivne pseudonüüm Anu Nüümse on netikodanike vabas kasutuses ning laenab oma identiteeti vahelduva eduga nii eri värvi mütsidega häkkeritele jt koodivõluritele kui ka säutsukirjanikele, meemisõdalastele jt ühiskondlikele vabadusvõitlejatele. Seekord ei laena aga pr Nüümse oma kannelt mitte välja, vaid kutsub oma pillidega kokku kõik neti eri subkultuuride esindajad, kelle jaoks on oluline Interneti poolt võimaldatud vabastav stiihia. Seda kõike selleks, et kaardistada üheskoos Interneti veel seaduse kontrollile allutamata alasid ning deklareerida oma mitmekesiseid huve nende suhtes. Interneti mõjupiirkondade jagamist on kutsutud vormistama häktivist Märt Põder, kelle ülesandeks on: * Anda kuni 10 min deklaratsioonide esitamiseks sõna Interneti isehakanud aadlikele; * Anda kuni 2 min kommentaarideks/seisukohavõttudeks sõna mistahes osalejatele; * Tagada, et arutelu tulemuseks saav mõjupiirkondade jaotus jõustatakse sotsiaalmeedia vahenditega. Anü Nüümse egiidi all toimuvatel multilateraalsetel läbirääkimistel kaotab mõneks ajaks kehtivuse ka Arvamusfestivali hea arutelutava [2] ning selle asendab piraadikoodeks, mille austamist jälgib arutelu heatahtlik diktaator täie rangusega ning mille jõustamiseks on tal lubatud kasutada ka abivahendit.

Vabadus on individuaalne – iga põlvkond, samuti igaüks meist mõtestab ja kasutab seda erinevalt. Üks põlvkond väärtustab enam vabadust maailmas ringi rännata, teine elamist vabas demokraatlikus riigis. Kas need vabadused on vahel vastuolus ja tekitavad väärtuskonflikti? Kas me saame kanda südames rahvusriigi identiteeti ja samal ajal olla maailmakodanikud? Mille poolest põlvkondade vabadused erinevad ja sarnanevad?

Eesti võitlusele okupatsioonist vabanemiseks elasid kaasa ka soomlased. Paljudele soomlastele oli Eesti olemas ka siis, kui Soome laht mitte ei ühendanud, vaid eraldas meid. Kes olid need inimesed, kes ka sellistes tingimustes, sageli riskides, Eestit ühel või teisel moel abistasid? Miks nad seda tegid, miks oli see neile tähtis? Kas ja miks on see oluline aastakümneid hiljem? Neil teemadel arutlevad soomlased, kellest osal saab sel aastal juba pool sajandit Eesti-sidemete tekkimisest: Tuglase Seltsi pikaaegne reisijuht Tapio Mäkeläinen, kirjanduse ja artiklite "smuugeldaja" Anu Marttila ja ajaloolane Seppo Zetterberg.

Mõista, mõista, mis see on? Koosneb lausetest, millest igaüks on sama pikk kui Eesti hümn. Kasutab sõnu, mille tähendust isegi sõnaraamatu abiga ei tuvasta. Teda on nii palju, et ei jõua isegi hobusega ära vedada. See on muidugi seadus. Miks see nii on ja mida tuleks teha, et erinevaid käske ja keelde oleks vähem ning seadusi kirjutataks lihtsas ja arusaadavas keeles. Kas ja kuidas muuta seaduste tekstid kõigile kodanikele arusaadavaks ning kasutatavaks? Neil teemadel arutlevad riigi peaprokurör Lavly Perling, õiguskantsleri nõunik Käti Mägi, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja advokaadibüroo Nove partner ja vandeadvokaat Urmas Volens.

Iga uue meediatüübi tekkega kiputakse ennustama olemasolevatele meediatele kiiret lõppu. Raadio tulekuga ennustati surma ajalehele, televisiooni tulekuga raadiole. Interneti tulekuga käivitusid põhimõtteliselt sarnased prognoosid kogu pabermeedia suhtes. Tegelikult pole ükski uus meediavorm oma eelkäijat välja suretanud ega ilmselt ka tee seda. Meediaturg on hoopis rikastunud ning näiteks interneti võidukäik on väga selgelt kaasa aidanud erinevate nišikanalite ja amatöörmeedia tekkele. Millised on nii meedia tarbijate kui tootjate ootused selle valdkonna arengus, arutavad erinevate meediate esindajad. Moderaator: Indrek Treufeldt, ajakirjanik ja saatejuht Moderaator: Indrek Treufeldt, ajakirjanik ja saatejuht Osalejad: Lauri Hussar, Postimehe peatoimetaja; Kaur Kender, kirjanik ja Nihilist.fm autor; Kairi Killing, digitaalmeedia arendaja ja blogija; Karl Anton, Telia Eesti TV ja multimeedia valdkonna juht

Mis teeb linna targaks? Kuidas saavad linn ning ettevõtjad üksteist vastastikku selles aidata? Miks on vajalik kaasata kohalikke kogukondi? Milliseid võimalused peituvad vabaandmete kättesaadavuses? Ja kellel seda kõike üldse vaja on? Näited elust enesest ja ülevaade tulevikutrendidest. Moderaator: Marten Kaevats, arhitekt, linnaplaneerija ja digipoliitika nõunik Osalejad: Priit Salumaa, Garage48 ja Mooncascade asutaja Rein Lemberpuu, Contriberi looja ja IT-ärimees Toomas Kärner, IoT ja 5G eestvedaja Telia Eestis Rein Ahas, Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Raimond Tamm, Tartu Teaduspargi juhatuse liige ja H2020 SmartEnCity projekti eestvedaja

Tehisintellekti areng on toonud kaasa aina suureneva automatiseerimise tempo ning uued tooted ja tehnoloogiad teevad edukalt asju, mis vanasti olid inimeste pärusmaa. Värsked raportid hindavad, et rohkem kui pooled praegused töökohad on järgmise 20 aasta jooksul kadumisohus ning pealetulevad tehnoloogiad hakkavad ümber kujundama meie igapäevast elukeskkonda. Mis muutuseid toovad meie ühiskondadesse uued, juba olemasolevad tehnoloogiad, nagu isejuhtivad sõidukid, personaalsed assistendid või individuaalne meditsiin? Kuidas peaks iseenda tulevikku planeerima, et neid muutuseid arvesse võtta ja maksimaalselt ära kasutada? Otsime vastuseid nendele ja paljudele teistele küsimustele oma interdistsiplinaarse paneeliga: Moderaator: Rao Pärnpuu - Tuleviku Tehnoloogiate SA juhatuse liige; Osalejad: Kristjan Korjus - Starship Technologies vaneminsener ja Tartu Ülikooli doktorant, masinõppe ekspert; Siim Sikkut - Riigikantselei digipoliitika nõunik ja E-riigi ekspert; Rauno Kinkar - LEXTAL advokaadibüroo advokaat, kes tegeleb igapäevaselt automatiseerimisega seotud juriidiliste küsimustega

ee-d kui Eesti riigi tunnusdomeeni Internetis on registreeritud ligi 120 000. Kas domeenindusel on mobiilirakenduste arenduse kõrval aastal 2020 kohta? Kuhu peaks rahvusdomeeni areng jõudma? Kuidas kindlustada seda, et rahvusdomeen Interneti plahvatuslikus arengus ellu jääb? Viimastel aastatel on Internetiruumi lisandunud üle tuhande uue domeenilõpu nagu .cloud, .paris, .berlin ... Kas Eestil oleks vaja oma .tallinnat, .est-i? Ehk milline võiks olla .ee "tiigrihüpe"?

Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba praegu.

Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi, näiteks ajaplaneerimine, suhtlemine, tööharjumused, probleemide lahendamine, eneseväljendus. Need on oskused, mis on “päris maailmas“ hakkamasaamiseks väga olulised. Üheksanda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees: kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui noor ei ole varem saanud süsteemset karjääriõpet, puutunud kokku tööeluga ega oska koolis õpitud teooriat kasutada praktikas, siis millele tuginedes saab ta teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad?

Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on haridusmaailma jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult? Reaalsuse ja müüdi piirimail aitab orienteeruda Priit Kruus. Tule, aita rehabiliteerida haridus!

Ühiskonna moodustavad mitmed osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Koos peame looma ruumi, kus on kõigil hea ja turvaline. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Miks nautides vabadust ei tohi unustada vastutust? Kuidas arendada sellist mõtteviisi noortes? Mida saame teha koolis, kus võivad ette tulla vägagi erinevad kriisiolukorrad? Arutelus paneme ennast kolme situatsiooni, millega võib igaüks meist kokku puutuda, ja vaatame, kuidas reageerime. Eksperdid aitavad näha veelgi suuremat pilti ja mõista, et igapäevaelus on meil mitmeid rolle ja tegutsemisel lisaks vabadusele ka vastutus.