Foto: Arvamusfestival 2016

MTÜ Avalikult Haridusest liikmed soovisid Arvamusfestivalil osalejatega jagada oma kogemust avalikkusega suhtlemisest ning kuulda tagasisidet oma lähenemise tugevustest ja nõrkustest, sest — nagu asjaosalised tõdesid — hea tagasiside viib alati edasi. Esimeseks indikaatoriks oma kõlapinna suurusest oli laupäevahommikusele arutelule kohale tulnute teadlikkus nimetatud MTÜ olemusest ja tegevuse põhisuundadest. Vähem informeeritutele andis Kalev Roosiväli järgneva selgituse: “Avalikult Haridusest on nähtus, sel pole registrikoodi ega pangakontot. See on sündinud üleskutsest teha koordineeritud ühistegevust.” Kitsamaks eesmärgiks võib vast pidada erakoolide kaitset (Eestis on 52 erakooli, millega on seotud 6000 peret), laiemaks aga diskussiooni algatamist Eesti hariduse hetkeolukorra ja tulevikusuundade üle. MTÜ liikmed rõhutasid, et nad soovivad rääkida haridusest mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt, kaasates kõiki osapooli. Konflikte ei kardeta, vaid need püütakse lahendada kiirelt ja sünergiliselt.

Haridus on üks neist teemadest, mille kohta on enamasti väga selge arvamus ka nendel, kes muidu pigem ei soovi valjuhäälselt oma meelsust väljendada. Koolikogemus on kohustuslik, koolitee on pikk, kooliajast pärinevad mälestused kujundavad hoiaku kooli kui institutsiooni suhtes. Haridusteema tähtsust inimeste jaoks kinnitab ka tõsiasi, et üheski Arvamusfestivali kolmes haridusteemalises telgis ei olnud märgata huviliste nappust. Pühapäevahommikuses vestlusringis anti ükshaaval sõna ka kõigile kuulajatele, ehk inspireerituna ühe osaleja märkusest, et kõige põnevam on kuulata neid, kes tavaliselt kõige vähem räägivad. Arutelu korraldajaid huvitas, kas inimesed usuvad pigem, et asjad loksuvad iseenesest paika või oleks targem muutusi suunata. Rohkem toetati viimast varianti. Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller võttis kokku paljude mõtted: “Visioon peaks olemas olema, olgu koolis, peres või üksikisiku tasandil. Me peame teadma, kuhu läheme, et osata tegutseda.” Eesti haridussüsteem olevat asjatundjate sõnul üks vabamaid Euroopas. Süsteemi liberaalsus annab alust arvata, et kodanikel on võimalus hariduspoliitikat muuta küll. Et tulemus oleks võimalikest parim, on mõistlik ühendada jõud teiste hakkajate inimestega. Praegu tundub, et üks hea variant selleks on kaasa lüüa MTÜ Avalikult Haridusest tegevuses.

The post Kas arvata või tegutseda, selles on küsimus appeared first on Arvamusfestival 2016.

Matemaatikatund. Foto: Anna Markova

Arutelule tulnud huvilistest said 45 minutiks õpilased, kes kaasati õppetundi, milles tehti mängu ja elavate näidete kaudu selgeks algtõdesid matemaatikast ja keemiast. Avogadro arvu, arvkääbuste ja prootonite foonil mõtlesin, et oleks mulle koolis asja sedasi õpetatud, oleksin vaadanud reaalainetele hoopis teise pilguga. Mitmed osalejad, kes olid arvatavasti igapäevaselt isegi õpetajad, võtsid paharetist õpilase rolli ja segasid üsna tihti vahele. Kogenud õpetajad klassi ees ei teinud sellest suurt numbrit ja ütlesid, et koolitunnis oskavad nad silmapaistvaid õpilasi paremini pareerida.

Keemia õpetaja. Foto: Anna Markova

Mõttevahetused, mis õppetunni järel toimusid, lennutasid õhku märksõnu nagu raha, prestiiž, koostöö, õpetajate väärtustamine, õppe mängulisus jne. „Mänguline õpe on parim asi, mis on meiega juhtunud pärast seda, kui müügile tuli viilutatud leib, juust ja hapukoor,“ tunnistas Tallinna Reaalkooli õpetaja ja õppealajuhataja Martin Saar. Samas toonitas ta, et mängulisusega ei tohi minna anti-intellektuaalseks. „See ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid vahend abstraktsete teemade seletamiseks,“ täiendas Saar.

Matemaatikatund. Paremalt piilub Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar. Foto: Anna Markova

Riigikogu liige Mailis Reps ei pea end kõige suuremaks mängulise õppe sõbraks ja arvas, et tegevuse käigus peab säilima õpetaja autoriteet. Lisaks leidis ta, et selle kasutamine on õpetajale väljakutse, kuna õpilaste teadmiste tase on erinev.

Muidugi pole ainult mänguga võimalik maailma ilusamaks mängida. Selgi korral takerduti probleemi taha, mil nimeks raha. Reaalaine õpetaja töötasu suurus pole praegu veel selline, mis vallandaks noortes tungi valida endale see oluline elukutse.

Imerohule, mille abil noortest rohkem matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia õpetajaid sünniks, jäi retsept seekord veel välja kirjutamata.

The post Matemaatikatund Õpiorus appeared first on Arvamusfestival 2016.

Foto: Kärt Vajakas

Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest.

Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset laagrielu koos 12-aastase Sidra-nimelise tüdrukuga, kes on selles pagulaslaagris elanud alates 2013. aasta suvest. Samal ajal kui jälgisime Sidra elu koolis ja jalgpalliplatsil mängimas ning vaatasime ringi tema telgis, mis on tema koduks, rääkis väike tüdruk kõrvaklappidesse kõigest sellest, milline elu pagulaslaagris välja näeb.

Kogu seda Za’atari pagulaslaagrit oli võimalik vaadata virtuaalreaalsuses 360º vaatenurga alt. See tähendab, et kõikides ruumides ja jalgpalliväljakul sai vaadata ümberringi täpselt nagu oleks ise seal samas kohapeal olnud ja seda kõike jälginud.

Kuna pagulasteema on maailmas praegu väga aktuaalne teema, siis on virtuaalreaalsus erakordne võimalus astuda korraks välja oma igapäevasest elust ja näha, kuidas ja millistes oludes pagulaslaagrites elatakse.

The post Sekunditega Paidest Süüriasse appeared first on Arvamusfestival 2016.

Vasakult: David Vseviov, Mari-Liis Lill, Krister Paris ja Annika Uudelepp. Foto: Tauno Tõhk

Ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, näitleja Mari-Liis Lill ja ajakirjanik Krister Paris said arutelu algul moderaatorilt Annika Uudelepalt ülesande öelda välja need sildid, mis nende isiku külge on elu jooksul riputatud. Peab tõdema, et sildistamisega oleme kokku puutunud suuremal või vähemal määral kõik. Mõne sildi saame  külge oma sünnipäraste omaduste tõttu, mõne aga mingite valikute või tegude tulemusena. Sildistamist põhjustab hirm ning see on ka üks viis, kuidas teistega manipuleerida.

Inimest, kellega astutakse väitlusesse või vaidlusesse, ei peaks ilmtingimata pidama lolliks, kui arvamused erinevad. Sageli  on inimestel  ühe ja sama teema kohta erinev informatsioon ning vastavalt sellele teevad  nad oma järeldused. Heas arutluses jagatakse omavahel infot ja veendakse teist osapoolt. „Selge on see, et sa ei saa oodata, et ta kohe diskussiooni lõppedes tõuseb püsti ja ütleb, et sul on õigus. Pigem jääb see kuskile ketrama ja eks näis, mis järeldusele inimene lõpuks jõuab,“ sõnas Paris.

Uudelepp juhtis tähelepanu ühele inimgrupile, kellega on eriti raske diskuteerida: „Need on sellised räuskajad ja vahelekarjujad ja demagoogiameistrid, kelle varrukast pudeneb demagoogiavõtteid.“

Parise arvates ei saa ka demagoogiavõtete valdajaid lolliks pidada. Aga mida nendega diskussioonis peale hakata? See on Parise sõnul koht, kus ennast harida ja „vaenlase“ võtteid õppida, et vähemalt publikule mõjuda. „Sest nagu väga paljud ka ütlevad, on populistid suurepärased sõnumi kohaletoojad ja need teised, kes on võib-olla mõistlikud ja liberaalsed, on selles enamasti kohutavad,“ lisas ta.

Vseviov märkis, et võime ise end ilma jätta mõnest väärtuslikust kontaktist või sümpaatsest inimesest, kui me ei suuda näha tõelist isikut tema külge kleebitud sildi taga. Nii hakkame end ümbritsema ainult endasuguste inimestega ning teistsugused mõtted ei jõua enam meieni.

„Arvamuse avaldamine ei tohiks olla see koht, kus sa lähed võitlusesse,” lausus Lill. “See on tegelikult see koht, kus minul on arvamus, sinul on arvamus ja me arutleme ja võib-olla siin keskel on meil ka mingisugune ühine arvamus. Aga kui see praegu on muutunud selleks, et ma pean igal juhul minema, mõõk käes, siis on selge, et enamik meist ei taha surra.”

Miks siis on arvamuste avaldamisest saanud võitlusareen? Vastus on lihtne – inimestel on tahtmine olla tark ning mitte jääda teiste silmis rumalaks, mistõttu tõmmataksegi välja verbaalne mõõk.

Diskussioonis tuleks hinnata inimese mõtteid, mitte isikut. Foto: Tauno Tõhk

The post Sildistamine kui verbaalne mõõk enda kaitsmiseks appeared first on Arvamusfestival 2016.

Foto: Anna Markova

Maikel: “Minu tuleviku kodu on kuldne loss. Seal on kuldse rüüga valvurid. Aias on palju puid, põõsaid ja lilli. Seal on suur bassein sooja veega. Mul on ka kuldne limusiin.”

Maribel: “Ma tahan elada Prantsusmaal, sest mulle meeldib prantsuse keele kõla. Mul oleks jõe ääres suur maja. Kindlasti oleks mul hobused ja palju ruumi, et nendega ratsutada. Teen tööd, mis on huvitav ja jätab palju vaba aega hobide jaoks. Ma ei tea, mis tulevik toob, aga laste saamisele veel ei mõtle.”

Teele Lotte: “Minu unistuste kodu asub Järvamaa metsas. See on väike kollane puidust maja, millel on valged aknad. Minu kodu elutoas on ahi, mis annab minu perele sooja ja tekitab koduse tunde. Maja katusel on teleskoop, millega saan pilvitutel õhtutel tähti ja kuud vaadelda. Minu kodu hoovis on pisike saun, kus ma oma pere ja sõpradega pühapäeviti pesemas käin. Minu perre kuuluvad mina, minu mees, meie lapsed, kiisud Jass ja Sass ning kutsud Linne ja Liam. Me kõik oleme väga loomasõbralikud. Minu koduga on ühenduses väike loomade päästekeskus, kus asub ka minu töökoht. Ma töötan loomade päästjana ja nende ravijana. Päeval jalutan ma metsas ja otsin haigeid loomi ning toon nad keskusesse ja ravin terveks. Selline ongi minu unistuste kodu.”

Age: “Mina elan Paides. Mul on oma talu. Minu maamaja on 3-korruseline. Ma olen tuletõrjuja. Minu hobi on hokimäng. Mul on mees ja lapsed. Paides sõidavad rongid ka.”

Foto: Johan-Paul Hion

Dan: “Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan elama laevas. Ma võtaksin endale koera ja ta nimi oleks Burx, sest see on äge nimi koerale. Mul oleks veel oma eralennuk ja eralaev. Ma oleks siis nagu rikkur, aga mulle ei meeldi palju raha, kuid mulle meeldib osta kasulikke asju ja muidugi ka magusat. Ma veel ei tea, kas ma võtaksin naise, aga veel on aega jah. Mul oleks see maja laeva sees, kus ühes otsas oleks helikopter.”

Erik: “Elaksin Ameerikas New Yorgi lähedal. Töötaksin Google’is. Kodu oleks normaalne, 7-8 toaga. Mul oleks 1 (või mitu) arvutit ja telekas, üks mängukonsool (kindlasti Playstation). Veel oleks veevoodi, laavalamp, MIDI klaverid ja head kõrvaklapid. Maja võiks olla musta värvi, koduloomi võiks olla 2, ainult kassid. Mul võiks olla autoks üks Tesla. HTC Vive oleks üks väga hea asi, mis oleks, Microsoft HoloLens samuti. Mul võiks küll olla üks nimemuutus. Mul võiks olla personaalne stuudio ka. RAZIR asjad, üks Reloop Terminal ja ma võiksin küll olla üks streamer twitch.com/thenintendoteam-is. Youtuberiks tahaks ka saada. Nagu alati, Facebook ei huvita mind.”

Ken-Martti: “Ma tahan elada Tallinnas. Tube oleks mul neli. Elaksin suures majas teisel korrusel. Kõik võiks ära soojustatud olla. Ma tahaks politseiametis töötada, sest mulle meeldivad väljakutsumised. Ma tahan, et oleks üks või kaks last. Kui nad suureks saaks, siis ma sooviks, et neil oleks palju sõpru. Meil võiks olla koduloom ja see oleks kelgukoer. Ta nimi oleks Bosse. Sooviks, et aeg läheks aeglaselt, aga läheb kiiresti ja varsti olengi suur.”

Foto: Kärt Vajakas

Foto: Kärt Vajakas

The post Tulevik läbi laste silmade appeared first on Arvamusfestival 2016.

Viimastel aastatel on turule lisandunud suur hulk mikrotootjaid, kõige kiirema võidukäigu on teinud väikesed päikeseelektrijaamad. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Meesak on üks Eesti esimesi mikrotootjaid: neli aastat tagasi võttis ta oma III pensionisambasse paigutatud raha välja ja pani selle katusele ehk rajas oma isikliku päikeseelektrijaama. Ta väidab, et 10-12-aastase tasuvusajaga on see kindlam pensionisammas kui mistahes fond. Meesak kinnitab, et tegelikkus on osutunud prognoosidest paremaks: aastas ostab ta elektrit umbes 5000 ning müüb 600–7000 kWh eest. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et esmalt tuleks siiski üle vaadata oma tarbimisharjumused. „Paneelide paigaldamine on vanade majade puhul siiski äärmuslik säästuabinõu, esmalt tuleb maja korralikult soojustada ja optimeerida energiatarbimist,“ sõnab ta. Ise kärpis ta tarbimist pärast paneelide paigaldamist ning siis selgus, et nii võimsat päikeseelektrijaama poleks tegelikult vaja olnudki.

Sama meelt on Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis. „Odavam kui paigaldada paneele on maja korralikult soojustada,“ jagab ta kogemust. Leis ei usu, et Eestis tuleks suurt mikroelektrijaamade buumi, pigem tõusebki fookusesse hoonete energiatõhusus, mida rõhutavad ka Euroopa Liidu energiasäästunõuded: alates 2021. aastast tohib ehitada vaid liginullenergiamaju. See omakorda toob kaasa üldisema turumudeli muutuse. „Kui tuleb rohkem energiatõhusaid hooneid, pole lokaalne küte, näiteks maaküte, enam nii mõttekas. „Siis on soodsam pigem kaug- või elektriküte,“ arvab Leis.

Eesti Energia energiamüügi tootearendusjuht Teet Kerem märgib, et meid ootab suur mõttemallide muutus just tarbijatena: ideaal oleks, kui kogu rahvas tarbiks energiat siis, kui see on mõistlik. Vastused küsimusele, kes oleks nõus duši all käiku tund aega edasi lükkama, näitavad aga, et selliseks tarbijakäitumise muutuseks veel valmis ei olda.

The post Enne kui energiat tootma hakata, tuleks vähendada energiakulu appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arutelu teemal “Digitaalne jalajälg ja privaatsus”. Foto: Johan-Paul Hion.

Digikeskonnas tekib jalajälg põhimõtteliselt iga kord, kui kasutad internetti. Andmekaitse inspektsiooni juhi Viljar Peepi sõnul ei ole aga probleem mitte digitaalse jalajälje olemasolu, vaid et mida eri osapooled selle jalajäljega peale hakkavad, milliseid teenuseid selle peale ehitavad. „Näiteks Google’i teenuste (gmail, translator, maps jt) kasutamine jätab minust eri infokilde. Aga milliste andmete põhjal loob Google mulle profiili ja hakkab saatma reklaame?“ Reklaamispetsialist Olav Osolin nõustus: „Igasugune netikülastus jätab jälje ja inimesed peavad sellega arvestama.“

Peep tõi välja, et meie andmetel võib olla kolm omanikku: „Esiteks riik, kes kogub meie kohta andmeid seaduste raamides, näiteks maksuamet tuludeklaratsiooni käigus. Teiseks ärisektor, kellega me oleme sõlminud lepingu: sa soovid kasutada nende teenuseid ning vastutasuks võib ettevõte kasutada su andmeid. Kolmandaks – ja see on kõige „vastikum“ dimensioon – on kaasinimesed. Neilt on kõige raskem midagi nõuda või nende tegevust kontrollida.“ Kõik panelistid olid nõus, et noored inimesed annavad üldjuhul oma andmeid eri osapooltele kergekäelisemalt. Nad on harjunud saama netiteenuseid tasuta ning vastutasuks oma andmete andmine ei ole nende jaoks probleem.

Arutlejad lasid mõttel lennata, et kui kaugele võivad isiklikel andmetel põhinevad teenused areneda, näiteks kehaandurid, mis mõõdavad tervisenäitajaid ja soovitavad selle põhjal söögikohti. Osolin rõhutas, et tehnilisi ja innovaatilisi arenguid ja võimalusi on tegelikult väga palju, kuid nende kasutamine on kinni ühes asjas: kas inimesed viitsivad ja tahavad seda teenust kasutada? „Tarbijad saavad seega tegelikult oma otsustega neid muudatusi väga palju mõjutada,“ sõnas ta.

Eestis ei räägita väga andmete kasutamisega seotud ohtudest, kuna meil ei ole olnud selliseid suuri andmelekkeid nagu kasvõi viimasel ajal välisriikides. Peepi sõnul on meie turg väike, mistõttu ei ole häkkerite huvi äriettevõtte omanduses olevate andmete vastu eriti suur. RIA analüütik Anto Veldre tõi veel lisaks välja riigi loodud x-tee, mille turvalisus on sammu võrra ees välismaailma omast. Samuti on eestimaalastel võimalik vaadata, kes on nende andmeid vaadanud, mis loob usaldust.

Puudutati ka eetilisi konflikte. Näiteks võivad masinad koguda meie kohta nii palju teavet, et soovivad hakata tegema meie asemel ka eetilisi eluvalikuid, mis aga võivad erineda meie inimlikest instinktidest ja isiklikest eelistustest. Kas me peaksime mugavuse hinnaga masinatele sellise õiguse andma?

The post Digitaalse jalajälje kasutust saame mõjutada päris palju appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arvamusfestivali tööelualal oli kõigil soovijatel võimalik saada karjäärinõustamist. Foto: Tauno Tõhk

Ma arvan, et iga inimene seisab vähemalt korra elus teelahkmel, kus tal tuleb otsustada, mis suunas edasi liikuda. See teadmatus on vaimselt kurnav, sest näiteks mina veel ei tea, mida ma oma eluga teha tahan ning sealjuures on inimestel minu valikute suhtes mingid kindlad ootused. Karjäärinõustamise käigus tahtsingi näha, mida nõustaja soovitab mul teha ning kuidas peaksin edasi käituma, et leida see täpne valdkond, mis oleks sobilik just minule.

Karjäärinõustamine nõuab pikemaajalist tööd, aega ja detailideni süüvimist. Seetõttu ei saanudki eeldada, et ma saan kohe teada, millise suuna ma peaks valima. Umbes neljakümne viie minuti jooksul toimus sissejuhatav vestlus karjäärinõustaja Pille Pestiga, mille käigus õppis ta mind paremini tundma ja mõistma ning andis soovitusi, kuidas edasi käituda.

Ma arvan, et kõige olulisem, mis arutluse käigus välja tuli, on see, et tegelikult on väga palju asju kinni inimese mõtlemises. See hoiab meid tagasi ning hirm ebaõnnestuda on takistuseks nii mitmegi karjäärisoovi täitumisel.

Kuidas leida õige suund?

Panen kirja mõned karjäärinõustamise nipid just selle “oma” töö leidmiseks.

• Selleks, et teada saada, kas mingisugune valdkond on sinu jaoks see õige, tuleks küsida siseteavet. Uuri kõike olulist selle kohta, kuidas see töö välja näeb. Mida rohkem on informatsiooni, seda parema ettekujutuse saad.
• Käi nii paljudel praktikatel kui võimalik – see annab sulle vägagi selge ülevaate erialastest tööülesannetest ning sellest, kas sa tahad seda tööd teha või pole see siiski sulle.
• Karjäärinõustajal oli üks väga lihtne moodus, kuidas teha mõtteid selgemaks. Võta paber (või ka mitu) ja kirjuta sinna üles kõik valikud. Siis tuleks mõelda, et kas neil erialadel on mingisuguseid ühiseid jooni ja panna ka need paberile kirja. Järgnevalt too välja positiivsed jooned ehk mis sulle nende valdkondade juures meeldivad. See paberil silme ees olev ülevaade peaks aitama sul jõuda juba nii mõnegi tulemuseni.
• Pole ikkagi veel päris kindel? Kirjuta paberile iga valdkonna negatiivsed jooned ning nummerda ära need tegurid, mis kohe üldse ei meeldi – see aitab otsustada, millist valdkonda kindlasti mitte valida.

Kuna Arvamusfestivali tööelualal oli tegu vaid karjäärinõustamise sissejuhatava osaga, mille aeg oli piiratud, siis mingisuguse kindla tulemuseni me nõustajaga veel ei jõudnud. Siiski aitas vestlus mind nii palju, et otsustasin jätkata karjäärinõustaja juures käimist ja panin endale töötukassasse järgmise aja kirja. Ehk tasub seda teha ka teistel, kellel puudub kindel siht?

The post Kuidas ma Arvamusfestivalil karjäärinõustaja juures käisin appeared first on Arvamusfestival 2016.

Linn kui kunstlikult tekitatud keskkond on tegelikult eri liikide jaoks igati sobiv elukoht, kuna nad on väga kohanemisvõimelised. Liigirohkusele aitavad muidugi kaasa pargid, aga Veljo soovitas linnaplaneerijatel arvestada, et pargid ei pea olema ainult rangelt pügatud-niidetud alad: “Sinna võiks jätta ka n-ö võpsikusse kasvanud kohti, kus saaks putukad ja linnud mõnusalt elutseda. Eramajade omanikud võiks samuti mõelda, et muru ei pea niitma igal nädalal: tänu sellele kasvab liigirohkus ning elanikud saavad rõõmu suuremast linnulaulust ja putukasuminast.”

Loodusretke juht Veljo Runnel. Foto: Tauno Tõhk

Lindude jaoks on ehk kõige keerulisem elukeskkond linnas paneelmajad: isegi kui seal leiaks majade pragudes ja aukudes häid pesitsemiskohti, siis toitumiskohtadega on kesisem. Ka selles keskkonnas on muidugi linnud kohanenud, otsides süüa prügikasti ümbert ja lootes inimeste juhuslikele pudemetele, näiteks mõnes välikohvikus. Lindudele oleks parim, kui paneelmajad on pikitud läbisegi eramajade rohealaga, kus leidub rohkem süüa, ning Paide on selles mõttes igati mõnusa planeeringuga.

Imetajatest võib linnapildis näha kõige enam rebaseid, aga Veljo arvas, et lähitulevikus muutuvad pea sama populaarseks ka šaakalid. „Šaakalid suudavad hästi linnaeluga kohaneda ning armastavad niisket elukeskkonda, seega on Paides nende jaoks igati head tingimused,“ selgitas ta.

Lõpetuseks kutsus Veljo üles linnas elavaid linde ja loomi lihtsalt jälgima. „Linnas elavatel liikidel on oma elurütm, mis on segunenud inimese elurütmiga, ning seda koostööd on väga nauditav vaadelda,“ kirjeldas ta ka ühte oma lemmiktegevustest.

The post Kas linnul on linnas hea elada? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Kaasakaagutaja

Tal pole oma arvamust. Õigemini on küll, aga teised on selle alati varem ja paremini sõnastanud. Ja mis selles siis halba on, kui tal on arvamus, mis teiste, autoriteetsemate inimeste omaga kokku läheb ning ta sellest valjul häälel ka räägib? Üldiselt mitte midagi.

Ometi on kaasakaagutajal üks häiriv omadus: aruteludes kaldub ta kiiresti sinnapoole, kus argumendid on lihtsamad ja poolehoidjaid rohkem. Seetõttu ei maksa vaidlustes tema kui liitlasega arvestada. Ehkki tavaliselt üsna konservatiivsete vaadetega, võib ta toetada ka mässulisi ideid, kui neid toetab enamus. Kui selliseid arvajaid on palju koos, siis nimetatakse neid avalikuks arvamuseks, mis võib ühiskonnas kaasa tuua nii revolutsiooni kui ka stagnatsiooni.

Noor entusiast

Ta on just ülikoolist välja saanud ning maailm on tema jaoks põnev koht, täis probleeme, mille lahendamine on ainult teda oodanud. Nüüd on ta kohal, tal on palju ideid ja tuld täis hing nende ideede eest võitlemiseks.

Kuidas kaotada sotsiaalne ebavõrdsus? Mida hakata peale Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Kuidas lõimida venelased Eesti ühiskonda? Mida teha pagulastega? Kuidas välistada diktaatorite võimule saamine? Tal on kõigele lahendus, mis ei nõua muud kui üldist head tahet ja pealehakkamist. Temas endas on entusiasmi mitme inimese jagu. Asjaolu, et juba mitu põlvkonda temataolisi on samu probleeme lahendanud, ei kärbi ta tiibu. Ka teadmine, et mitmeid tema pakutud lahendusi on ajaloos katsetatud ja need on viinud õudsete tagajärgedeni, ei kahanda ta indu. Vastupidi – toonased elluviijad olid lihtsalt halvad inimesed, aga tema on ju hea.

Noore entusiasti püüab sageli võrku mõni erakond või läheb ta ise riigiametisse. Seal võib temast kõigile kasu olla.

“Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?”, 12. augustil. Foto: Johan – Paul Hion

Vana kala

Ta on omal alal tunnustatud ekspert ja kogenud meediaga suhtleja. Temasuguseid ei ole palju ja aeg-ajalt püüab mõni vaidlusosaline talle vastase silti selja peale kleepida. Aga see ei lähe läbi. Ta pole kellegi poolt ega vastu. Ta ütleb lihtsalt: kui me teeme nii, siis edasi on nii, ja kui me teeme naa, siis läheb naa. Kumba me tahame? Ei saa teha nii, kui me tahame, et oleks naa.

Ta ei tundu kuigi huvitav, kuid teda see ei huvita. Ta tunneb asja ja on nõus sellest alati rääkima, kui tahetakse kuulata. Kui tahetakse vaid karjuda, siis tema leheveergudele või lavalaudadele ei roni. Ta on väga kannatlik – üha uuesti ja uuesti on ta nõus selgitama küsijale või vastasele neidsamu lihtsaid asju. Mingil hetkel hakkab tema häälde küll tekkima väsinud kooliõpetaja kile tämber, kuid ealeski ei muutu neutraalne sõnavalik.

Vaidluskunstnik

Ta on haritud, loeb palju ja oskab rohkem võõrkeeli kui iga eestimaalase kohustuslikud soome, vene, inglise. Mingil kitsal alal on ta ka tunnustatud ekspert. Ta näeb hea välja, tal on vanamoeliselt meeldivad maneerid ja tal on vastassoo seas menu.

Ideaalses maailmas arutleks ta vaid parimaga, see tähendab iseendaga. Tõele au andes ta seda teebki, muidugi mitte avalikult ja kuuldavalt. Päris elus on tema väitluspartneriteks tihti palju keskpärasemad kujud. Mõned neist ei ole rumalad, kuid kahjuks pole nad ka piisavalt targad, et vait jääda ja lasta tal rääkida. Tal on selged laused, läbimõeldud argumendid ja ilus hääl, ja ta teab seda.

Tegemist on kahtlemata targa inimesega, kelle eksperdiseisukohtadega võiksid teised üldjoontes kursis olla. Tüütuks muutub ta aga siis, kui end kõikidel elualadel asjatundjaks hakkab pidama.

Kosmik

Temal on probleemidele lihtsad lahendused: hinga sisse, hinga välja ja kuula kosmost. Vastused tulevad sealt ja kõigele ei saagi vastust olla. Kuna ta on väga leebe ja tasaste maneeridega, ei saa ta aruteludes kuigivõrd osaleda, sest pärast esimesi repliike ei pääse ta enam löögile.

Tema rahulikkus on imetlusväärne. Kuulsast ütlusest «Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, ja julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust nende vahel vahet teha» on ta valinud just esimese poole. Lõppude lõpuks on tal õigus – miski pole igavene ja ühel või teisel moel laheneb kord iga probleem või tüliküsimus.

Vandenõulane

Juudid, vabamüürlased, reptiilid – ta teab neist kõike ja mõned on ka tema isiklikud tuttavad. Ta ei loe peavoolumeediat, sest see ju valetab. Seevastu neelab ta kirglikult alternatiivsetes kanalites pakutavat. Ja usub kõike, mida neelab, sama kirglikult. «Allikakriitika!» hüüatab ta peavoolumeediale, kuid igasugune kahtlus alternatiivkanalite allikate suhtes tähendab tema jaoks vabamüürlust.

Vandenõulane on aruteludes häälekas kaasalööja. Ta võib muutuda isegi nii häälekaks, et arutelust ei tule midagi välja – teised tüdinevad ja lähevad laiali. Kaua ikka jaksatakse kuulata jutte Eestimaa mahaparseldamisest, ravimitööstusest, mis teadlikult mürgitab lapsi vaktsiinidega, ja sellest, et USA tegelik eesmärk Afganistanis oli heroiini tootmine oma riikliku kontrolli alla saada. Elu, enamiku jaoks juba niigi värvikirev, on vandenõulase juttudes vaid tegelikkuse kahvatu peegeldus.

The post Postimees: Me armastame arvata: kuus vaidlejatüüpi appeared first on Arvamusfestival 2016.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

The post Tagurpidi tööintervjuu näitas, kui oluline on tööandjal osata end müüa appeared first on Arvamusfestival 2016.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.

The post Postimehe arutelu: Kas robotid võtavad meie töö ja leiva? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Tegusal ettevõtjal on alati kiire ja hea, kui töö kõrvalt jääb aega uudiseidki jälgida või sõbraga mõtteid vahetada. Samas ettevõtlikel inimestel on enamasti mõtteid, mida võiks jagada ka teistega. Kas selleks, et teised saaksid ka edukamalt toimetada, või selleks, et  teised saaksid paremini aru ettevõtjatest, töökohtade ja maksutulu loojatest. Ükskõik, mis ettevõtja Arvamusfestivalile toob, tema aktiivsest osalemisest seal on ühiskondlikult kindlasti kasu.

Kuigi liiga palju levib meil mõte, et kõik ühiskondlikud asjad võiks riik korda ajada. Samas meie maksukogum on veel piisavalt õhuke, et kõiki asju selle arvelt korda ei tee. Ja õnneks on Eestis palju ka inimesi, kes kodanikuna, ettevõtja ja ka ametnikuna võtavad ise midagi vedada, tahavad ise midagi korda teha.

Mina lähen Arvamusfestivali Teadusalale jagama oma teadmisi-mõtteid, mida muuhulgas oma ajast rakendan ka TTÜ kuratooriumis. Swedbanki personalijuht saab sõna Tööelualal. Lisaks jagan Swedbanki kui ettevõtte kogemust vabakonna juubeliarutelus – kuidas me üle kümne aasta oleme kaasa aidanud oluliste algatuste sünnile ja oleme strateegiliste partneritena igapäevaselt vabakonna nii mõnegi liikmega kaasas. Ma tean, et minu headel kolleegidel erasektorist on ka oma näited ja oma tegevused, mis väärivad jagamist. Kui nad võtaksid selle aja, siis me veel üllatuks, kui palju tegelikult täna panustavad ettevõtjad ühiskonda väga erinevates valdkondades nii raha kui Oma aega.

Ka Arvamusfestivali korraldajad teevad kõik vabatahtlikult seda, mida meie riigi edasikestvuse seisukohast on väga vaja  – aitavad tekitada dialoogi erinevate inimeste, mõtete, huvide vahel. Vähim, mis igaüks meist teha saab, on tulla ka kuulama ja kõiki viisakusreegleid järgides oma arvamust avaldada. Parim, mis juhtuda saab, on suurem mõistmine ja teadmistevahetus ettevõtjate, ametnike, vähem ja rohkem aktiivsete kodanike, lapsevanemate, looduskaitsjate, terviseparandajate, tudengite ja kõigi teiste, ka sõprade ning kolleegide vahel.

Näeme reedel Paides!

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Swedbank on Arvamusfestivali hea partner.

The post Mis on ettevõtjal Arvamusfestivalile asja? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Marleen Pedjasaar, moderaatorite koolitaja

Arvamusfestivali moderaatorina oled kindlasti tutvunud ka hea arutelutavaga, kus on toodud seitse peamist punkti, mida arutledes ning vestlusi juhtides tähele panna. Mida aga täpsemalt moderaatorina teha, et Sinu arutelus saaksid kõlada erinevad mõtted, kõik osalejad tunneksid end hästi ja mõnusalt ning Arvamusfestivali heast tavast peetaks kinni? Järgnevad mõned praktilised näpunäited, mida moderaatorina silmas pidada:

• Mõtle läbi oma arutelu eesmärk. Kas eesmärgiks on lahata mõnda konflikti? Kaardistada ühe või teise teema poolt- ning vastuargumendid? Olla hariv? Olla lõbustav? Visata õhku mõtteid või jõuda järelduste ja kokkulepeteni? Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam arutelu juhtida ning hiljem hinnata, kas läks hästi.
• Vali sobiv formaat. Kui eesmärk on paigas, tasub üle vaadata, kas valitud aruteluformaat ikka toetab seatud eesmärki. Näiteks ei tasu jääda kinni paari eksperdiga paneeldiskussiooni, kui eesmärgiks on panna kuulajaid mõtlema ja kaasa rääkima. Väitlus jälle võib olla hea moodus teema elavdamiseks ning mõlema poole argumentide kaardistamiseks, kuid mitte nii hea meetod vestluse maha rahustamiseks. Formaat peab alati toetama eesmärki.
• Jälgi oma kava, kuid ole samas paindlik. On hea, kui Sul on kindel formaat ja ajakava ees, mida jälgida. Samas ei tasu kavasse kinni jääda ning ruumi tuleks jätta ka spontaanseteks mõttearendusteks, mis kõigile huvi pakuvad. See, kui paindlik olla saad, sõltub jällegi seatud eesmärgist ning valitud formaadist. Tasub läbi mõelda, mida teeksid näiteks olukorras, kus aeg hakkab otsa saama, kui tõstatub veel üks oluline teema, mille üle kõik arutleda tahavad, kuid mis samas läheb arutelu pealkirjast pisut mööda. Selliseid olukordi võib tekkida mitmeid ning on hea, kui oled lahendused juba varasemalt läbi mõelnud.
• Lepi enne arutelu kokku mängureeglid. Arutelu reeglites tuleks enne arutelu algust kokku leppida nii ekspertide kui ka osalejate ja kuulajatega. Näiteks on oluline läbi mõelda, kuidas saab keegi sõna; kui pikad peaks sõnavõtud olema; kuidas saab moderaator märku anda, et kõneleja lõpetama hakkaks.
• Pane tähele, kui keegi demagoogitseb. Enne arutelu tasub endale meelde tuletada, millised on levinumad demagoogiavõtted, et neile siis arutelus tähelepanu juhtida. Sageli ei kasuta inimesed demagoogiat meelega ning piisab sellest, kui palute kõnelejal oma mõtet põhjendada ja selgitada, küsides “Miks?” või “Kuidas?”.
  

  2015. aasta arutelu “Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud”. Foto: Anna Markova

• Jälgi, et kõigil oleks Sinu arutelus mugav osaleda. Demagoogiavõtteks on ka isiklikud rünnakud ja tulise arutlemise käigus võib juhtuda, et keegi Sinu arutelus osalejatest on asunud argumentide lahkamise asemel ründama kellegi teise isikut. Arutelujuhina on just Sinul vastutus sellistes olukordades reageerida ning tuletada meelde arutlemise head tava.
• Käivita arutelu hoogsalt ja kaasa kõiki. Arvamusfestival on kindlasti koht, kus klassikaline loenguformaat ei tööta. Mõtle juba eelnevalt läbi erinevaid viise kuulajate kaasamiseks ja kaasa kohe arutelu alguses. Kui inimene on juba pidanud kümme minutit passiivselt istuma, on teda hiljem kaasa mõtlema saada palju keerulisem, kui seda oleks olnud kohe alguses teha. Aruteludes aktiivselt osalemise kohta saab lähemalt lugeda siit. Sel aastal on Arvamusfestivalil ka arutelusildid, mida tasub julgustada inimesi kasutama. Siltidega saab kuulaja öelda nt “Hea näide!”, “Minu meelest oluline mõte!” või “Arvan ka nii!”
• Jälgi aega. Arutelujuhina on just Sinul kohustus ka kellal silma peal hoida, sest keegi teine ei pruugi seda teha.
• Palu inimestel sõnastada argumente ning suuna arutlejaid lahendusi otsima. Kui tundub, et vestlus käib vaid väidete tasandil, palu inimestel oma mõtteid põhjalikumalt lahti seletada ning palu neil tuua oma ideede toetuseks tõestust (nt mõni uuring, tabav analoogia või ekspertarvamus). Probleemide lahkamise kõrval tasub kindlasti tähelepanu juhtida ka lahenduste otsimisele.
• Naudi modereerimiskogemust. Ühte arutelu disainida ja juhtida on põnev kogemus ning osava moderaatorina saad pakkuda hulgale inimestele sisuka poolteist tundi ja palju mõtteainet tulevikuks. Haara sellest võimalusest kinni ning naudi moderaatoriks olemist!

Loo autor on Marleen Pedjasaar, SpeakSmart koolitaja ja moderaator, Arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

The post Kuidas hoida moderaatorina Arvamusfestivali head tava? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Foto: Kärt Vajakas

Eesti Vabariik 100 alal jätkub juubeli-eelset elevust kogu Arvamusfestivali ajaks. Koostöös mitmete organisatsioonide, ekspertide ja publikuga leiab alal aset tervelt seitse haaravat diskussiooni: juttu tuleb nii tähtpäevadest ja põhiväärtustest, aga ka kodanikealgatustest, üleilmastumisest ja välismaa mõjudest meie väiksele riigile.

Festivali esimesel päeval on Eesti Vabariik 100 alal fookuses tänapäeva Eesti lapsed ja aktiivne kodanikuühiskond. Mainimata ei saa jätta ka eestluse küsimust muutuvas maailmas, millest saab kuulda Eesti Instituudi korraldatavas arutelus “Juured või idud?” “Arutelus püüame leida vastust küsimusele, kas meie jaoks on olulisem keskenduda meie põlisele seosele loodusega või anda hoogu globaalse haardega start-up’idele,” sõnas Mari Valgepea, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna kommunikatsioonispetsialist ja teemaala üks eestvedajatest.

Sünnipäev, olgugi et riigi oma, ei saa olla ilma kingitusteta. Mis saaks olla Eestile parem juubelikingitus kui head kodanikud? “Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja… Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju,” tõdes Valgepea. Arutelul “Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?” uurivad Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Tuuli Roosma, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Teele Pehk, Liina Kivisild, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada.

Ka festivali teisel päeval ei saa ümber kingitustest. “Vaatame kingitud hobuse suhu ehk mõtleme, mida erilist endale juubeli puhul kinkida võiks,” ütles Valgepea. Millisest kingitusest unistada ja kas see on võimalik ka reaalsuseks teha, selgub päeva esimesel arutelul “Kingitud hobuse suhu ei vaadata?” Enne arutelu pakutakse aga kõigile sünnipäevalastele sünnipäevatorti!

Eesti Vabariik 100 teemaalal ei jää puudutamata üleilmastumise temaatika, mille üle saab arutelul “Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis?” diskuteerida inglise keeles “Koostöös Estonian World’iga kutsusime festivalile põneva taustaga kõrgelt haritud välismaalased, et küsida, kas Eesti saja aasta juubel on ka nende sünnipäev või tunnevad nad end pigem külaliste rollis,” sõnas Valgepea. Venekeelselt osalejalt aga küsitakse arutelul “Maksan makse, täidan seadust – mida te veel minust tahate?”, kas me peaksime igas küsimuses lootma riigi abile või aktiivsete kodanikena ka ise ühiskonna heaollu panustama.

Lisaks aruteludele leiab Eesti Vabariik 100 teemaalal aset ka muusikaline programm ning ala kõrvale seab end sisse Arvamusfestivali populaarseim kodukohvik Amps, Lonks ja Õlekõrs.  Eesti Vabariik 100 aruteluala valmib Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Koostöö Kogu, ETV+,  Estonian World’i, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Eesti Instituudi koostöös.

Eesti Vabariik 100 ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Eesti Vabariik 100 arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?
Arutelu põhifookuses on uues piirideta ja rändavas maailmas üles kasvanud Eesti lapsed. Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks riigi ja omariikluse mõiste on oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Kelle omad on lapsed, kes on võib-olla mitme riigi kodakondsed, kes elavad regulaarselt või perioodiliselt mitmes riigis korraga, kelle maailmatunnetus on oluliselt laiem, kui oli nende vanemate oma? Keskendume nii uue põlvkonna rahvusliku kui ka sotsiaalse identiteedi arengule, koolihariduse ülesannetele ja eesmärkidele ning paljule muule laste ja noortega seotule selles rändavas mitmekesises piirideta maailmas. Arutelu korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Moderaator: Kristina Kallas, Tiit Tammaru
Osalejad: Kaja Kallas, Aune Valk, Helle Kullerkupp

Kell 14.00–15.30
Maksan makse, täidan seadust  – mida te veel minust tahate? (arutelu toimub vene keeles)
В преддверии столетия Эстонской Республики, которое будет отмечаться в Эстонии в 2017-2020 гг., обсудим, какие подарки мы хотели бы получить на праздник – накормить голодных детей, построить четырех-полосное шоссе Таллинн-Нарва или устроить эффектное шоу с фейерверками? А хотел бы каждый из нас что-то подарить на День рождения ЭР? Или все должно заканчиваться инициативой, исходящей от государства? Дискуссия проходит при партнерстве с ETV+.
Moderaator: Dmitri Pastuhhov, Olga Korneitsik
Osalejad: Artur Tooman, Maksim Volkov, Polina Volkova

Kell 16.30–18.00
Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?
Mis oleks parem juubelikingitus Eestile, kui olla hea kodanik! Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja…. Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju. Ja andes oleme eeskujuks ka. Arutleme, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada kiiremini, kaugemale ja kõrgemale! Arutelu toimub koostöös MTÜ-ga EMSL.
Moderaator: Kerttu Sepp
Osalejad: Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Tuuli Roosma, Teele Pehk, Leena Kivisild

Kell 18.15–19.30
Juured või idud?
Kas eestlus on pigem mikitalik või startupilik? Kas meie tugevus seisneb pigem oma juurte tunnetamises või peaksime ühiselt veelgi hoogu andma oma globaalse haardega idufirmadele? Kes on õigem eestlane? Arutelu hõlmab eestluse muutumist globaliseeruvas maailmas. Arutelu toimub koostöös Eesti Instituudiga.
Moderaator: Jüri Muttika
Osalejad: Andres Kütt, Maarja Vaino, Kaidi Ruusalepp, Sten Tamkivi

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.00
Sünnipäevalaste õnnitlemine ja tordisöömine
Kõik arvamusfestivali nädala sünnipäevalapsed on oodatud Eesti Vabariik 100 alale sünnipäevalaulu laulma ja torti sööma.

Kell 12.00—13.30
Kingitud hobuse suhu ei vaadata?
Sünnipäevaks – aga eriti juubeliks – loodetakse kingituseks saada ikka midagi sellist, mida niisama pole olnud põhjust või ka võimalust soetada; midagi, millest seni on vaid unistatud või isegi seda mitte. Räägime mõnest kingitusest, mida läheneva Eesti juubeli puhul iseendile teha võiksime, võibolla isegi peaksime. Või siis mitte?
Moderaator: Margus Kasterpalu
Osalejad: Raul Rebane, Aivar Pohlak, Riina Raudne, Kadi Kenk

Kell 14.00–15.30
Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis? (arutelu toimub inglise keeles)
Four non-native residents discuss whether they feel at home here and celebrate Estonia’s centenary on the equal grounds with the rest of the Estonian population or do they still feel as guests rather than locals in Estonia? The discussion is held in cooperation with a global independent online magazine Estonian World. Participants: Lili Milani: born into an Iranian family in Sweden, Lili works as a senior researcher at the Estonian Genome Centre, University of Tartu. In 2015, she received the Young Scientist Award from the Estonian president, Toomas Hendrik Ilves. João Rei, originally from Portugal, takes care of digital innovation at marketing and advertising agency Idea Group. Nithikul Nimkulrat: a textile practitioner and an academic, originally from Bangkok, Thailand, Dr Nithikul Nimkul has given guest lectures in Finland, Thailand and Argentina – and now at the Estonian Academy of Arts. Ken Saburi: originally from Singapore, Ken works as the technical account manager at software development company Playtech. He has observed the local life for many years and has also published an article, “66 impressions of Estonia”. Moderator: Stewart Johnson – one of the original founders of Comedy Estonia, who has lived in Estonia for over 17 years. American by birth, in Estonia by choice, Stewart will make you take a good, hard second look at the world we live in.
Osalejad: Joao Rei, Lili Milani, Ken Saburi, Nithikul Nimkulrat

Kell 16.00–17.30
Meie pere pidu – kas lihtsalt pidu või põhiväärtuste kandja?
Kas meile olulised tähtpäevad määrab rahvakalender, riigipühad, peretraditsioonid, kirikukalender või sootuks midagi muud? Eesti 100. juubeli tähistamine on sama erinev, kui erinevad on Eesti inimesed. Räägime meie pere peost ehk isiklikest kogemustest, kuidas ja mida me tähistame ja miks see on meile oluline.
Moderaator: Jaanus Rohumaa
Osalejad: Merle Liivak, Rein Sikk, Peeter Tali

12.­–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

The post Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

The post Lastealad Arvamusfestivalil – igav juba ei hakka! appeared first on Arvamusfestival 2016.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

The post Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke appeared first on Arvamusfestival 2016.

Riigi potentsiaali arutelualal (kaardil nr 28) keskendutakse teemadele, mis käsitlevad riigi võimalusi, mida pole seni arengu heaks kasutatud. „Kui viimastel aastatel on palju otsitud Eestile uut leitmotiv’i, siis üheks võimaluseks on kasutamata potentsiaali rakendamine,“ sõnab üks riigi potentsiaali ala korraldajatest Liisi Uder. Riigi potentsiaali arutelualal korraldatakse kahel päeval kokku seitse arutelu. Räägitakse riigireformist omavalitsuste elanike ja koostöö vaatevinklist, statistilisest kirjaoskusest ja statistika sõltumatusest, lisaks ka e-teenuste arengust ja elanike võimalusest sellele kaasa rääkida.

Aruteludest võtavad osa peamiselt oma ala eksperdid, kellel on teadmisi ja mõtteid meie riigi potentsiaali heast kasutamisest, küll aga on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima ja oma ideedega arutelu suunama.

Arutelusid on nii vestlusringi vormis kui ka uudse lähenemisega. Näiteks arutelus „#Selfie2050“, milles arutletakse tuleviku eakuse teemadel, on kaasatud improteater. „Nii banaalselt, kui see ka ei kõla, siis me kõik jääme vanaks. Aga meil kõigil on võimalus oma elu ja eakapõlve kujundada selliseks, nagu tahame. Tulge ja teeme endast tuleviku-selfie ning mõtleme kõik koos, kuidas olla 2050. aastal just selline, nagu me seal selfie’l ennast ette kujutame,“ sõnab Liisi. „Tahame näidata, et tulevik ja eakus ei ole nii tõsised teemad, et ses suhtes ei võiks olla irooniline.“

„#Selfie2050“ arutelu korraldavad mitmed oma valdkonna eksperdid ning lisaks on kaasatud ka Jaa !mproteatri tegijad, kes kuuldut omal moel avavad. Külli-Riin Tigasson on ajakirjanik, kes on käsitlenud sotsiaalteemasid ning kellel on Saksa ajakirjanduse jälgijana hea ülevaade ka teiste riikide pensionisüsteemidest, Heido Vitsur on majandusteadlane, kes on analüüsinud muu hulgas pensioniteemasid, ning Taivo Pungas on noor andmeteadlane, kes huvitub tehisintellektist ja tulevikustsenaariumitest.

Aruteluga soovitakse murda tabusid: eakus ei ole vana vaese naise näoga, vaid just selline, nagu me ise selle elame. Teiseks tahavad korraldajad, et kõik osalejad, eriti 40-aastased ja nooremad, teevad endast #Selfie2050 ning lubavad astuda juba samal või järgmisel päeval sammu, mis viib neid fotol kujutatuni.

Riigi potentsiaali kahepäevast aruteluala korraldab Eesti Koostöö Kogu koostöös e-Riigi Akadeemiaga, Statistikaametiga, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed, Eesti Noorteühenduste Liiduga ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Lisaks toetavad riigi potentsiaali ala välisministeerium ja Cumulus Consulting.

Riigi potentsiaali aruteluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Määratlemata kodakondsusega inimesed: peavalu või kasutamata potentsiaal?
Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega elanike mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Henri Laupmaa, Mari-Liis Lill, Paul-Eerik Rummo

Kell 15.00–16.30
Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?
Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd aga jõutakse mõelda sellele, mida eri huvirühmad vajavad? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel koos noortega on oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalejad: Viljandimaa Noortekogu esimees Mait Allas, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste esindaja Etti Kagarov, riigihalduse ministri nõunik Sulev Valner

Kell 17.00–18.30
#SELFIE2050
Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel.
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.30
Mis kasu on meile statistikast?
“Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka”. Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas üldse saaks seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis enam elamegi demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? Kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? Kas peaks muret tundma uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?
Moderaator: Mihkel Servinski
Osalejad: Siim Krusell, Riin Aljas, Helir-Valdor Seeder, Peter Wüthrich

Kell 13.00–14.30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime arendama e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi? kas ja kuivõrd saavad kodanikud ja ettevõtted kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos eri osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk kannavad üks päev ka vilja.
Moderaator: Ivar Tallo
Osalejad: Margus Simson, Janek Rozov, Sten Tamkivi

Kell 15.00–16.30
Milline on unistuste omavalitsus?
Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? milliseid asju sooviksime ajada omavalitsusega interneti teel?
Moderaator: Hannes Astok
Osalejad: Ando Kiviberg, Liia Hänni, Madis Kallas. Arutelu tulemusi kommenteerib Väino Tõemets.

Kell 17.00–18.30
Kuidas muudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meie lähituleviku elu?
Linnar Viik, Rain Rannu, Arko Olesk ja Ivar Tallo pakuvad välja stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule, kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.
Moderaator: Linnar Viik
Osalejad: Rain Rannu, Arko Olesk, Ivar Tallo

The post Riigi potentsiaali ala: kuidas ja millal saavad kodanikud kaasa rääkida? appeared first on Arvamusfestival 2016.

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

The post Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu appeared first on Arvamusfestival 2016.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

The post Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
2. Tõestame, mida väidame.
3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.

The post Kes või mis on arendustiim? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Paide linnapea Siret Pihelgas (vasakul) eelmise aasta festivalil

Paide on Arvamusfestivalile koduks olnud tema sünnist saati. Milline peab olema linn, et seal võiks korraldada suve üht ägedaimat üritust? Kuidas on festival mõjutanud vaikset ja rahulikku paigakest Eestimaa südames? Sellest ja muustki põnevast vestlesin Paide linnapea Siret Pihelgasega.

Millised on Paide plussid festivalipaigana?

Esiteks muidugi see, et asume Kesk-Eestis ja igalt poolt on ühtemoodi hea meie juurde tulla. Lisaks on kindlasti suureks plussiks, et linn on väike ja kompaktne. Esialgu toimus festival vaid Vallimäel, mis mahutab palju. Tänaseks oleme laienenud ka kesklinna, kuid seegi asub Vallimäest vaid mõne sammu kaugusel. Erinevad teemaalad, ööbimiskohad, võimalus lihtsalt linnas ringi uudistada – kõik on käe-jala juures.

Paidel on juba mitu aastat kogemust. Mida peaks linnanana kindlasti meeles pidama, et korraldada nii suurt üritust?

Tähtsaim on kindlasti kogukond ja see, et omavaheline koostöö sujuks. Siis võiks ka Arvamusfestivali korraldada igal pool. Nii mastaapse ettevõtmise puhul on inimesed kõige alus. Seetõttu ongi väga tore, kui leidub palju vabatahtlikke, kes kõigest hingest püüavad ja on valmis ka muu elu ja töö kõrvalt endast 100% andma, et festival õnnestuks. Väga paljud Arvamusfestivali vabatahtlikud on pärit siitsamast kohapealt ning kui üks festival lõpeb, istutakse kohe kokku ja hakatakse mõtlema, mida järgmisel aastal teha.

Mida festival teie linnale annab ja kuidas seda arendab?

See, et festival siin Paides toimub, on linnale tõsine kingitus, ilma naljata.

Kui muidu võib-olla inimene Paide linna ei sattunud või ei olnud tal põhjust tulla, siis tänu Arvamusfestivalile on väga paljud inimesed Paide enda jaoks avastanud. Hea on näha, kuidas noored pered uudistavad nende paari päeva jooksul meie vanalinna unarusse jäetud maju ning ütlevad, et just siin ongi see õige hingamine ja koht, kuhu nad tahaksid oma kodu rajada.

Pluss muidugi see, et kohalikud ettevõtted – just söögikohad ja poed – teenivad sel ajal rohkem kui võib-olla terve aasta lõikes kokku.

Festivalilt saab alguse ka väga palju häid ideid, millest mitmed just Paides ja kogu Järvamaal realiseeruvad. Näiteks eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada, missugune see linnateater peaks olema, mida kogukond sellest võidab, kuidas see noori kasvatab ja nii edasi. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.

Kas on ette tulnud ka kitsaskohti või üllatusi, millega pole osanud arvestada?

Pisiasju ikka tuleb ette, see on paratamatu. Olgu küsimus siis elektrivõimsuses, internetiühenduses, prügiveos või milles iganes. Aga kõik on lahendatav. Suuri apsakaid juhtunud ei ole ning iga aastaga oleme jälle targemad.

Mida sel aastal kindlasti teisiti teete kui eelmisel?

Näiteks tean, et eelmisel aastal ei õnnestunud väga liikumispuudega inimeste ligipääs Vallimäele, aga sel aastal on see kindlasti paremini korraldatud.

Mida ütlete teistele linnadele, motiveerimaks neidki nii julgeid samme ette võtma ja suuri asju korraldama?

Mõelda tuleb suurelt. Ei tohi karta utoopilisi ideid, vaid tuleb nendega kaasa minna ja anda inimestele võimalus tegutseda. See tasub end sajakordselt ära!

Miks soovitate teie sel suvel Arvamusfestivalile tulla?

See on keeruline küsimus, sest ise olen igal aastal käinud ja ei oskaks mõeldagi, et ei läheks. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest usun, et seal on kõigile midagi.

Festival on tohutu kiirusega edasi arenenud ja on isegi heas mõttes hirmuäratav mõelda, et kuhu edasi. Arutelulavasid on nii suur valik, et iialgi ei saa tekkida olukorda, et pole midagi huvipakkuvat kuulata.

Vabas õhkkonnas olulistel teemadel arutlemine annab endalegi uusi mõtteid ja paneb ehk mõnelegi asjale teistpidi vaatama. Kui kogu aeg ei viitsigi kaasa mõelda, võib lihtsalt oma mõtteid mõlgutada või koos mõnusalt vaba aega veeta.

Positiivsest emotsioonist, mille sealt saab, jätkub tükiks ajaks, ja kui see otsa saab, hakkad järgmist korda ootama!

Intervjueeris Maarja-Liis Mölder

The post Paide linnapea soovitab: „Arvamusfestival pakub igaühele midagi!“ appeared first on Arvamusfestival 2016.

Paide arvamusnädala avadebatil arutleti linna avatuse teemal.

16.–23. aprillini kestev Paide arvamusnädal kuulutati välja kui väike eelsoojendus Arvamusfestivalile. Tegelikult võis juba esimese arutelu järel tõdeda, et vähemalt paidekad eelsoojendust ei vaja – festivali õhustik pole siit vahepeal kuskile kadunudki. 

Esmaspäeva õhtul peetud esimene arutelu „Avatus algab südamest ehk tere tulemast Paidesse?“ pidi tooma selgust Paide ja kogu Järvamaa avatuse või suletuse kohta. Teisipäeval otsiti vastust küsimusele, kuidas kogukond saaks aidata raskustes lapsi ja noori. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaator Maiko Kesküla oli pärast esimesi arutelusid veendunud, et arvamusnädal tuleb Paides ka järgmisel aastal. Mitte sellepärast, et vajaksime festivaliks eelsoojendust, vaid vastupidi – inimesed on väga avatud, tahavad kogukonnale olulistel teemadel kaasa rääkida ning nende mõtted ja ettepanekud inspireerivad ka teisi. „Huvitav on kogeda, et arvamusfestivalilik avatud ja mõnus atmosfäär ei teki mitte ainult festivalil, vaid tekkis ka arvamusnädalal. Juba praegu on tulnud nii palju positiivset tagasisidet, et olen veendunud, et sellised kevadised mõttetalgud tulevad kordamisele,“ ütles ta pärast teisipäevase arutelu „Rõõmu vargus“ lõppu. „Tundub, et Paide võtab aina rohkem arvamusfestivali identiteeti üle,“ tõdes Maiko. Kõige rohkem hindas ta seda, et arvamusnädala üritused olid isetekkelised ning arutlusel olid elulised ehk päris teemad, mis kogukonna liikmetel on südamel olnud.

„Rõõmu vargus“ tõi kokku laste ja noortega tegelejad, et leida rohkem ühiseid koostööpunkte. Arutelust jäi kõige jõulisemalt kõlama kaks mõtet. Esiteks: „Märkame, märkame ja veel kord märkame!“ ehk raskustes lapsed ja noored peaks olema meie kõigi südameasi – oleme avatud ja kui näeme kedagi abi vajavat, siis anname sellest ka teada. Teine mõte, mis samuti korduvalt esile tuli, oli see, et kõik pole sugugi kinni raha vähesuses, vaid koos suudame me ka vähesega palju ära teha. Peaasi, et meil on tahet hoolida!

Avadebati „Tere tulemast Paidesse?“ pisut umbusklik toon muutus arutelu käigus sootuks ja õhtu lõppedes oleks julgelt võinud küsimärgi hüüumärgiga asendada. Selgus, et umbusk võib tulla kommunikatsiooni vähesusest. Ettevõtja Enno Vaab märkis, et võib-olla pole me võõrastele väga avatud olnud seetõttu, et me ei tea, miks nad siia tahavad tulla. Kui me kuuleme nende eesmärkidest, on meil palju kergem neid vastu võtta. Tulijatel on omakorda kergem kohaneda, kui kogukonna väärtused on neile sõnastatud. Teisalt soovitas Enno Vaab siia tulla soovijatelt küsida, millised on nende ootused ja vajadused. Sest tegelikult on meil kõik võimalused olemas!
Liana Roosmaa siseministeeriumist rõhutas, et esmalt tulebki selgeks saada, et me tahame siia uusi inimesi. Nii kaua, kuni pole selget otsust, ei lähe keegi ka välja pakkuma, et vaadake, kui vägev staadion meil on või kui ilus elukeskkond armsate majadega või et lapsed saavad jala turvaliselt kooli minna. Kalamaja elanikuna on ta näinud, et pärast laste sündi kolivad paljud linnast välja rahulikumasse elukeskkonda. Liana on kindel, et kui Paide linn reklaamiks Kalamajas oma tugevusi, koliks mõni noor pere kindlasti siia.

Maiko Kesküla õhutas nägema suuremat pilti. „Kui meil on inimeste pärast konkurents, siis me ei saa lokaalselt mõelda, me peame mõtlema riigiüleselt,“ ütles ta. Võib-olla oleks rahulik Järvamaa nii mõnegi Ukraina elaniku unistus? Liana Roosmaa kinnitas seda mõtet. Kaks Ukrainast pärit arsti tunnistasid talle just hiljuti, et on Eestis kõige õnnelikumad, sest saavad töötada haiglas, kus on tipptehnika. Ka teistes riikides on inimesi, kes väärtustavad turvalist elukeskkonda, puhast õhku ja loodust ning on kergesti nõus loobuma supermarketitest ja ööklubidest. Maiko lisas, et meie oma lapsi ja noori aitavad siia kinnistada head suhted, olgu need siis tugevad peresuhted või kogukonna toetus.

Tema mõtet kinnitab 11-aastase Tommy kirjutis arutelu taustaks olnud näituselt „Minu tulevikukodu“. Tommy näeb oma tulevikku Paides, kus ta elaks naise ja kahe lapsega korvpalliväljaku kõrval oma majas ja töötaks automehaanikuna suures garaažis. „Elaksin Paides, sest siin on rahulik. Koju istutaks ma palju taimi. Igal sügisel käiksime perega seenel. Suvel sõidaksime ratastega metsaradadel ja sööksime metsmaasikaid. Iga pühapäev oleks perepäev. Selline ilus elu oleks mul Paides.“

The post Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud appeared first on Arvamusfestival 2016.

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

The post Ühiskonnaülesed teemad tõid kokku tuhanded inimesed appeared first on Arvamusfestival 2016.

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: www.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

The post Mitmekesised osalusformaadid vallutasid Paide appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arvamusfestival on kui unikaalne koostööharjutus – lisaks suurele hulgale vabatahtlikele lööb korraldamisel kaasa üle saja organisatsiooni, neist pooled korraldavad arutelusid esmakordselt.

Arvamusfestival on üks omapärane nähtus, sest inimesi, kes saavad festivali korraldamise eest palka, vaat et polegi. Selle asemel on üle 200 vabatahtliku, kes panustavad oma aega ja energiat muude tööde-tegemiste kõrvalt. Ja on enam kui sada organisatsiooni, kes toovad festivalile oma teemad, mida peavad hetkel ühiskonnas oluliseks. Arvamusfestival ise korraldab 200st arutelust vaid kaheksa ehk vaid need, mis toimuvad Orualal.

“Kahepäevase festivali taga on enam kui sada organisatsiooni ja nende inimesed. Sealhulgas nii vabaühendusi, ettevõtteid, ministeeriume ja muid asutusi. Arvamusfestival saab toimuda vaid siis, kui organisatsioonidel on omapoolne soov ja huvi festivalil osaleda ning valmisolek üksteisega koostööd teha,” ütleb Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus, kelle meeskond sõelus talvel ja kevadel läbi üle 200 erineva arutelumõtte, mis erinevad inimesed ja ühendused veebruaris toimunud festivali ideekorjele saatsid. Et ideid, millest festivalil rääkida, pakuti välja rekordarvuliselt, otsustas festivali meeskond sarnaseid teemasid käsitlevad organisatsioonid panna koostööd tegema.

Üks energiat panustavatest ja teistega head koostööd tegevatest organisatsioonidest on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), mille kommunikatsioonijuht Epp Alatalu saatis tänavu talvel organisatsioonis välja e-kirja, kus innustas HITSA inimesi saatma mõtteid Arvamusfestivali ideekorjele. Kuna eelmistest aastatest oli HITSA inimestele festivalist jäänud mulje kui platvormist, kus käsitletakse ajakohaseid ja diskussiooni ärgitavaid teemasid, tundus loogiline osaleda ning oma mõtted saadeti teele.

„Varsti selgus, et meie teemad on olulised ja Haridusala kavas sees,” meenutab HITSA juhatuse liige Ene Koitla. HITSA inimesed rõõmustasid ja hakkasid plaane tegema ning siis selgus, et HITSA pikaajaline koostööpartner Väätsa Kool on samas suunas mõtlemas. Hoobilt otsustati jõud ühendada, istuti koos maha ja hakati kokku panema Arvamusfestivali digihariduse arutelude kava. „Digiharidus on üks hariduse topp-teemasid, sellest tuleb rääkida ja murda nii mõnedki müüdid,” põhjendab Koitla.

Kaks pead on ikka kaks pead, aga kolm ehk veelgi parem ja nii kaasati Eesti Õpetajate Liit, kes aitas mõtteid seedida ja pakkus välja, millised inimesed võiksid aruteludes osaleda. Koitla sõnul kasvaski sealt välja idee jagada ühist platsi, kus Õpetajate Liidu teemad on esimesel ning HITSA omad teisel festivalipäeval.

Aga nagu teleturu reklaamis – see pole veel sugugi mitte kõik! Selgus, et haridusteemadega seotud arutelude ettepanekuid tuli ka teistelt ideekorjele nõnda palju, et sellele valdkonnale otsustati pühendada suurem plats, kus mitu teemaala koos. Nõnda juhtuski, et HITSA sai osaks Õpioru arutelude ettevalmistamise võrgustikust, kus osaleb veel koguni kümme erinevat organisatsiooni, teiste seas Huvitav Kool, Tallinna Ülikool, Noored Kooli, Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus, Eesti Õpetajate Liit, SA Archimedes, SA Innove ja MTÜ Peaasi.

“Mõtteid ja tegusid ühendada oli lihtne,” tunnistab Koitla. “Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tehakse palju koostööd ja lumepalliefektina see koostöö aina tiheneb. Näeme, et head mõtted on sageli korraga üheaegselt õhus ja just koostöös ka elluviidavad.”

Hea näide on ka 21. sajandi Eesti pere teemaala, kus organisatsioonid tegid koostööd juba eelmisel aastal ja selle edukus innustas tänavu taas festivalile tulema. Lastekaitseliit võttis teemaala vedada ja teised korraldavad organisatsioonid (nagu näiteks Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus, MTÜ Lapse Huvikaitse Koda, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Pereteraapia Ühing) määrasid konkreetsed inimesed, kes nende rolli eest vastutavad.

“Igalt organisatsioonilt on üks esindaja, mina olen otsene kontaktisik festivalikorraldajatega ning teised ülesanded oleme omavahel ära jaotanud,” selgitab Kiira Gornischeff Lastekaitseliidust. Nii tegeleb üks organisatsioon tehnikaga, teine teemaala kujunduse, kolmas kommunikatsiooniga. Arutelu “Laps ja narko” loomisel konsulteeriti Tallinna Laste Turvakeskusega.

Gornischeffi sõnul on väga hea meel näha, et paljud teemad kattusid. “See tõendab teemade aktuaalsust, mistõttu mitmed osapooled koopereerusid ning korraldavad arutelusid koos,” leiab Gornischeff.

Ka Arvamusfestivalil kolmandat aastat Vallilmäe torni kõrval asuv Ettevõtlusala saab taas teoks paljude osapoolte koostöös.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – kelle roll on olnud kogu programm ilusti kokku punuda ja kõlama panna – näeb, et koostöö on sujunud väga hästi.

„Kõigil osalejatel olid teemad kenasti juba ette valmistatud ja läbi mõeldud, nii et kokkusaamised Tarbijakaitseameti, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Äripäeva, Arengufondi, Põllumajandusministeeriumi ja Soome Instituudiga sujusid väga konstruktiivselt ja tulemuslikult,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommunikatsioonijuht Maarja Loorents.

Lisalugu:
Arvamusfestival toimub tänavu juba kolmandat korda. Sel aastal on festivalil üle 200 arutelu, mis pakuvad mõtlemisainet nii hariduse, erinevate vähemuste, kultuuri, digitaalse tuleviku, julgeoleku, riigivalitsemise kui ka paljudel muudel teemadel. Lõviosa aruteludest toovad Paidesse festivali partnerühendused ehk saja organisatsiooni koostöös valmivad peaaegu 40 erinevat teemaala. Lisaks aruteludele on festivalil rikkalik kultuuriprogramm, mis rahuldab nii kirjandus-, teatri-, muusika-, kui ka filmihuviliste vajadused.

Arvamusfestival seisab selle eest, et kõlaks vaba, vastutustundlik ja iseseisev mõte. Festival pakub oma arvamuste ja mõtete avaldamiseks võimaluse kõigile juba 14.-15. augustil Paide Vallimäel. Aruteludes osalemine on huvilistele tasuta.

The post Festival kui saja organisatsiooni koostöö appeared first on Arvamusfestival 2016.

Kutsume kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovite oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 28. veebruarini!
Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Palume juba oma ideed sõnastades silmas pidada festivali hea tava.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist. Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele teemalavade programmi juhilt Maiult.

Mis nendest ideedest edasi saab? Kõigist veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid „teemalavasid“ või „-alasid“ Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. „Teemalava“ või “teemaala” tähendab ühte paika festivalialal Paide vallimäel, kus inimesed saavad omavahel rääkida. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu „teemalava“ raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud.
Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Lisainfo:

Maiu Uus
maiu.uus@arvamusfestival.ee

The post Too oma teema Arvamusfestivalile 2015! appeared first on Arvamusfestival 2016.