Kultuur – Arvamusfestival 2016 https://2016.arvamusfestival.ee AF2016 Wed, 12 Apr 2017 09:04:03 +0000 et hourly 1 https://wordpress.org/?v=4.9.19 Sekunditega Paidest Süüriasse https://2016.arvamusfestival.ee/sekunditega-paidest-suuriasse/ https://2016.arvamusfestival.ee/sekunditega-paidest-suuriasse/#respond Sun, 14 Aug 2016 10:37:25 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=11954 Paide keskväljaku rändealal sai Arvamusfestivali teisel päeval kogeda virtuaalreaalset filmi “Pilved Sidra kohal” (“Clouds over Sidra“) ning tunda selle kaudu omal nahal pagulaslaagri elu.   Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest. Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset

The post Sekunditega Paidest Süüriasse appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Paide keskväljaku rändealal sai Arvamusfestivali teisel päeval kogeda virtuaalreaalset filmi “Pilved Sidra kohal” (“Clouds over Sidra) ning tunda selle kaudu omal nahal pagulaslaagri elu.

Foto: Kärt Vajakas

 

Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest.

Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset laagrielu koos 12-aastase Sidra-nimelise tüdrukuga, kes on selles pagulaslaagris elanud alates 2013. aasta suvest. Samal ajal kui jälgisime Sidra elu koolis ja jalgpalliplatsil mängimas ning vaatasime ringi tema telgis, mis on tema koduks, rääkis väike tüdruk kõrvaklappidesse kõigest sellest, milline elu pagulaslaagris välja näeb.

Kogu seda Za’atari pagulaslaagrit oli võimalik vaadata virtuaalreaalsuses 360º vaatenurga alt. See tähendab, et kõikides ruumides ja jalgpalliväljakul sai vaadata ümberringi täpselt nagu oleks ise seal samas kohapeal olnud ja seda kõike jälginud.

Kuna pagulasteema on maailmas praegu väga aktuaalne teema, siis on virtuaalreaalsus erakordne võimalus astuda korraks välja oma igapäevasest elust ja näha, kuidas ja millistes oludes pagulaslaagrites elatakse.

The post Sekunditega Paidest Süüriasse appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/sekunditega-paidest-suuriasse/feed/ 0
Sildistamine kui verbaalne mõõk enda kaitsmiseks https://2016.arvamusfestival.ee/sildistamine-kui-verbaalne-mook-enda-kaitsmiseks/ https://2016.arvamusfestival.ee/sildistamine-kui-verbaalne-mook-enda-kaitsmiseks/#respond Sat, 13 Aug 2016 18:47:02 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=11938 Iga inimese külge on võimalik kleepida mõttelisi silte. Selleks ei pea teda isegi tundma – mõne sildi leiab kasvõi välise vaatluse põhjal. Sildistamist kasutatakse tihti provotseerivates mõttevahetustes, kus rünnatakse isikut, mitte tema mõtteid. Vabadus(t)e alal algas laupäevane festivalipäev aruteluga „Kuidas diskuteerida „lolliga“?“, kus lahati sildistamise tagamaid.   Ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, näitleja Mari-Liis Lill

The post Sildistamine kui verbaalne mõõk enda kaitsmiseks appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Iga inimese külge on võimalik kleepida mõttelisi silte. Selleks ei pea teda isegi tundma – mõne sildi leiab kasvõi välise vaatluse põhjal. Sildistamist kasutatakse tihti provotseerivates mõttevahetustes, kus rünnatakse isikut, mitte tema mõtteid. Vabadus(t)e alal algas laupäevane festivalipäev aruteluga „Kuidas diskuteerida „lolliga“?“, kus lahati sildistamise tagamaid.

Foto: Tauno Tõhk

Vasakult: David Vseviov, Mari-Liis Lill, Krister Paris ja Annika Uudelepp. Foto: Tauno Tõhk

 

Ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, näitleja Mari-Liis Lill ja ajakirjanik Krister Paris said arutelu algul moderaatorilt Annika Uudelepalt ülesande öelda välja need sildid, mis nende isiku külge on elu jooksul riputatud. Peab tõdema, et sildistamisega oleme kokku puutunud suuremal või vähemal määral kõik. Mõne sildi saame  külge oma sünnipäraste omaduste tõttu, mõne aga mingite valikute või tegude tulemusena. Sildistamist põhjustab hirm ning see on ka üks viis, kuidas teistega manipuleerida.

Inimest, kellega astutakse väitlusesse või vaidlusesse, ei peaks ilmtingimata pidama lolliks, kui arvamused erinevad. Sageli  on inimestel  ühe ja sama teema kohta erinev informatsioon ning vastavalt sellele teevad  nad oma järeldused. Heas arutluses jagatakse omavahel infot ja veendakse teist osapoolt. „Selge on see, et sa ei saa oodata, et ta kohe diskussiooni lõppedes tõuseb püsti ja ütleb, et sul on õigus. Pigem jääb see kuskile ketrama ja eks näis, mis järeldusele inimene lõpuks jõuab,“ sõnas Paris.

Uudelepp juhtis tähelepanu ühele inimgrupile, kellega on eriti raske diskuteerida: „Need on sellised räuskajad ja vahelekarjujad ja demagoogiameistrid, kelle varrukast pudeneb demagoogiavõtteid.“

Parise arvates ei saa ka demagoogiavõtete valdajaid lolliks pidada. Aga mida nendega diskussioonis peale hakata? See on Parise sõnul koht, kus ennast harida ja „vaenlase“ võtteid õppida, et vähemalt publikule mõjuda. „Sest nagu väga paljud ka ütlevad, on populistid suurepärased sõnumi kohaletoojad ja need teised, kes on võib-olla mõistlikud ja liberaalsed, on selles enamasti kohutavad,“ lisas ta.

Vseviov märkis, et võime ise end ilma jätta mõnest väärtuslikust kontaktist või sümpaatsest inimesest, kui me ei suuda näha tõelist isikut tema külge kleebitud sildi taga. Nii hakkame end ümbritsema ainult endasuguste inimestega ning teistsugused mõtted ei jõua enam meieni.

„Arvamuse avaldamine ei tohiks olla see koht, kus sa lähed võitlusesse,” lausus Lill. “See on tegelikult see koht, kus minul on arvamus, sinul on arvamus ja me arutleme ja võib-olla siin keskel on meil ka mingisugune ühine arvamus. Aga kui see praegu on muutunud selleks, et ma pean igal juhul minema, mõõk käes, siis on selge, et enamik meist ei taha surra.”

Miks siis on arvamuste avaldamisest saanud võitlusareen? Vastus on lihtne – inimestel on tahtmine olla tark ning mitte jääda teiste silmis rumalaks, mistõttu tõmmataksegi välja verbaalne mõõk.

Foto: Tauno Tõhk

Diskussioonis tuleks hinnata inimese mõtteid, mitte isikut. Foto: Tauno Tõhk

The post Sildistamine kui verbaalne mõõk enda kaitsmiseks appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/sildistamine-kui-verbaalne-mook-enda-kaitsmiseks/feed/ 0
Jüri Saar: tuumafüüsik ja kolmanda-silma-mees ei saa kuidagi olla võrdsed eksperdid https://2016.arvamusfestival.ee/juri-saar-tuumafuusik-ja-kolmanda-silma-mees-ei-saa-kuidagi-olla-vordsed-eksperdid/ https://2016.arvamusfestival.ee/juri-saar-tuumafuusik-ja-kolmanda-silma-mees-ei-saa-kuidagi-olla-vordsed-eksperdid/#respond Fri, 12 Aug 2016 13:18:46 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=11679 Suurte narratiivide dekonstrueerimine maailmas on viinud tänase olukorrani, kus kõik tõed tunduvad olevat nii suhtelised, et tõde kui selline on lakanud olemast, tõdes kriminoloogiaprofessor ja vabaerakondlane Jüri Saar Arvamusfestivali arutelul ”Milline -ism meid päästab?” ja pakkus lahenduseks uusrealismi.   Ta kutsus ka üles tagasipöördumisele valgustatuse juurde. ”Tuleb aru saada, et see, kui meil telesaates on

The post Jüri Saar: tuumafüüsik ja kolmanda-silma-mees ei saa kuidagi olla võrdsed eksperdid appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>

Suurte narratiivide dekonstrueerimine maailmas on viinud tänase olukorrani, kus kõik tõed tunduvad olevat nii suhtelised, et tõde kui selline on lakanud olemast, tõdes kriminoloogiaprofessor ja vabaerakondlane Jüri Saar Arvamusfestivali arutelul ”Milline -ism meid päästab?” ja pakkus lahenduseks uusrealismi.

Jüri Saar. Foto: ERR

 

Ta kutsus ka üles tagasipöördumisele valgustatuse juurde.

”Tuleb aru saada, et see, kui meil telesaates on tuumafüüsik ja mõni n-ö kolmanda silma mees kõrvuti justkui võrdsete ekspertidena, ei vasta tegelikkusele,” märkis Saar.

”Kõikide päästmine mõne -ismi läbi pole võimalik”

Kolumnist ja finantsspetsialist Hardo Pajula iseloomustas oma suhtumist kõikvõimalikesse -ismidesse telesarja ”The Wire” autori ühes intervjuus välja öeldud sõnadega.

”Ismidesse uskuv inimene võib ühes küsimuses olla täiesti mõistlik, teises asjas aga täielik idioot,” vahendas Pajula.

Tema hinnangul oli üks esimestes -ismides, mis tänapäevastuvat inimest määratlema hakkas, natsionalism.

”Veel 150 aastat tagasi määratles Eesti alal elanud inimene end esmalt näiteks talupojana ja teiseks – võib-olla, aga mitte kindlasti sedagi – kristlasena. Eestlus on hilisem konstruktsioon. Nii et natsionalism oli ees ja teised -ismid tulid hiljem riburada pidi järele.”

Kommenteerides arutelu pealkirja, tõdes Pajula, et päästmisest rääkides on inimene juba enese teadmata kasutanud kristlikku kontseptsiooni.

”Päästmine, lunastus on kristlik arusaam. Kõikide päästmine pole tänapäeval asi, millest oleks mõtet eriti rääkida. Pääsemine on sügavalt isiklik tunnetus, eks see selgub surma hetkel, kui hästi me ennast tunneme. Aga mingit üldist -ismi, mille abil kõik päästa, pole olemas,” hindas Pajula.

Artikkel ilmus err.ee portaalis.

The post Jüri Saar: tuumafüüsik ja kolmanda-silma-mees ei saa kuidagi olla võrdsed eksperdid appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/juri-saar-tuumafuusik-ja-kolmanda-silma-mees-ei-saa-kuidagi-olla-vordsed-eksperdid/feed/ 0
Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestival-paneb-paide-kultuurielu-kihama/ https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestival-paneb-paide-kultuurielu-kihama/#respond Tue, 26 Jul 2016 07:04:30 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=11104 Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini.    Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte

The post Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

The post Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestival-paneb-paide-kultuurielu-kihama/feed/ 0
Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu? https://2016.arvamusfestival.ee/eesti-vabariik-100-ala-kas-lahenev-juubel-meie-koigi-pidu/ https://2016.arvamusfestival.ee/eesti-vabariik-100-ala-kas-lahenev-juubel-meie-koigi-pidu/#respond Mon, 25 Jul 2016 08:37:19 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=11066 2018. aastal tähistab Eesti oma senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva – saja aasta möödumist esimesest iseseisvumisest. Lähenev riigi juubel annab meile võimaluse ühiselt mõelda ja arutleda, millist sünnipäeva ja kingitusi me juubeliks tahame ning mida Eesti sünnipäev meie kõigi jaoks tähendab. Ettevalmistused selleks on juba käimas.   Eesti Vabariik 100 alal jätkub juubeli-eelset elevust kogu

The post Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu? appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
2018. aastal tähistab Eesti oma senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva – saja aasta möödumist esimesest iseseisvumisest. Lähenev riigi juubel annab meile võimaluse ühiselt mõelda ja arutleda, millist sünnipäeva ja kingitusi me juubeliks tahame ning mida Eesti sünnipäev meie kõigi jaoks tähendab. Ettevalmistused selleks on juba käimas.

Foto: Kärt Vajakas

 

Eesti Vabariik 100 alal jätkub juubeli-eelset elevust kogu Arvamusfestivali ajaks. Koostöös mitmete organisatsioonide, ekspertide ja publikuga leiab alal aset tervelt seitse haaravat diskussiooni: juttu tuleb nii tähtpäevadest ja põhiväärtustest, aga ka kodanikealgatustest, üleilmastumisest ja välismaa mõjudest meie väiksele riigile.

Festivali esimesel päeval on Eesti Vabariik 100 alal fookuses tänapäeva Eesti lapsed ja aktiivne kodanikuühiskond. Mainimata ei saa jätta ka eestluse küsimust muutuvas maailmas, millest saab kuulda Eesti Instituudi korraldatavas arutelus “Juured või idud?” “Arutelus püüame leida vastust küsimusele, kas meie jaoks on olulisem keskenduda meie põlisele seosele loodusega või anda hoogu globaalse haardega start-up’idele,” sõnas Mari Valgepea, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna kommunikatsioonispetsialist ja teemaala üks eestvedajatest.

Sünnipäev, olgugi et riigi oma, ei saa olla ilma kingitusteta. Mis saaks olla Eestile parem juubelikingitus kui head kodanikud? “Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja… Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju,” tõdes Valgepea. Arutelul “Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?” uurivad Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Tuuli Roosma, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Teele Pehk, Liina Kivisild, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada.

Ka festivali teisel päeval ei saa ümber kingitustest. “Vaatame kingitud hobuse suhu ehk mõtleme, mida erilist endale juubeli puhul kinkida võiks,” ütles Valgepea. Millisest kingitusest unistada ja kas see on võimalik ka reaalsuseks teha, selgub päeva esimesel arutelul “Kingitud hobuse suhu ei vaadata?” Enne arutelu pakutakse aga kõigile sünnipäevalastele sünnipäevatorti!

Eesti Vabariik 100 teemaalal ei jää puudutamata üleilmastumise temaatika, mille üle saab arutelul “Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis?” diskuteerida inglise keeles “Koostöös Estonian World’iga kutsusime festivalile põneva taustaga kõrgelt haritud välismaalased, et küsida, kas Eesti saja aasta juubel on ka nende sünnipäev või tunnevad nad end pigem külaliste rollis,” sõnas Valgepea. Venekeelselt osalejalt aga küsitakse arutelul “Maksan makse, täidan seadust – mida te veel minust tahate?”, kas me peaksime igas küsimuses lootma riigi abile või aktiivsete kodanikena ka ise ühiskonna heaollu panustama.

Lisaks aruteludele leiab Eesti Vabariik 100 teemaalal aset ka muusikaline programm ning ala kõrvale seab end sisse Arvamusfestivali populaarseim kodukohvik Amps, Lonks ja Õlekõrs.  Eesti Vabariik 100 aruteluala valmib Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Koostöö Kogu, ETV+,  Estonian World’i, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Eesti Instituudi koostöös.

Eesti Vabariik 100 ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Eesti Vabariik 100 arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?
Arutelu põhifookuses on uues piirideta ja rändavas maailmas üles kasvanud Eesti lapsed. Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks riigi ja omariikluse mõiste on oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Kelle omad on lapsed, kes on võib-olla mitme riigi kodakondsed, kes elavad regulaarselt või perioodiliselt mitmes riigis korraga, kelle maailmatunnetus on oluliselt laiem, kui oli nende vanemate oma? Keskendume nii uue põlvkonna rahvusliku kui ka sotsiaalse identiteedi arengule, koolihariduse ülesannetele ja eesmärkidele ning paljule muule laste ja noortega seotule selles rändavas mitmekesises piirideta maailmas. Arutelu korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Moderaator: Kristina Kallas, Tiit Tammaru
Osalejad: Kaja Kallas, Aune Valk, Helle Kullerkupp

Kell 14.00–15.30
Maksan makse, täidan seadust  – mida te veel minust tahate? (arutelu toimub vene keeles)
В преддверии столетия Эстонской Республики, которое будет отмечаться в Эстонии в 2017-2020 гг., обсудим, какие подарки мы хотели бы получить на праздник – накормить голодных детей, построить четырех-полосное шоссе Таллинн-Нарва или устроить эффектное шоу с фейерверками? А хотел бы каждый из нас что-то подарить на День рождения ЭР? Или все должно заканчиваться инициативой, исходящей от государства? Дискуссия проходит при партнерстве с ETV+.
Moderaator: Dmitri Pastuhhov, Olga Korneitsik
Osalejad: Artur Tooman, Maksim Volkov, Polina Volkova

Kell 16.30–18.00
Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?
Mis oleks parem juubelikingitus Eestile, kui olla hea kodanik! Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja…. Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju. Ja andes oleme eeskujuks ka. Arutleme, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada kiiremini, kaugemale ja kõrgemale! Arutelu toimub koostöös MTÜ-ga EMSL.
Moderaator: Kerttu Sepp
Osalejad: Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Tuuli Roosma, Teele Pehk, Leena Kivisild

Kell 18.15–19.30
Juured või idud?
Kas eestlus on pigem mikitalik või startupilik? Kas meie tugevus seisneb pigem oma juurte tunnetamises või peaksime ühiselt veelgi hoogu andma oma globaalse haardega idufirmadele? Kes on õigem eestlane? Arutelu hõlmab eestluse muutumist globaliseeruvas maailmas. Arutelu toimub koostöös Eesti Instituudiga.
Moderaator: Jüri Muttika
Osalejad: Andres Kütt, Maarja Vaino, Kaidi Ruusalepp, Sten Tamkivi

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.00
Sünnipäevalaste õnnitlemine ja tordisöömine
Kõik arvamusfestivali nädala sünnipäevalapsed on oodatud Eesti Vabariik 100 alale sünnipäevalaulu laulma ja torti sööma.

Kell 12.00—13.30
Kingitud hobuse suhu ei vaadata?
Sünnipäevaks – aga eriti juubeliks – loodetakse kingituseks saada ikka midagi sellist, mida niisama pole olnud põhjust või ka võimalust soetada; midagi, millest seni on vaid unistatud või isegi seda mitte. Räägime mõnest kingitusest, mida läheneva Eesti juubeli puhul iseendile teha võiksime, võibolla isegi peaksime. Või siis mitte?
Moderaator: Margus Kasterpalu
Osalejad: Raul Rebane, Aivar Pohlak, Riina Raudne, Kadi Kenk

Kell 14.00–15.30
Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis? (arutelu toimub inglise keeles)
Four non-native residents discuss whether they feel at home here and celebrate Estonia’s centenary on the equal grounds with the rest of the Estonian population or do they still feel as guests rather than locals in Estonia? The discussion is held in cooperation with a global independent online magazine Estonian World. Participants: Lili Milani: born into an Iranian family in Sweden, Lili works as a senior researcher at the Estonian Genome Centre, University of Tartu. In 2015, she received the Young Scientist Award from the Estonian president, Toomas Hendrik Ilves. João Rei, originally from Portugal, takes care of digital innovation at marketing and advertising agency Idea Group. Nithikul Nimkulrat: a textile practitioner and an academic, originally from Bangkok, Thailand, Dr Nithikul Nimkul has given guest lectures in Finland, Thailand and Argentina – and now at the Estonian Academy of Arts. Ken Saburi: originally from Singapore, Ken works as the technical account manager at software development company Playtech. He has observed the local life for many years and has also published an article, “66 impressions of Estonia”. Moderator: Stewart Johnson – one of the original founders of Comedy Estonia, who has lived in Estonia for over 17 years. American by birth, in Estonia by choice, Stewart will make you take a good, hard second look at the world we live in.
Osalejad: Joao Rei, Lili Milani, Ken Saburi, Nithikul Nimkulrat

Kell 16.00–17.30
Meie pere pidu – kas lihtsalt pidu või põhiväärtuste kandja?
Kas meile olulised tähtpäevad määrab rahvakalender, riigipühad, peretraditsioonid, kirikukalender või sootuks midagi muud? Eesti 100. juubeli tähistamine on sama erinev, kui erinevad on Eesti inimesed. Räägime meie pere peost ehk isiklikest kogemustest, kuidas ja mida me tähistame ja miks see on meile oluline.
Moderaator: Jaanus Rohumaa
Osalejad: Merle Liivak, Rein Sikk, Peeter Tali

12.­–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

The post Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu? appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/eesti-vabariik-100-ala-kas-lahenev-juubel-meie-koigi-pidu/feed/ 0
Rahva Raamatu aed: lugemine peaks olema arvamise eelduseks https://2016.arvamusfestival.ee/rahva-raamatu-aed-lugemine-peaks-olema-arvamise-eelduseks/ https://2016.arvamusfestival.ee/rahva-raamatu-aed-lugemine-peaks-olema-arvamise-eelduseks/#respond Thu, 21 Jul 2016 18:33:03 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=10951 Miks peab kirjandust keelustama? Mis on peidus missioonisõduri südames? Miks me tegelikult Lätita läbi ei saa? Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale.   Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata

The post Rahva Raamatu aed: lugemine peaks olema arvamise eelduseks appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Miks peab kirjandust keelustama? Mis on peidus missioonisõduri südames? Miks me tegelikult Lätita läbi ei saa? Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale.

Rahva Raamatu aed 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Kärt Vajakas

 

Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase. Contra, Adik Levin, Mihhail Lotman, Mihkel Kunnus ja paljud teised avara pilguga inimesed tutvustavad tervise- ja reisikirjandust, räägivad ajaloost ja keelatud kirjandusest ning arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Sel aastal esitletakse raamatuaias lausa nelja uut kirjandusteost. “Contra tutvustab oma uut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – elu läbi kolme silma,” rõõmustab Rahva Raamatu aja projektijuht Airi Ilisson-Cruz kirjandushuvilisi. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost “Jumalik komöödia. Purgatoorium” tutvustab raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Tervisliku toidu propageerija Margit Härma aga esmaesitleb Arvamusfestivalil oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.

Rahva Raamatu aia aruteludest väärivad Ilisson-Cruzi sõnul eraldi esiletoomist ka laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperede teemal ning tervisekirjanduse võidukäik edetabelites. “Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17, kui toimub diskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna?” sõnab Ilisson-Cruz. Sel arutelul leitakse vastused küsimustele, mis on õigupoolest tsensuur, miks teatud kirjandusteoseid keelustatakse ja kas seda peaks üldse tegema.

Tänavune Arvamusfestival on Rahva Raamatu ala jaoks sünnipäevahõnguline. Nimelt tähistab Anton Hansen Tammsaare kultusteos “Tõde ja õigus” oma 90. sünnipäeva. “Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel,” tõdeb Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. “Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt,” leiab Vaino.

Vaino hinnangul on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. “Loodan, et vestlusringis suudame Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada,” sõnas Vaino. Vaino lisab, et Arvamusfestivalil on raamatuala tema meelest üks olulisemaid paiku. “Raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama,” sõnab ta.

Rahva Raamatu teemaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Rahva Raamatu aia arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.30–13.30
Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?
Otsime vastuseid küsimustele: kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu? Kas ta jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muudatusi? Kas tulevikus on raamatukogubussid? Kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse? Millised raamatud mõjutavad lugejaid? Kas teemamuuseumid (nt Tammsaare) on õpetajatele abiks ja kas need innustavad lugema?
Moderaator: Jane Kiristaja
Osalejad: Reelika Räim, Anne Kivimäe, Jan-Margen Vau, Sille Eero

Kell 13.30–14.00
Ilmar Taska – kuidas filmimehest sai kirjanik?
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogu “Parem kui elu” ning tänavu ilmus debüütromaan “Pobeda 1946”. Taska lühijutt “Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku “Best European Fiction 2016”.
Osalejad: Ilmar Taska

Kell 14.00–15.00
Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?
Jutuks tulevad Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine “Tõe ja õiguse” näitel.
Moderaator: Maarja Vaino
Osalejad: Katrin Saukas, Merle Karusoo

Kell 15.00–16.30
Ei saa me läbi Lätita
Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut “Minu Läti”.
Moderaator: Justin Petrone
Osalejad: Contra

Kell 16.30–17.30
Eesti missioonisõdurite pihtimused
Missioonisõduriteks saavad valitud. Miks nad lähevad, mida missioonilt ootavad, kuidas seal kohanevad ja miks nad pärast koju naasmist lähevad uuesti – kõigest sellest ja oma vahetust kogemusest räägib Eesti missioonisõdur, raamatu “Missioonisõdurina Aafrikas” autor Kristo Pals. Vestlust juhib ajakirjanik Ivar Soopan.
Moderaator: Ivar Soopan
Osalejad: Kristo Pals

Kell 17.30–19.00
Saatejuhi ja rännumehe Väino Laisaare raamatu “4×4 reisid – elu läbi kolme silma” esmaesitlus
Osalejad: Väino Laisaar, Epp Petrone

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.00
Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Arutelu tervise ja kirjanduse teemadel.
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Adik Levin, Rene Bürkland

Kell 13.30–15.00
Kirjandus ja ilu
Tallinna Ülikooli kirjastuse vestlusring. Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Äsja ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose “Jumalik komöödia” teine osa “Purgatoorium”. Arutelu klassikaliste tekstide fenomenist ja nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose “Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus. Teose on itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöös. Esitlusel pakutakse suupisteid.
Osalejad: Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Mihkel Kunnus

Kell 15.00–16.00
Kuidas teha muudatusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.
Osalejad: Margit Härma

Kell 16.00–17.00
Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutelu alla tulevad teemad, mille on “Eluterve kärgpere käsiraamat” tõstnud ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu, kelle oma on laps pärast lahutust, kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril lõimida last oma uude suhtesse, milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu.
Moderaator: Herdis Ojasu
Osalejad: Saali Saul, Tiit Kõnnussaar

Kell 17.00–18.00
Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ja mida keelatud nii eile kui ka täna?
Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust keelustama?
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Mihhail Lotman, Ivo Juurvee, Olaf Mertelsmann

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

The post Rahva Raamatu aed: lugemine peaks olema arvamise eelduseks appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/rahva-raamatu-aed-lugemine-peaks-olema-arvamise-eelduseks/feed/ 0
Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-kultuuriprogrammi-keskmes-visuaalsed-arvamusavaldused/ https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-kultuuriprogrammi-keskmes-visuaalsed-arvamusavaldused/#respond Thu, 07 Jul 2016 13:24:55 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=10815 Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada,

The post Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

The post Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-kultuuriprogrammi-keskmes-visuaalsed-arvamusavaldused/feed/ 0
Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud https://2016.arvamusfestival.ee/paidekate-jaoks-arvamusfestival-alanud/ https://2016.arvamusfestival.ee/paidekate-jaoks-arvamusfestival-alanud/#respond Tue, 19 Apr 2016 19:34:21 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=9529 16.–23. aprillini kestev Paide arvamusnädal kuulutati välja kui väike eelsoojendus Arvamusfestivalile. Tegelikult võis juba esimese arutelu järel tõdeda, et vähemalt paidekad eelsoojendust ei vaja – festivali õhustik pole siit vahepeal kuskile kadunudki.  Esmaspäeva õhtul peetud esimene arutelu „Avatus algab südamest ehk tere tulemast Paidesse?“ pidi tooma selgust Paide ja kogu Järvamaa avatuse või suletuse kohta.

The post Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Foto: Mehirt Emmus

Paide arvamusnädala avadebatil arutleti linna avatuse teemal.

16.–23. aprillini kestev Paide arvamusnädal kuulutati välja kui väike eelsoojendus Arvamusfestivalile. Tegelikult võis juba esimese arutelu järel tõdeda, et vähemalt paidekad eelsoojendust ei vaja – festivali õhustik pole siit vahepeal kuskile kadunudki. 

Esmaspäeva õhtul peetud esimene arutelu „Avatus algab südamest ehk tere tulemast Paidesse?“ pidi tooma selgust Paide ja kogu Järvamaa avatuse või suletuse kohta. Teisipäeval otsiti vastust küsimusele, kuidas kogukond saaks aidata raskustes lapsi ja noori. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaator Maiko Kesküla oli pärast esimesi arutelusid veendunud, et arvamusnädal tuleb Paides ka järgmisel aastal. Mitte sellepärast, et vajaksime festivaliks eelsoojendust, vaid vastupidi – inimesed on väga avatud, tahavad kogukonnale olulistel teemadel kaasa rääkida ning nende mõtted ja ettepanekud inspireerivad ka teisi. „Huvitav on kogeda, et arvamusfestivalilik avatud ja mõnus atmosfäär ei teki mitte ainult festivalil, vaid tekkis ka arvamusnädalal. Juba praegu on tulnud nii palju positiivset tagasisidet, et olen veendunud, et sellised kevadised mõttetalgud tulevad kordamisele,“ ütles ta pärast teisipäevase arutelu „Rõõmu vargus“ lõppu. „Tundub, et Paide võtab aina rohkem arvamusfestivali identiteeti üle,“ tõdes Maiko. Kõige rohkem hindas ta seda, et arvamusnädala üritused olid isetekkelised ning arutlusel olid elulised ehk päris teemad, mis kogukonna liikmetel on südamel olnud.

„Rõõmu vargus“ tõi kokku laste ja noortega tegelejad, et leida rohkem ühiseid koostööpunkte. Arutelust jäi kõige jõulisemalt kõlama kaks mõtet. Esiteks: „Märkame, märkame ja veel kord märkame!“ ehk raskustes lapsed ja noored peaks olema meie kõigi südameasi – oleme avatud ja kui näeme kedagi abi vajavat, siis anname sellest ka teada. Teine mõte, mis samuti korduvalt esile tuli, oli see, et kõik pole sugugi kinni raha vähesuses, vaid koos suudame me ka vähesega palju ära teha. Peaasi, et meil on tahet hoolida!

Avadebati „Tere tulemast Paidesse?“ pisut umbusklik toon muutus arutelu käigus sootuks ja õhtu lõppedes oleks julgelt võinud küsimärgi hüüumärgiga asendada. Selgus, et umbusk võib tulla kommunikatsiooni vähesusest. Ettevõtja Enno Vaab märkis, et võib-olla pole me võõrastele väga avatud olnud seetõttu, et me ei tea, miks nad siia tahavad tulla. Kui me kuuleme nende eesmärkidest, on meil palju kergem neid vastu võtta. Tulijatel on omakorda kergem kohaneda, kui kogukonna väärtused on neile sõnastatud. Teisalt soovitas Enno Vaab siia tulla soovijatelt küsida, millised on nende ootused ja vajadused. Sest tegelikult on meil kõik võimalused olemas!
Liana Roosmaa siseministeeriumist rõhutas, et esmalt tulebki selgeks saada, et me tahame siia uusi inimesi. Nii kaua, kuni pole selget otsust, ei lähe keegi ka välja pakkuma, et vaadake, kui vägev staadion meil on või kui ilus elukeskkond armsate majadega või et lapsed saavad jala turvaliselt kooli minna. Kalamaja elanikuna on ta näinud, et pärast laste sündi kolivad paljud linnast välja rahulikumasse elukeskkonda. Liana on kindel, et kui Paide linn reklaamiks Kalamajas oma tugevusi, koliks mõni noor pere kindlasti siia.

Maiko Kesküla õhutas nägema suuremat pilti. „Kui meil on inimeste pärast konkurents, siis me ei saa lokaalselt mõelda, me peame mõtlema riigiüleselt,“ ütles ta. Võib-olla oleks rahulik Järvamaa nii mõnegi Ukraina elaniku unistus? Liana Roosmaa kinnitas seda mõtet. Kaks Ukrainast pärit arsti tunnistasid talle just hiljuti, et on Eestis kõige õnnelikumad, sest saavad töötada haiglas, kus on tipptehnika. Ka teistes riikides on inimesi, kes väärtustavad turvalist elukeskkonda, puhast õhku ja loodust ning on kergesti nõus loobuma supermarketitest ja ööklubidest. Maiko lisas, et meie oma lapsi ja noori aitavad siia kinnistada head suhted, olgu need siis tugevad peresuhted või kogukonna toetus.

Tema mõtet kinnitab 11-aastase Tommy kirjutis arutelu taustaks olnud näituselt „Minu tulevikukodu“. Tommy näeb oma tulevikku Paides, kus ta elaks naise ja kahe lapsega korvpalliväljaku kõrval oma majas ja töötaks automehaanikuna suures garaažis. „Elaksin Paides, sest siin on rahulik. Koju istutaks ma palju taimi. Igal sügisel käiksime perega seenel. Suvel sõidaksime ratastega metsaradadel ja sööksime metsmaasikaid. Iga pühapäev oleks perepäev. Selline ilus elu oleks mul Paides.“

The post Paidekate jaoks on Arvamusfestival alanud appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/paidekate-jaoks-arvamusfestival-alanud/feed/ 0
Galerii ja video: digiluule slam lasi sõnadžässil kõlada https://2016.arvamusfestival.ee/galerii-ja-video-digiluule-slam-lasi-sonadzassil-kolada/ https://2016.arvamusfestival.ee/galerii-ja-video-digiluule-slam-lasi-sonadzassil-kolada/#respond Sat, 15 Aug 2015 13:23:07 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=8458 Esimese õhtu lõpetas Philly Joe’si ja festivali ametlikul klubialal müstiline digiluule slam. Kuidas see üritus sündis ja mismoodi õpetatakse üks masin luuletama, saad lugeda artiklist “Luuletav robot esitab inimestele väljakutse”. Väikse aimduse sellest, milline meeleolu õhtul valitses ja kuidas slammimine õnnestus, saab galeriist ja allolevast videost. “Kui festival on sõnarokk, siis see oli sõnadžäss,” võttis õhtu kokku järgneva materjali

The post Galerii ja video: digiluule slam lasi sõnadžässil kõlada appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
Esimese õhtu lõpetas Philly Joe’si ja festivali ametlikul klubialal müstiline digiluule slam. Kuidas see üritus sündis ja mismoodi õpetatakse üks masin luuletama, saad lugeda artiklist “Luuletav robot esitab inimestele väljakutse”. Väikse aimduse sellest, milline meeleolu õhtul valitses ja kuidas slammimine õnnestus, saab galeriist ja allolevast videost. “Kui festival on sõnarokk, siis see oli sõnadžäss,” võttis õhtu kokku järgneva materjali salvestanud Tauno Tõhk. Nautigem!

The post Galerii ja video: digiluule slam lasi sõnadžässil kõlada appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/galerii-ja-video-digiluule-slam-lasi-sonadzassil-kolada/feed/ 0
Ott Karulin – südamest sõnarokkar https://2016.arvamusfestival.ee/ott-karulin-sudamest-sonarokkar/ https://2016.arvamusfestival.ee/ott-karulin-sudamest-sonarokkar/#respond Wed, 12 Aug 2015 12:02:55 +0000 http://2016.arvamusfestival.ee/?p=8018 Ott Karulin on suurema osa oma elust olnud sõnadest ümbritsetud. Olgu need siis mõtted, mis jõudnud tema kui teatrikriitikuni laval toimuvat kuulates või hoopis laused, mida ta viimase pooleteise aasta jooksul hoole ja kaalutlusega peatoimetajana Sirbi külgedele valinud. Mistap ei olegi imestada, et kui Karulin esimest korda Arvamusfestivalist kuulis, vaatas ta mõttes taeva poole ja

The post Ott Karulin – südamest sõnarokkar appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
AF_Ott Karulin sõnarokkarOtt Karulin on suurema osa oma elust olnud sõnadest ümbritsetud. Olgu need siis mõtted, mis jõudnud tema kui teatrikriitikuni laval toimuvat kuulates või hoopis laused, mida ta viimase pooleteise aasta jooksul hoole ja kaalutlusega peatoimetajana Sirbi külgedele valinud.

Mistap ei olegi imestada, et kui Karulin esimest korda Arvamusfestivalist kuulis, vaatas ta mõttes taeva poole ja ütles: „Lõpuks ometi!“ Tänavu, kolmanda festivali eel hüppas Karulin ise korralduspaati. Sel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

2013. aasta augustikuus jalutas Ott Karulin – tollal veel põhiliselt teatrikriitik – Paide Vallimäel ja tõmbas kopsu tubli sõõmu esimese Arvamusfestivali asist, kuid mõnusat-mugavat õhku. Ta nautis iga sekundit sõnarokkariks olemisest. Paidesse polnud ta ammu sattunud ning linn oli talle kaunikesti tundmatu, kuid festivali atmosfäär puges talle sügavale naha alla.

Kaks aastat hiljem võib Karulin uhkusega öelda, et 2015. aasta jooksul on Karulin Paides käinud rohkem kui kogu varasema elu jooksul kokku ning Paide on muutunud veelgi südamelähedasemaks. Järgmisel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

„Armusin arvamusfestivali ideesse juba esimesel aastal, kui see välja käidi,“ tunnistab Karulin särasilmil ja küsib provokatiivselt: „No kes meist ei taha olla rokkar, kas või sõnarokkar?!“ Karulin meenutab, et just asine ja mõnus-mugav atmosfäär oli see, mis teda Paide Vallimäel 2013. aastal esimesel Arvamusfestivalil enim võlus.

„Neil, kes palju teatris käivad, tekib tunne, et peaks tänaval vastu tulevale näitlejale „Tere!“ ütlema, sest sa justkui tunneks teda. Minul oli paljude arvajatega täpselt samamoodi,“ meenutab Karulin kaks aastat tagasi tekkinud emotsioone. Nii paljud, kellega ta oli meedia kaudu korda-mööda arvamusi „vahetanud“, olid nüüd ühtäkki vaid tervituse kaugusel ja valmis ka silmast silma arutlema.

„See ei ole festival „arvamusliidritele“, kes õlleklaasi taga teineteist suurepäraste tekstide ja kasutatud kujundite eest teineteist kiidavad,“ räägib Karulin muigega, „festivali eesmärk on ju algusest peale olnud arvamuskultuuri ja arvamusavaldamise kultuuri arendada; seda peavad õppima mitte ainult need, kes kirjutavad arvamusartikleid, vaid ka need, kes neid loevad – see on võrdselt tähtis.”

Vabatahtliku töö eeldus on isiklik huvi

Kuigi ametlikult on Karulin festivalimeeskonna liige ja kultuuriprogrammi koordinaator tänavu esimest aastat, lõi ta juba mullu aktiivselt kaasa Arvamusfestivali programmi korraldamises. Arvamusfestival ise korraldab ainult mõned arutelud ning suurema osa kavast panevad kokku erinevad organisatsioonid. Nii lõi Karulin eelmisel aastal käed Helen Tammemäega, Tartu oma-algatusliku kultuurilehe, Müürilehe peatoimetajaga, et sõna otseses mõttes panna lehed Arvamusfestivalil ühe katuse alla. Vallimäele kerkis hiiglaslik beež telk, milles arutati üheskoos erinevate generatsioonide soovidest, unistustest, kohustustest ja tulevikust. Hiljem valmis ka Müürilehe ja Sirbi ühine number.

„Seega on nüüd vabatahtlikuna kaasa löömine justkui loomulik jätk,“ ütleb Karulin tänavuse kultuuriprogrammi kuraatorina. Tema enda jaoks on kõige põnevam näha seda, kuidas endas väga enesekindel inimene ühtäkki arutelu keskel justkui avaneks, tunnistades ka oponende seisukohti ning mõistmise võrra rikkamaks saades.

Justkui paratamatu optimistina – tõsi, siiski tervislikult iroonilise elujaatusega – on Karulin kindel, et kui iga osalenu võtab pärast festivali endaga veidi enam mõistmist ja avatust kaasa, ei jää peagi alles neid, kes viimasel ajal vaid tigedaid arvamusi avaldavad. „Mõtle, et igal osalejal on pere, sõbrad-tuttavad, vähemalt kümme inimest, keda ta mõjutab ning keda nood omakorda mõjutada võivad – see ei olegi nii väike hulk inimesi,“ arutleb Karulin.

Siiski nõustub ta väitega, et loomult tagasihoidlikkumaid eestlasti on veidi raskem kaasata. Kuid ta toonitab, et ka need, kes valivad reaktsiooniks vaikselt nurgas istumise, on teinud valiku, mis on võrdväärselt okei. Viimane kehtib eelkõige ühe Karulini vastutusalasse kuuluva projekti, Labürintteatri ühenduse G9 rännak-lavastuse „Ajaproov“ kohta. Selles kaasavat ehk osalusteatrit esindavas lavastuses viivad näitlejad osalejad endaga koos erinevatesse situatsioonidesse ning nii muutuvad ka osalised ise näitlejateks.

„Pean tihti inimeste skepsist vähendama ja ütlema, et kelleltki ei oodata Hamleti monoloogi ette lugemist, oodatud on kõik loomulikud reaktsioonid,“ selgitab Karulin. Just vahetus, vaheldus ja ootamatus on need märksõnad, mis Karulini paeluvad: „Armastan teoseid, mis on ebatäiuslikud ja neid, kus on palju küsimusi. See inspireerib edasi mõtlema ja vaidlema.“ Ning inspiratsioon omakorda ongi mehele kütte eest, mis aju tööle paneb ja tegutsemisindu annab. Karulin tunnistab, et tal on vedanud, et olgu töö vabatahtlik või palgaline – ta saab teha täpselt neid asju, mis teda vaimustavad.

„Eksige festivali sisse ära!“

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi õnnestumine on Karulini jaoks samuti õnnemängu taoline ettevõtmine, kuid just see ongi see, mis kuraatorit ennast enim võlub. „Kultuuriprogrammi koostamine ei ole kui McDonald’sis leti kohal olevast nimekirjast oma lemmikmenüü tellimine, teades täpselt, mida sa saad. Siin saad suhteliselt suure riskifaktoriga ja ka teatava ebaõnnestumise tõenäosusega pidevalt muutuva teose. Kirjutan muidugi kahe käega alla kõigele, mille oleme valinud, kuid ma ei välista, et mõned asjad õnnestuvad paremini ja mõned vähem. Minu jaoks on see täiesti okei – nii kunstis ongi. Mõned läbikukkumised võivad teinekord ka olla põnevad vaadata ja kogeda,“ leiab Karulin.

Programm peaks Karulini sõnul pakkuma kõigile midagi sobivat, kuid õnnestumiseks saab lugeda seda, kui osalejad ilma konkreetselt kuskil osa võtmata tajuvad, et on festivali sees. See on justkui emotsioonide, mõtete ja ideede kooslus, mis sundimatult endasse haarab ja hinge soojendab.

„Mulle meeldib uude linna minna avastama nii, et jätan kaardi koju ja eksin tundmatutel tänavatel ära. Ilma abivahenditeta hakkab silm ühel hetkel märkama maamaärke, mille alateadlik jälgimine juhatab sind viimaks taas õigele rajale tagasi. Soovitan seda ka Arvamusfestivalil osalejatele – eksige festivalile ära, laske end õhustikul viia uutesse olukordadesse ja aruteludele või sündmustele, mis ei olnud plaanis,“ jutustab Karulin kerge julgustava noogutuse saatel.

Foto: Kaspar Roost

The post Ott Karulin – südamest sõnarokkar appeared first on Arvamusfestival 2016.

]]>
https://2016.arvamusfestival.ee/ott-karulin-sudamest-sonarokkar/feed/ 0