Hästi palju räägitakse haridusest ja see ongi väikerahva püsimiseks kõige olulisem. Sageli on kuulda kiitlemist, et oleme väga kultuurne rahvas. Aga kuidas on lood haritusega? Kui lahkame tõsiselt mingit elulõiku, siis jõuame alati teadmisele, et üksikut probleemi ei ole, kõik on omavahel seotud. EHK PEAKSIME Eesti elus muutusi soovides ALUSTAMA KÕIK ISEENDAST? Vaatama endasse, millised on meie endi mõtted, kuidas elame, kuidas käitume. Kas oleme kriitilised vaid kaasinimeste suhtes, kas oskame kriitiliselt analüüsida ka enda tegemisi? Seda teemat pole kunagi meie ühiskonnas asetatud esikohale, seega tuleb sellega teha algust. Eeskuju on nakkav!

Kas "haritud Eesti" tähendab oskuslikku tööjõudu, palju teadlasi, kuulsaid kirjanikke või kõrgete moraalsete väärtustega rahvast? Kas Eesti saab lubada kõiki neid võimalusi või peab tegema valiku ressursside põhjal? TÜ filosoofiateaduskonna doktorant Aive Pevkur kirjutas 2005. aastal: "Teadmisest, kuidas on, ei piisa selleks, et luua visioone, kuidas võiks olla paremini".

2014. aastal olid 11-aastaste õpilaste hulgas koolieluga rahul vähesed: koolis meeldis väga käia 14% poistele ja 17% tüdrukutele. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus osalenud Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide seas paigutub Eesti nende osakaalude alusel viimasele, 42. kohale. Kuidas suurendada õpilaste rahulolu kooliga? Kas õpetaja rõõmust sõltub õpilaste rõõm?

Kuidas saavutada, et valikuvabadus ei võtaks ära kellegi teise võimalusi? Kas ühiskonnas ei tohigi olla eliiti? Kas võimaluste paljusus on illusioon ehk kellel on võimalik valida? Kas või kuidas piirab ühe vanema võimalus valida “parim” kool mõne teise vanema või lapse võimalusi saada kvaliteetset haridust? Õiguskantser toob välja, et hariduslik kihistumine on oht Eesti ühiskonnale. 2015.–2016. aastal on saanud teravat kriitikat lapsevanematelt annetusi koguvad koolid. Eestis on suureks probleemiks vene keelt emakeelena kõnelevad noored. Põhiseaduse järgi peab hea põhiharidus olema kättesaadav sõltumata elukohast, perekondlikust taustast ja emakeelest.

Hommikukohvil arutatakse kodanikualgatuse rolli “Avalikult haridusest” näitel. Kutsume kutsetega hommikukohvile kogemusi jagama ka teisi kodanikualgatusi. Erakoolid täidavad olulist rolli haridussüsteemi paremaks muutmisel. Oponendid toovad välja, et põhiseaduse järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus pidada koolivõrgus ülal kohti erakooliõpilaste jaoks. Erakoolide tegevuskulud on seega kohalikele omavalitsustele topeltkulu. Alates 2015. aasta augustist on erakoolide pidajaid ja lapsevanemaid ühendav kodanikuliikumine pidanud võitlust erakoolide rahastamise teemal. Kevadel 2016 jõuti kompromissini. Arutame, kuidas kogu protsess läks. Millised võimalused on kodanikel teha arvamust kuuldavaks? Mil määral on otsustajad valmis kodanikuliikumisega arvestama? Räägime ausalt ka tehtud vigadest ja kaotatud võimalustest.

Saab kaasa elada Raadio Kuku saate „BNS “ avalikule salvestusele, saadet juhivad Huko Aaspõllu ja Janek Luts.

BNS-i toimetajad kustutavad tunni aja vältel ühes külalistega uudisejanu, võtavad ette Eesti juhtivad väljaanded ja räägivad sellest, mismoodi käsitletakse hetkel aktuaalseid teemasid.

Kõik arvamusfestivali nädala sünnipäevalapsed on oodatud Eesti Vabariik 100 alale sünnipäevalaulu laulma ja torti sööma.

Sünnipäevaks - aga eriti juubeliks - loodetakse kingituseks saada ikka midagi sellist, mida niisama pole olnud põhjust või ka võimalust soetada; midagi, millest seni on vaid unistatud või isegi seda mitte. Räägime mõnest kingitusest, mida läheneva Eesti juubeli puhul iseendile teha võiksime, võibolla isegi peaksime. Või siis mitte? 

Four non-native residents discuss whether they feel at home here and celebrate Estonia’s centenary on the equal grounds with the rest of the Estonian population or do they still feel as guests rather than locals in Estonia? The discussion is held in cooperation with a global independent online magazine Estonian World. Participants: Lili Milani: born into an Iranian family in Sweden, Lili works as a senior researcher at the Estonian Genome Centre, University of Tartu. In 2015, she received the Young Scientist Award from the Estonian president, Toomas Hendrik Ilves. João Rei, originally from Portugal, takes care of digital innovation at marketing and advertising agency Idea Group. Nithikul Nimkulrat: a textile practitioner and an academic, originally from Bangkok, Thailand, Dr Nithikul Nimkul has given guest lectures in Finland, Thailand and Argentina – and now at the Estonian Academy of Arts. Ken Saburi: originally from Singapore, Ken works as the technical account manager at software development company Playtech. He has observed the local life for many years and has also published an article, “66 impressions of Estonia”. Moderator: Stewart Johnson – one of the original founders of Comedy Estonia, who has lived in Estonia for over 17 years. American by birth, in Estonia by choice, Stewart will make you take a good, hard second look at the world we live in.

Kas meile olulised tähtpäevad määrab rahvakalender, riigipühad, peretraditsioonid, kirikukalender või sootuks midagi muud? Eesti 100. juubeli tähistamine on sama erinev, kui erinevad on Eesti inimesed. Räägime meie pere peost ehk isiklikest kogemustest, kuidas ja mida me tähistame ja miks see on meile oluline.

Alusta hommikut Ekspress Meedia telgist! Kuulajatele on tasuta ajalehed, värske kohv ning krõbedad saiakesed. Kafo on valmistanud värske kohvi ning croissantid tulevad Eesti Pagarilt. Tasuta selle nädala Maaleht, Eesti Ekspress ning laupäevaleht LP tuleb ahjusoojalt otse Ekspress Meedia trükimasinate vahelt!

Vestlusringis edukad Eesti naised, kes suudavad emaks olemise kõrval juhtida nii ettevõtteid kui ka ühiskondlikke protsesse.

Maaleht käivitas suurejoonelise Eestimaa jäädvustamise projekti "Maalehe maal", kus inimeste südamega saadetud lood saavad maalideks. Milline võiks olla praegune Eesti elu piltides, maalikunstnike tõlgenduse kaudu? Eesti kunsti elav klassik Ilmar Kruusamäe võtab Paidesse kaasa oma kuulsad teosed eri aegadest ja räägib juurde lood, mis iseloomustavad Eesti rabelemist kohta, kuhu oleme välja jõudnud. Temaga vestleb Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

Delfi arvamustoimetus koos spordiinimestega võtab olümpia-aastal luubi alla sporditeemad: millised oleksid inimvõimete piirid siis, kui dopingule poleks ühtegi keeldu?

Maalehe poolt esineb arvamusfestivalil Ene Ergma ja Igor Mang. Näeme kirgast arutelu, kus kohtuvad astronoom ning astroloog.

Ajaloo kulgu määravad tihtilugu pisiasjad. Sageli saame alles tagantjärele targana öelda, et üks või teine asi läks napilt. Aga mis oleks saanud siis, kui oleks läinud teisiti? Milline oleks Eesti ja meie igapäevaelu siis, kui me poleks astunud Euroopa Liitu või kui meid poleks sinna võetud? Milline oleks meie elu? Mida teeksime igapäevaselt teisiti? Millise trammiga sõidaksime tööle? Millisele tööle? Mida sööksime? Kus? Kellega? Ajal, mil Euroopa-vastasus ja isolatsioonijanu tõstavad pead mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas, on hea fantaseerida alternatiivsete ajalooversioonide üle.

Taastuvenergia edendajad töötavad välja visiooni, mille järgi läheb Eesti täielikult üle taastuvenergiale. See kava tõstatab palju küsimusi, näiteks milline saab olema taastuvenergia sektori mõju majandusele, töökohtadele, keskkonnale? Eesti on olnud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel võrdlemisi edukas, kas suudame seda edu hoida? Kas täielik üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik? Kui kiiresti peaksime nende muudatustega edasi minema? Millised on meie taastuvenergia ressursid ja mil määral saaks ja tuleks neid rakendada? Kas ja millal muutub taastuva energia tootmise hind konkurentsivõimeliseks? Kas toetustevaba taastuvenergeetika on üldse võimalik? Mis saab taastuvenergiale üleminekul Ida-Virumaast ja sealsest põlevkivisektorist? Milline on riigi roll, mida saaks teha erainitsiatiiviga? Moderaator: Huko Aaspõllu - BNS majandusuudiste toimetuse juht; Osalejad: Ando Leppiman - Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler; Rene Tammist - Eesti Taastuvenergia Koja juhataja; Andres Sõnajalg - tuuleparkide arendaja; Juhan Telgmaa - Eesti Looduskaitse Seltsi nõunik; Innar Kaasik - Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise üksuse juht.

Tehnoloogia areng ja odavnemine ning EU2020 energiasäästunõuded motiveerivad tarbijaid säästma ja sealjuures tarbimise kõrval ka ise elektrit tootma ehk muutuma consumer'ist prosumer'iks (consumer + producer). Riiklikult seatud kohustuste kõrval on tarbijate positiivsed küljed riskide maandamine, stabiilse elektri hinna kindlustamine aastakümneteks ja lokaalse energiasõltuvuse vähendamine enda toodetud elektri abil. Viimastel aastatel on lisandunud turule suurel hulgal mikrotootjaid, kes on kannustanud turul mikrotootmislahenduste arengut ja konkurentsi. Samal ajal on nad ka tekitanud katsumusi võrgule, kuna tarbimine ja tootmine muutuvad heitlikuks. Millist edasiminekut on oodata lähiaastatel mikrotootmise vallas, nii tootjate hulga suurenemise kui ka tehnoloogiliste täienduste vallas? Kui lihtne või keeruline on hakata mikrotootjaks? Kas see on taskukohane ka tavatarbijale? Kas ja kui palju peaks riik toetama mikrotootmise kasvu? Missuguste energialahenduste kasutamine aitaks suurendada elektrivõrgu efektiivsust? Mida tähendab see eraisikule, kes tahab ehitada linna maja? Kui palju muutub majaehitus seetõttu kallimaks? Moderaator: Lauri Tammiste - Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja; Osalejad: Teet Kerem - Eesti Energia energiamüügi tootearendusjuht; Jaanus Uiga - Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert; Jaanus Ratnik - Pärnu Sanatooriumi juhatuse liige; Andres Meesak - Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees; Kuldar Leis - Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik.

Millest ja kellest sõltub Eesti energiajulgeolek, kes sellesse panustab? Kas miski ohustab seda praegu? Kas tänapäeva energiaühendused ja alternatiivsed energiaallikad suudavad tagada energiajulgeolekut või on vaja ka kohalikel ressurssidel töötavaid ja juhitavaid elektritootmisvõimsuseid? Kas peaksime tänases julgeolekuolukorras panustama rohkem ka energiajulgeolekusse? Millised on kriisi- ja varuplaanid võimalike ohuolukordade puhuks? Moderaator: Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees Jüri Luik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Andres Mäe, energeetikaekspert Hannes Kont, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika asekantsler Martin Kruus, Nelja Energia ASi juhatuse esimees

Pariisi kliimaleppe näol on tegu olulise rahvusvahelise lepinguga, mille mõju hakkab alles ilmnema. Keskkonnaministeeriumis on valminud riiklik kliimapoliitika strateegia aastani 2050. Milline on Pariisi leppe reaalne mõju Eesti majandusele, kas midagi on selle tõttu muutumas? Kas kliimapoliitika strateegias on arvestatud Pariisi leppega? Mis suunas peab majandus arenema, et mitte tekitada musta jalajälge? Kas muu maailm võtab pärast Pariisi konverentsi kasutusele sarnaseid meetmeid, nagu on juba võtnud Euroopa Liit? Kuidas võidaks Eesti Pariisi kliimaleppest kõige enam ja milliseid võimalusi see lepe meile pakub? Kas Eesti peaks astuma lisasamme heitmete vähendamiseks? Millised peaksid olema meetmed, mille abil heitmeid Eestis vähendada? Milline on fossiilenergia väliskulu ja kuidas peaks sellega arvestama heitmete vähendamise valguses? Kas Eesti kliimastrateegiaga näitame heitmete vähendamises arenguriikidele eeskuju, nagu Pariisi kliimalepe nõuab? Kas arenguriikides toimuv peaks olema samuti meie mure või peaksime keskenduma ainult oma riigi heitmete vähendamisele? Modereerib Vikerraadio vastutav toimetaja Mirko Ojakivi. Osalejad: Johanna Helin - MTÜ Mondo juhatuse liige; Tuuliki Kasonen - MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht; Birgit Aru - Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik; Olavi Tammemäe - Eesti Energia keskkonnajuht; Evelyn Müürisepp - Keskkonnaministeeriumi Kliima- ja kiirgusosakonna juhataja.

Märksõnad: tubakas, alkohol, kanep, psühhedeelikumid, fentanüül, kuritegevus

Globalism ja selle vormid, globalismi miinused, selle paratamatus ja juhuslikkus. Rahvuslus kui ühiskonna dialektiline arengualternatiiv.

Viimasest majanduskriisist möödub varsti kümme aastat, aga näeme, et meie arenguhoog on raugenud. Majanduse kasvukiirust mõõdame protsendikümnendikega ning samal ajal on aastast 2010 pidevalt kasvanud sissetulekute ebavõrdsus. Aastaks 2014 sai Eestist kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega riik. Laupäeval arutame erakondade alal ebavõrdsuse tulude ja kulude üle. Kelle mure on majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas? Milliseid hüvesid kogeb võrdne ja avatud ühiskond? Samuti küsime, millist hinda ebavõrdsuse eest peab maksma? Kuidas mõjutab see meie keelt ja kultuuri ning rahvast? Kuidas tagada kõigi Eestis elavate inimeste heaolu ja õiguste kaitse?

Milline on 21. sajandi majandus, kuidas sellega kaasas käia? Kas Eesti majandus on 21. sajandiks valmis, millised väljakutsed meid ees ootavad? Arutame!

There is an old joke that upon seeing an elephant, an Estonian’s greatest concern is what the elephant thinks of the Estonian. There is no cause for alarm and there are no elephants around either, but as Tallinn University happens to host a number of journalists from various countries at the same time as the Opinion Festival is held, we will use the opportunity to ask about their perceptions of Estonia. The discussion will be held in English and moderated by Andres Jõesaar.

Raadiosaade, mille otse-eeter on saanud juba arvamusfestivalide traditsiooniks. Tavaks on saamas ka see, et selles saates on ebatraditsioonilised külalised. Seekord siis Toomas Mattson ja Toomas Sildam. Saadet juhib Mirko Ojakivi.

Inimkonna ajaloos pole mitte kunagi olnud saadaval rohkem adekvaatset informatsiooni kui 21. sajandil, kuid sellegipoolest võtavad võimust pseudoteadused ning usk ebatõdedesse ja esoteerikasse. Miks ometi, arutletakse ERRi teadusportaali Novaator egiidi all. Osalevad Teadusajakirjanik ja Tallinna ülikooli nooremteadur Arko Olesk , jurist ja Facebookis avaldamise õiguslike aspektide kohta magistritöö kaitsnud Maarja Pild, Tartu ülikooli peremeditsiini vanemteadur Marje Oona. Arutelu juhib ERR.ee teemaportaalide peatoimetaja Marju Himma.

Arp Mülleri juhitud Vikerraadio saade, kus poolte valimine pole mitte võimalus, vaid eeldus. Trump vs Clinton. Millist kasu saaks Eesti Donald Trumpi välispoliitikast? Millist kasu saaks Eesti Hillary Clintoni välispoliitikast? Osalevad Riigikogu Riigikaitse- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Oudekki Loone (KE) ja Marko Mihkelson (IRL).

Kui tänapäeva meedia kajastab arengumaades toimuvat, kas sellest on nendele pigem kasu või hoopis kahju? ERRi ja arengukoostööorganisatsiooni Mondo koostöös toimuvat arutelu juhib Indrek Treufeldt. Osalevad Anna Gavronski (ERR), Meelis Süld (ERR), Viktoria Ladõnskaja (vabakutseline ajakirjanik, riigikogu liige) ja Aliine Lotman (MTÜ Mondo).

Populismi, äärmusluse ja vihkamise levik Euroopas on teinud murelikuks nii mõnegi varasema optimisti. Kuidas me jõudsime konsensusühiskondadest lõhestumise ja vastandumiseni ning kas Euroopa paratamatus on vajuda tagasi kitsarinnaliste klikiriikide ajastusse? Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete ringi teemapüstituse vormib aruteluks ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli. Osalevad Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Peeter Selg ja kaitsepolitsei Lõuna osakonna direktor Janek Järva.

Viimaste aastate kriisid on seadnud Euroopa Liidu silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega. Brexit, Grexit, populismilaine ja rändekriisi poolt esile toodud lõhe "vana ja uue Euroopa" vahel seab seninägematu surve alla EL-i põhiväärtused ja paneb küsima, kas Euroopa integratsiooni vedanud ideed on kuuldavad ka aastal 2017+? Ennustamatu resultaadiga presidendivalimised USA-s, rahvusvahelist õigust eirav Venemaa ja sõda Süürias sunnib EL-i lisaks sisekaemusele üha rohkem vaatama väljapoole. Kui kaua kestavad pöördelised ajad ja kuhu me pööramas oleme? Peale debatti toimub Euroopa Parlamendi 2016. aasta Euroopa Kodaniku auhinna üleandmine David Vseviovile 13. august, kell 11.30 – 11.45 David Vseviov, tunnustatud ajaloolane ja pedagoog, on üks 50-st Euroopa Kodaniku auhinna 2016. aasta laureaadist. Vseviov pälvib tunnustuse kui Eesti ajaloolane, pedagoog ja arvamusliider, kes on töötanud suure pühendumusega selle nimel, et me mäletaks ja mõtestaks oma ajalugu. Auhinda annab välja Euroopa Parlament. Laureaadiks on inimesed või organisatsioonid, kes aitavad kaasa ühiskonna lõimumisele või arendavad piiriülest koostööd EL-is. Auhinna annab üle Katri Raik, 2015. aasta auhinna laureaat.

Paide linnavalitsuse liikmed ja kohalikud inimesed arutlevad, mida teha linna keskväljaku liiklusega.

Järvamaa kultuuriga seotud inimesed arutlevad kohaliku kultuurielu üle.

Järvamaa aktiivsed elanikud arutlevad, kuidas tähistada vabariigi 100. juubelit.

Järvamaa alal arutletakse kohalike noorte ja laste kasvurõõmude üle.

Elav arutelu Paide arhitektuuri ja linnakultuuri olemuse üle.

Häda suurus sõltub ennekõike sellest, kummal pool tualettruumi ust sa oled“. Aruteluringis räägime julgeoleku ja turvalisusega seotud kriisidest, mis on Eesti ühiskonda rohkem või vähem mõjutanud. Miks on arusaam kriisist erinev? Kuidas kriis ära tunda? Räägime tunnetusebakõlast – reageerivate asutuste, sündmusega seotud inimeste ja ajakirjanike vaade – kas iga sündmus on kriis? Kas kriisid on ajakirjanduse konstruktsioonid või aitavad need esile tuua tavainimese vaadet? Kuidas peaksid sündmusi lahendavad asutused reageerima sündmusele, mida avalikkuses/meedias käsitletakse kriisina?

Eesmärk: selgitada välja, mis on praegu peamised ohud kogukondade turvalisusele ja missugune on kogukonna valmisolek ohuolukorras; mis on kogukondade ja erinevate asutuste roll ning kuidas kogukonnad oleksid tugevamad.

2015. aasta lõpus avalikkuse huviorbiiti kerkinud Euroopa Liidu relvadirektiivi ja Eesti relvaseaduse muudatused pakkusid pikaks ajaks avalikke arutelusid ja ühesuunalisi kriitikanooli, seda küll peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel. Paneeldiskussioonis soovime analüüsida, millistel väärtustel ja traditsioonidel põhineb eestlaste relvakultuur ning oskus ja võime kanda lisaks relvale selle olemasolust tulenevat vastutust? Arutleme teemadel: vastutus ja distsipliin; relv, kodu ja kindlustunne; treenitus ja valmisolek; relvastatud isik ja siseturvalisus; kas piirata ja keelata või usaldada ja kontrollida.

Päästeameti hiljuti tellitud uuringust selgus, et kuigi viiendik eestimaalastest on viimase kolme aasta jooksul hädaolukorda kogenud (enamasti äärmusliku ilmastiku läbi), siis 59% elanikkonnast ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalike hädaolukordade kahjusid. Arutelus otsimegi vastuseid küsimustele, kas ja miks inimesel endal peaks olema suurem vastutus ohuolukordades toimetulekuks. Miks ühte inimest üldse huvitama, kuidas tulla toime, kui tal ei ole kodus pikka aega vett või elektrit? Miks mul peaks olema kodus hädaabivaru (küünlad, tikud, raadio, ravimid, vesi, toit)? Miks me peaks peres harjutama tegutsemist võimalike ohuolukordade puhul?

Anname laiale mõistele konkreetsema tähenduse ja selgitame välja, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, mis on selle tulemused ning kuidas neid mõõta.

Uurime innovaatilisi tulevikutehnoloogiaid ja tutvustame Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastuse leiame ka küsimusele, milline on Eesti ettevõtja valmidus uuenduslike lahendustega kohanemiseks.

Arutleme, kas tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused on piisavad ning sobivad keskkonnainnovaatiliste protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks.

Mis Sa arvad, kas mahetootmine on jätkusuutlik? Jagame mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada ka suurtootmisele või on tegemist pigem nišivaldkonnaga.

Parlamendierakondade esimeeste debatt keskendub Eesti olulisematele probleemidele ja konkreetsetele lahendustele. Moderaatorite siidikindad ja leierdatud jutupunktid jäävad koju. Osalejad on Andres Herkel, Jevgeni Ossinovski, Margus Tsahkna ja Mart Helme.

Kiirelt muutuv maailm surub väikesed rahvad ja keeled kaitsepositsioonile. Nende arvukus on ohtlikus languses ning üha enam on neid, kelle meelest oma kultuuril ja keelel pole väärtust. Kuidas neis tingimustes hoida emakeelt ja kultuuripärandit? Soome-ugri rahvakultuur on olnud läbi aegade loominguliseks lätteks näiteks tarbekunstnikele või disaineritele. Ent kas sellest tänapäeval etnilise identiteedi taasloomiseks piisab? Kas lavalised tantsu- ja lauluesitused suudavad rühmaidentiteeti piisaval määral üleval hoida? Tõusvaks trendiks on tarbijale atraktiivne ja ettevõtjale kasumit teeniv etnoturism. Kas etnilise eripäraga traditsioonilist majandust viljelevad rühmad muutuvad turismitööstuse objektiks või suudavad nad endid kehtestada ka selle subjektina? Kuivõrd peaks pärimuskultuur olema orienteeritud säilitamisele, kuivõrd teisenemisele ja innovatsioonile? Kuidas kohaneda, elus püsida ja sealjuures iseendaks jääda?

Miks ei sobi geide represseerimist kujutav näitus Okupatsioonide muuseumisse? Miks kujutatakse feminismi Eestis kui võõrkeha? Miks me ei tea, kuidas tajusid Nõukogude aega eesti-vene segapaarid? Kellele pole Eesti ajaloos ruumi? Miks on vaja neist rääkida? Tõmmake mõte käima Vikerkaare arutelul ja pärast saab edasi mõtiskleda juba kodus diivanil, Eesti hinnatuima kultuuriajakirja uue topeltnumbri seltsis.

Kas nn ühiskondlik kokkulepe on Eestis veel vajalik? Mille kohta see peaks käima? Kuidas seda saavutada? Kes peaks selle sõnastama?

Lähisuhtevägivald puudutab tervet ühiskonda ning peretüli pole kunagi vaid ühe pere mure. Lähisuhtevägivalla mõju ja tagajärjed on palju ulatuslikumad ning kanduvad koduseinte vahelt kaugemale. Kes tõstab käe lähedase vastu, see on suure tõenäosusega agressiivne ka liikluses ja linnatänaval. Vägivald sünnitab vägivalda ning kasvatab uusi vägivallatsejaid. Mullu registreeriti üle 12 000 lähisuhtevägivalla teate, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta eest. Samas ilmneb ohvriuuringust, et politseini ei jõua ligikaudu 60% lähisuhtevägivalla juhtumitest. See tähendab, et enam, kui pooled vägivalla all kannatajatest jäävad õiguskaitseorganitest ja tugiteenustest eemale. Kuidas julgustada inimesi vägivallast teada andma ning vägivallatseja juurest ära tulema? Kuidas ohvreid toetada? Kuidas vägivallatsejaid aidata?

Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim üksikemade määr (EL maade keskmine 4%, Eestis 7%). Üksikemasid on Eestis üle 33000, üksikisasid alla 3000. Üle poole üksikemadest elavad vaesusriskis. Statistika on ilmselgelt emade poole kaldu. Arutleme, miks nii on, kuidas mõjutab see laste elu ning arengut ja mil moel saaks lahutusjärgsesse vanemlusse tuua parema tasakaalu.

Kas levinud arusaam mehelikkusest - mees on alati tugev, saab kõigega hakkama, ei näita tundeid välja ja tal pole nõrkusi - on kahjulik nii meestele kui ühiskonnale laiemalt? Edu mõõdame tihti raha, võimu, aga ka näiteks hea füüsilise väljanägemise või sportlike saavutustega, samas nende saavutamise tagamaadega ehk pinge, vaimse ja füüsilise tervise küsimused, ootused ja vastutus mehele sageli ei arvesta.

Paneelis käsitleme soorollide muutumise teemat Eesti muinasajast tänapäevani. Milliseid järeldusi saab teha rahvaluule ja talurahva elu kirjelduste põhjal Eesti traditsioonilise perekonna kohta? Millised muutused on toimunud sugudevahelistes suhetes viimase sajandi jooksul? Viimaste aastakümnete muutuste teemalisse arutellu kaasame ka publikut.

Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Reidi tee vaidluses ütles tee projekteerija välja, et kuna enamik liiklejaid on sellel suunal autodes, siis tulebki linnaruumi planeerida just autodele. Sellest mõttekäigust tõugatuna otsime vastust küsimusele, kas linnaplaneerijad ja liikluse kujundajad peaksid taga ajama võrdsust autode, jalakäijate, jalgrataste ja ühistranspordi vahel või oleks õiglane eelistada mõnd osapoolt teistele. Kust tuleb arusaam, et eestlased on autorahvas: mida see ikkagi tähendab ja millega õigustatakse suurte maanteede, laiade linnatänavate ehitust, kus jalakäijaid nähakse vaid segavate teguritena? Kus ja millal peaks ikka andma eelised keskkonnahoidlikumatele liikumisviisidele? Kas sujuv, kiire ja mugav liiklus on vajalik ainult autoga liiklejatele või ka jalakäijatele? Pooleteisetunnise arutelu käigus toome kokku küsimused demokraatiast, tänavaruumi disainist ja transpordi planeerimisest. Diskussioonis on ruumi nii tavainimeste igapäevastele muredele, maailmavaatelistele vaidlustele kui ka erialaspetsialistide teadmistele.

Räägime väga tihti tekkivast vastuseisust, kus kannatajaks jäävad üldjuhul piirkonna põliselanikud ja kinnisvara omanikud. Meie küsime, miks see nii on? Eesmärk ei ole rääkida ainult majade ehitamisest ja sellest, miks arendamine kui edasiviiv tegevus kutsub esile nii palju rahulolematust. Me tahame juhtida tähelepanu ka liiklusele: Eestis, eriti Tallinnas ja selle ümbruses, ehitatakse mõnikord kõigepealt valmis elamud ja alles siis mõeldakse, kuidas saavad inimesed koju ja kodunt välja. Mõelgem Viimsile ja Veskimöldrele. Täpselt sama oluline on looduskeskkond, millest räägib üks teema valdajaid Nõmme Tee seltsi liige TTÜ teadur Andres Udal.

Kes saab tegelikult suurendada puidu kasutamist ehituses? Puitu kasutatakse ehituses vähe eelkõige rangete tuleohutusnõuete tõttu: praegu on Eestis lubatud ehitada kuni neljakorruselisi puidust karkassiga hooneid. Hoolimata kehtivatest nõuetest pole meil aga ette näidata ühtegi nelja korrusega puithoonet. Kas saame olla kindlad, et muudetud tuleohutusnõuded ärgitavad ehitusturgu kasutama puitu senisest rohkem? Kas tuleohutus on tegelikult ka see ainupõhjus, miks me ei kasuta puitu oma ehitistes? Võib-olla peaks riik suurendama puidu kasutamist oma tellimuse kaudu? Võib-olla tuleks luua ettevõtluskeskkonnas soodsamad tingimused puidu kasutamiseks? Kes saaks suurendada puidu kasutamist ehituses? Arutelu toimub kahes-kolmes teemaplokis, milles igaühes saavad inimesed sõna ning arutavad enda valdkonna probleeme ja ideid, mida moderaator õhku viskab. Osalejad: Alar Just (TTÜ ehitusteaduskonna dotsent, käsiraamatu „Tuleohutud puitmajad. Versioon 3“ projektimeeskonna liige), Elar Vilt (Kodumaja AS, Euroopa kõrgeima puithoone püstitamises osalenu), Sven Mats (Eesti Puitmaja Liidu juhatuse esimees, Matek AS), Elari Kivisoo (Eesti Puitmaja Liidu juhatuse aseesimees, Ritsu AS).

Iga päev kasutame kümneid asju, milleta me oma elu enam ette ei kujuta - banaanid, kohv, puuvillast riided, riis, tee, tennised. Nende tooraine on pärit arenguriikidest, kuid meil on vähe teadmist, kuidas on need tegelikult valminud ning milline on selle tootmise mõju kohalikele töölistele, keskkonnale, kogukonnale. Arutleme näidete, lugude ja kogemuste najal, kas ja kuidas oma vastutust arenguriigi tootja eest mõista ning teha valikuid, mis toetavad võrdsemaid suhteid ja vaesuse vähendamist, mitte süvendamist. Mida siis ikkagi saavad teha ettevõtted, valitsused ja kodanikud, et apelsinikasvataja Brasiilias poleks madalate hindade ja ebaausate kauplemisvõtete tulemusena sama tühjaks pigistatud kui see apelsin, millest meie hommikusöögiks mahla pressime?

Viimastel kuudel on jälle kuumaks köetud alkoholiaktsiiside teema. Alkoholisurmi tuleb vähendada, riigikassat tuleb täita ja alkoholiaktsiisid on selleks üks ootuspärane vahend. Kas valitsus käitus õigesti, kui tõstis alkoholiaktsiisimäära sellisel määral, teades, et piiriülene alkoholikaubandus võib olla üks tagajärgi? Kuidas leida tasakaal piiriülese alkoholikaubanduse ja rahvatervise ohtude vahel? Kui palju piirikaubandust või alkholisurmi on optimaalne? Kuhu edasi - kuidas peaks alkoholipoliitikat kujundama nii, et see ei suurendaks asjatult piirikaubandust, aga mõjuks ka rahvatervisele hästi?

Riiklikule metsandusele seatud ülesanne maksimeerida metsast saadav puidutulu tingib üha intensiivistuva metsade majandamise, mis süvendab konflikti nii metsanduse siseselt kui elurikkust ja loodushoidlikkust hindava üldsusega. Suundumused metsade intensiivmajandusele nõrgendavad eestlaste kui linnastunud, aga traditsioonidega metsarahva igapäevast suhet metsaga. Tööstuslikult majandatavas metsas ei ole metsa poolt pakutavatele põhiväärtustele: mets kui looduskeskkond, elupaik, ökosüsteem; inimeste jaoks enam väljaspool kitsalt defineeritud infrastruktuuri (matkarajad, puhkealad) ruumi ja üldsuse laiem osaduslik suhe metsaga kaob. Kuidas väärata tendentse ja suunata eesti metsandus kestlikule rajale nii, et suureneks nii metsadest saadav otsene tulu kui tugevneks ka üldsuse terviklikum suhe metsaga? Kas lahenduse võiks pakkuda avaramad perspektiivid nii metsa haldamise vormide kui ka metsaga seotud toodete ja kasutusvaldkondade osas? Arutelu eesmärk on mõlemaid pooli käsitledes metsa ja ühiskonna suhte avamine juba uues paradigmas.

Mis täpselt seob meid tänapäeval merega? Millist tarkust on meri Sulle andnud? Merekultuuriaasta päevalava avaarutelu räägib eestlase merementaliteedist. Formaat: Äratundmismäng. Kui palju sarnanevad Sinu merehoiakud ja -teadmised keskmise Eesti kodaniku omaga? Esinejad: TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger Eesti Merekooli direktor Tarmo Sööt Eesti Jahtklubide Liidu juhatuse esimees Egon Elstein Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse liige Jako Vernik

Merevillaku muusikaviktoriin

Randlane on merekultuuri kandja ning merega kooselamise kunsti valdaja. Tule kuula tema lugu! Formaat: Kiirkohting ehk kindla aja jooksul toimuvad isiklikud vestlused randlaste kogukonna liikmetega.

Merevillaku viktoriin

On toimunud meremõrv – Eestil pole enam merd! Miks on meri muutunud võimaluse asemel takistuseks? Toome Eesti tõsiseltvõetavate mereriikide hulka tagasi! Formaat: Teeme krimiuuringu! Mõrvani viinud asjaolude põhjal hakkame otsima lahendusi ning koostöös publikuga käime välja ettepanekud Eesti mereriigi staatuse taastamiseks.

Tule ja saa osa nende noorte lugudest, kellel ei ole kõik läinud nii nagu nad on planeerinud. Foorumteater on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi erinevatele probleemidele. Saa teada, mis on rasketesse oludesse sattumise tagamaad, milline on lähedalseisja roll noorte suunamisel ja paku vastavaid lahendusi.

Pane oma meeled proovile meeskond annab Sulle võimaluse proovida kuidas tunneb ennast erivajadusega inimene. Erinevate meelte tunnetamiseks saab teha seda, mida teeb suhtlemisel või liikumisel inimene, kes ei kuule, ei näe ja/või ei liigu tavapäraselt. Katsetajate meeled saavad simulatsioonil uudse kogemuse ning teadmise miks on tähtis mõni sentimeeter, kaldenurk, värv või kontrast.

Millised on noorte võimalused oma tee leidmiseks kui pole kogemust? Kuidas müüa tööandjale maha kogemused, mida omandatakse väljaspoolt koolissüsteemi? Arutelus osalevad Madis Milling - Riigikogu liige ja EÕM50 konverentsi modereerija, Mihkel Velström - SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse STEP-programmi arendusjuht, Sirli Kriisa - Rajaleidja keskuse esindaja Järvamaa Rajaleidja keskus, Marju Lauristin, Liisi Noode - ENTK esindaja, Ott Väli - SA Õpilasmalev esindaja, tööandjate esindaja, Noori toetava programmi Tugila esindaja.

Pane oma meeled proovile meeskond annab Sulle võimaluse proovida kuidas tunneb ennast erivajadusega inimene. Erinevate meelte tunnetamiseks saab teha seda, mida teeb suhtlemisel või liikumisel inimene, kes ei kuule, ei näe ja/või ei liigu tavapäraselt. Katsetajate meeled saavad simulatsioonil uudse kogemuse ning teadmise miks on tähtis mõni sentimeeter, kaldenurk, värv või kontrast.

Millised on erivajadusega noore võimalused erialavalikul? Milliseid sekeldusi tuleb ette tööle kandideerimisel? Aga töökaaslastega suhtlemisel? Lihtsaid lugusid elust enesest räägivad erivajadusega noored ise ning tööandja, kellel on olnud julgus võtta tööle erivajadusega noor. Arutame ühiselt, milliseid muutusi on vaja. Arutelu annab mõtteid igaühele, erivajadusega noore kolleegile, tööandjale, kaasõppurile või lihtsalt inimesele tänavalt.

Pane oma meeled proovile meeskond annab Sulle võimaluse proovida kuidas tunneb ennast erivajadusega inimene. Erinevate meelte tunnetamiseks saab teha seda, mida teeb suhtlemisel või liikumisel inimene, kes ei kuule, ei näe ja/või ei liigu tavapäraselt. Katsetajate meeled saavad simulatsioonil uudse kogemuse ning teadmise miks on tähtis mõni sentimeeter, kaldenurk, värv või kontrast.

Mõttetalgud “Kuidas kasvada tõeliseks liidriks ja vallutada maailm?” uurib liidriks kasvamise ja olemise põnevaid tagamaid - mis on see miski, mis tagab edu? Mõtiskleme kuidas sünnivad ideed, mis muudavad maailma ning loovad positiivseid muutusi. Räägime arengukiirendusest täna ja tulevikus ning jagame parimaid praktikaid, et innustada ettevõtlikke inimesi viima oma unistusi ellu.

Mis on takistanud sind ja tuhandeid teisi noori oma ideede elluviimisel? Kas seda takistavad hirmud on põhjendatud? Paljud säravad ideed jäävad kahjuks realiseerimata. Leiame üheskoos noorte ettevõtjate ning tunnustatud ekspertidega lahenduse noorteettevõtlust takistavatele teguritele.

Läheks vaja vaid tühist pingutust, et tuua heategevusega kümneid miljoneid eurosid, lahendamaks Eesti arengus olulisi probleeme rahvatervises, hariduses, sotsiaalsüsteemis ja mujal. Faktid näitavad aga, et Eestis annetatakse väga vähe. Iga annetaja kohta on meil neli mitte-annetajat ning keskmine annetaja suunab heategevuseks umbes ühe protsendi oma sissetulekust – mõlema näitaja poolest oleme arenenud riikide hulgas viimaste seas. Väheste Eestis tehtud uuringute ning heategevusorganisatsioonide kogemuste kaudu teame meie inimeste ootusi: annetus mingu võimalikult konkreetse, pigem väikese ja kiiresti tehtava hea teo tarvis ning soovitavalt ärgu olgu seejuures mängus ühtegi MTÜ-d ega fondi. Annetuste kogujad püüavad oma tööd kujundada vastavaks nendele ootustele ning loodavad, et annetuskultuur areneb samm-sammult suurema ja sisukama panustamise suunas. Kas oleme aga õigel teel? Ehkki annetajaid on tasapisi lisandunud ja summad kasvanud, kas ei süvene praeguse annetamis-kommunikatsiooniga hoopis arusaam, et heategevus ongi pigem üksikute inimeste või perede kui suurte ja paljusid puudutavate probleemide lahendus? Kas ei süvenda me mõtteviisi, et olulisem on vastata annetaja ootustele ja pakkuda talle head enesetunnet, kui toetada kõige paremini toimivaid lahendusi? Kas ja kuidas oleks võimalik viimast kaht ühendada targaks heategevuseks ning mida peaksid selleks oma mõtteviisis ja tegemistes muutma nii heategevusorganisatsioonid kui ka meie kõik (potentsiaalsete) annetajatena?

Meil on Eestis esindusdemokraatia kriis. Rahvaesindajad ja valitsus võtavad vastu otsuseid, mis rahva arvates pole nende tahe. Seda on nimetatud "teerulli meetodiks" ja väidetavalt on koalitsioon seda rakendanud mitmete seaduste vastuvõtmisel. Referendumi alustamise võimalus, mis hetkel on ainus otsedemokraatia vahend Eestis, on antud riigikogule, kus koalitsioon kindlasti ei hakka seda rakendama oma otsuste osas rahva arvamuse küsimiseks. Samas toimib mitmes riigis edukalt otsedemokraatia koos esindusdemokraatiaga. Näiteks Šveits, Island, USA mitu osariiki jne. Neis riikides on rahval võimalus läbi rahvahääletuse tagasi lükata juba vastuvõetud seadusi ning ka algatada uusi seaduseelnõusid. Kui Eestis oleks võimalik läbi viia siduvaid rahvahääletusi (referendumeid), mille algatamist otsustab rahvas ise, siis oleks see oluliseks takistuseks "teerulli meetodile". Arutelu jooksul vastatakse küsimustele nagu kas otsedemokraatia liinid võiks lahendada valitsemiskriisi ning milliseid otsedemokraatia võimalusi võiks/peaks Eestis rakendama?

Tänapäeval peetakse demokraatiat parimaks ühiskonnakorralduseks ja demokraatia ainuõigsuses kahtlemist ei loeta isegi heaks tooniks. Sellest hoolimata ei kulge demokraatlike riikide käekäik viimastel aastatel liiga hästi. Väga paljud mittedemokraatliku korraldusega ühiskonnad on saavutanud märkimisväärset edu ühiskondlikus ülesehituses. Esinejad võtavad ette katse arutada, kas Eesti-sugusele väikeriigile on ikka demokraatlik riigikorraldus parim, millised on demokraatliku riigikorralduse probleemid ja kas paljusid asju saaks teha edukamalt, kui ei peaks kinni hoidma kõigist demokraatlikest põhimõtetest.

Arvamusfestivalil pannakse üles Maakondlike Arenduskeskuste ehk MAK võrgustiku nn raamatu lett, mis paikneb Paide kesklinnas raekojaplatsil JCI noorte Metsakohvikus, Keskväljak 8. Raamatuletil avalikustatakse Elavate Raamatute kataloog ning laenutatakse külastajatele Elavaid Raamatuid ehk inimesi, kes räägivad oma kogemusest konkreetse nimetuse all. Nii saab festivali osaline ülevaate MAKide tegemistest ettevõtluse, vabaühenduste ning kohalike omavaltsuste arendustegevustes. Elav raamat võimaldab külastajal suhelda enda poolt valitud „raamatuga“ ning soovi korral liikuda koos kogu festivali alal.

Märksõnad: glüfosaat, GMO, mahepõllumajandus, Euroopa suunamine, Riigikogu saadikute mugavus

Märksõnad: EL-US vabakaubandusleping, TTIP

Märksõnad: Auvere elektrijaam ja teised investeeringud Eesti Energia poolt, põlevkivienergeetika, innovatsioonivõimekuse hävitamine, Tallinna Sadam, Rail Baltic, Eesti Panga afäär, VEB Fondi tegevus, Ärmatamine, piirileping, jne

Kuku raadio legendaarne ühiskonnasaade kuulajate keskel. Saatejuhid Priit Hõbemägi ja Mart Luik.

Postimehe kolumnisti Andrus Karnau vestlusring kannab sama alapealkirja, mis tema rubriik ajalehes: «Kuhu kaob [meie kõigi] raha?».

Kuku raadio vestlussaate «Muuli ja Samost» avalik salvestus. Pärast saadet vastavad saatejuhid Anvar Samost ja Kalle Muuli kuulajate küsimustele.

Vestlusring endiste poliitikutega.

Arutelu tervise ja kirjanduse teemadel.

Tallinna Ülikooli kirjastuse vestlusring. Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Äsja ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose „Jumalik komöödia“ teine osa „Purgatoorium“. Arutelu klassikaliste tekstide fenomenist ja nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose „Jumalik komöödia. Purgatoorium“ esitlus. Teose on itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöös. Esitlusel pakutakse suupisteid.

Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut „Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust“.

Arutelu alla tulevad teemad, mille on “Eluterve kärgpere käsiraamat” tõstnud ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu, kelle oma on laps pärast lahutust, kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril lõimida last oma uude suhtesse, milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu.

Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust keelustama?

Mäng "Väärtuste avastaja" võimaldab avastada iseennast uudsel ja interaktiivsel moel. Lõbus formaat, kuid tõsine sisu aitab leida võimalikke käitumisvariante rände- ja pagulasteemalistes olukordades. The game "Discovering Values" takes place in Estonian, but non-Estonian speakers are encouraged to participate.

Massimeedias levitatav ja kajastatav rändekriis ja pagulasprobleem kasvatab ühiskonnas üldist vihkamist ning hirmu teistsuguse ees. Mis toimub tegelikult ja millised ohud meid rändekriisi tõttu varitsevad? The migration crisis and refugee problems are discussed through mass media often in a way that anger and fear are following. What is actually going on and what kinds of threats are out there in sense of migration? The discussion is held in perspective of security and collective defense. All panel discussions are translated simultaneously into English.

On meil rändekriis või ei ole? Millised mured meid rändeküsimustega seoses tegelikult kammitsevad? Kas vajame värskust ja uut mõttelaadi välisspetsialistide kaasamise näol? In recent years, discussions about the migration crisis have dominated Estonian public sphere. Statistics show that there is no mass immigration into Estonia – there are no migrant flows targeting us. But how could we explain then this sense or feeling of crisis in Estonia? Maybe we need to focus our attention more on themes like emigration, lack of qualified labour force, questions about the essential principles of Estonian identity, rise of far-right-wing populism, intolerance and hate speech or general deeper social problems (that could be easily channelled towards immigrants)? So, what crises are we talking about? All panel discussions are translated simultaneously into English

Uuringud on näidanud, et Eesti elanikud ei ole välismaalaste, eriti teise etnilise taustaga välismaalaste suhtes väga avatud. Kuidas ja miks need hoiakud tekivad? Kui palju vastab meie arvamus ühest või teisest inimesest või grupist tegelikkusele? Eksperimendi käigus testitakse inimeste arvamusi ja selgitatakse hoiakute tekkimist ning eksperdid kirjeldavad Eestisse sisserännanute tegelikke profiile. Surveys are showing that Estonians are not that open-minded towards immigrants and often have certain prejudices particularly towards those with different ethnic background. At the panel, an experiment is going to take place where the audience can have their say in this matter and the mechanisms of development of beliefs and attitudes are discussed by experts in the field. All panel discussions are translated simultaneously into English

Millised võiks olla edukad eestlaste Eestisse tagasi meelitamise võtted? Kas ideaaliks tasuks seada kõigi eestlaste tagasipöördumist Eestisse? Kuidas jõuda nendeni, kes on Eestist lahkunud, ning kuidas neid kaasata, et säiliks side Eestiga? Kuidas innustada neid võõrsil panustama Eesti arengusse? Millised on peamised raskused, millega seisavad Eestisse tagasipöördunud silmitsi? This panel discusses: what would be an ideal diaspora politics for Estonia? Would it be desirable that all Estonians living abroad would return to Estonia as soon as possible or could it be beneficial to Estonia that there are people of Estonian background dispersed across the world? What could be done to reinforce the latter group’s engagement with Estonia and activities that could strengthen Estonia? How can we build on the experience and resources of the diaspora engagement programmes already put into practice? Finally, what are the challenges people returning to Estonia have to face? All panel discussions are translated simultaneously into English.

Loome virtuaalreaalsuse kaudu võimaluse kogeda elu Za'atari pagulaslaagris Jordaanias koos Sidra-nimelise tüdrukuga. Meet Sidra. This charming 12-year-old girl will guide you through her temporary home: Za'atari Refugee Camp in Jordan. Za'atari is home to 130,000 Syrians fleeing violence and war, and children make up half the camp's population. In this lyrical VR film, Sidra leads you through her daily life: eating, sleeping, learning and playing in the vast desert city of tents.

"Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka". Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas saaksime üldse seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis elamegi enam demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? kas me peaks tundma muret uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?

Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? Kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? Kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? Milliseid asju sooviksime omavalitsusega ajada interneti teel?

Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime oma e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi arendama? kas ja kuivõrd on kodanikel ja ettevõtetel võimalik kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos erinevate osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk üks päev ka vilja kannavad.

Raul Rikk, Kaarel Kotkas, Arko Olesk ja Hannes Astok pakuvad välja oma stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.

Mis saab meist ja meie ühiskonnast, kui me ei maga? Kui me ei maga hästi ja kvaliteetselt? Kui me ei pööra unetusele tähelepanu? Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust. Lääne-Euroopas peetakse probleemi veel suuremaks. Prantsuse, USA ja Jaapani teadlaste läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmetel kannatab 31 protsenti lääne-eurooplastest unehäirete all, mis väljendub eeskätt halvenenud enesetundes päevasel ajal. Arutelul “Unehäirete hind ühiskonnale” räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile. Lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis kujundavad uneravi protsessi. Arutelul osalevad Heisl Vaher (Unimed Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst), Erki Mölder (ettevõtja) ja Martin Rääk (soolopurjetaja). Arutelu modereerib Kene Vernik (Unimed Unekeskuse unenõustaja ja unetehnik).

Arsti juurde on aina raskem pääseda. Elanikkond vananeb ja arstiabi vajadus suureneb, kuid tervishoiu rahastamine on puudulik ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda enamiku erialade arstid. Muudatused puudutavad nii haiglaravi kui ka vastuvõttu polikliinikus. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Patsientide ja laiema avalikkusega ei ole neid plaane arutatud. Ootame Arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik.

Tervis on inimese kõige kallim vara, sellest hoolimata pidasid 2015. aastal oma tervist väga heaks või heaks vaid pooled Eesti täiskasvanud. Kes vastutab selle eest, et eestlased oma tervist nii kehvaks peavad? Kas halb tervis tuleb inimese enda suutmatusest oma tervise eest hoolt kanda või arsti suutmatusest inimest motiveerida? Kui palju on meie tervislik seisund determineeritud meie geneetiliselt infost ning kui palju mõjutavad meie tervist erinevad keskkonnategurid? Arutelu eesmärgiks on mõtiskleda selle üle, millised töö- ja elukeskkonna tegurid mõjutavad meie tervist ning kuna keskkondlikke tegureid on väga palju, siis keskendume peamiselt toitumisele ja liikumisele. Lisaks proovima publiku kaasabil leida praktilisi viise, kuidas on võimalik ise on elu- ning töökeskkonda tervislikumaks kujundada. Arutelus osalevad perearst Anneli Rätsep, tööohutuse hindamisega tegeleva ettevõtte Riskianalüüs tegevjuht Jaanika Jelistratov, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ning Tallinna abilinnapea Merike Martinson.

Kroonilist haigust põdevatele lastele ei pakuta nende võimetele vastavaid sportimisvõimalusi. On levinud arusaam, et kroonilise haigusega laps tuleb kehalise kasvatuse tunnist kõrvale jätta, kuigi tegelikult peaks haigusega diagnoositud laps just võtma osa liikumist soodustavatest tegevustest. Seda muidugi tema tervislikku seisundit jälgides ning seeläbi pakkuda füüsiliselt aktiivseid tegevusi, mis toetavad haigusega toimetulekut. Teaduslikel alustel põhinevad seisukohad kinnitavad, et lapseea spordiprogrammid peaksid keskenduma mitmekülgsete oskuste arendamisele, suurendades spordis osalemise võimalusi ja minimeerides väljalangemist. See kõik on oluline nii tervise, vigastuste ennetamise kui ka psühholoogilise arengu ja hilisema aktiivse eluviisi säilitamise seisukohalt. On hea, kui lapsed treeniksid enne murdeiga erinevatel spordialadel ja saaksid sealt positiivse kogemuse. Lisaks on oluline, et lapsed, nii terved kui näiteks kroonilise haigusega, võiksid treenida vastavalt enda arengule ning saaksid oma võimeid ja oskusi arendada eakohaselt. Arutelul osalevad reumatoloog Sirje Tarraste, spordipsühholoog Aave Hannus, haridus- ja teadusministri nõunik Mihkel Lees.

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest. Reet Trei räägib teemal ""Kõlblik kuni" hariduses"

Väidetavalt võib 51% Eesti töökohtadest järgmise 10-20 a jooksul kaduda. Kas minu töö jääb alles või kaob või hoopis muutub? Millised megatrendid mõjutavad tööturul toimuvat lähiajal? Kuidas see meisse puutub? Millisteks muutusteks peaksime valmis olema? Kõigile neile küsimustele saad vastuse "Tuleviku töö" arutelult. Keskendume töötamise tulevikusuundumustele – sellele, millised on tulevased vajalikud oskused tööturul, millised on tulevikuametid ja mis oskuste järele vajadus väheneb. Räägime muu hulgas ka paindlikkusest töösuhtes, töötamise eri vormidest, kärgperede eeskujul terminina kasutusele läinud kärgtööst ehk mitme tööandja heaks töötamisest ning globaliseerumisest. Laval on Eela Velström, Merle Liisu Lindma, Ott Pärna ja Peep Peterson.

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest. Jaan Uustalu räägib teemal "Töö erinevas kultuuriruumis"

Arutelu algab väitlusega: "Õppimise poolt ja vastu". Arutelu teine osa on vestlusring, kus arutatakse, kas inimene, töökoht ja õppimisvõimalused saavad kokku või eksisteerivad eri aegruumides. Kas õppimine on võimalus või kohustus? Kas inimene vastutab enda arengu eest ise? Kas tööturult leiab õigete oskuste ja teadmistega töötajaid? Kas tööandjatel on valmisolek ja tahe inimesi arendada? Kas olemasolevad õppimisvõimalused on kooskõlas tegeliku vajadusega?

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest. Sergei Metlev räägib teemal "Kahe kultuuri kandjana Eestis"

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest. Tarmo Prikk räägib pika tööelu õppetundidest.

Vananemine on ühiskonnale suur hüve ja üks majanduse suure tootlikkuse eeldusi. Eakad ja kogenumad on empaatilisemad ja suurendavad sotsiaalset sidusust, luues sellega paremaid võimalusi kõigile elanikkonnarühmadele. Noorte tehniline võimekus ja eneseteostussoov loovad töökeskkonna energeetilise aluse, vanemad loovad aga stabiilsuse ja pakuvad sotsiaalseid uuendusi. Tootmise ja kogu majanduse rahvusvahelistumise tingimustes tuleb igale ettevõttele kasuks kontakt väga erinevate kultuuride ja maadega, millele aitab kaasa suhtlemisvõimekus eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmadega. Loovus tekib eri maailmavaadete, kultuuride, töö- ja elukogemuste kokkupuutepunktides. Arutelu keskendub küsimustele: kuidas äratada noortes huvi ja hoida neid oma ettevõttes, kuidas luua sidusat ja psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda, kuidas kasutada paremini vanemas keskeas (55–75-aastased) inimeste potentsiaali ettevõtluses ja avalikus sektoris?

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest.Hille Volberg räägib teemal "Psühholoogina abivajajate keskel"

Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest. Ilona Laido teemaks on "Kas dirigent on tippjuht või tippjuht on dirigent?"

Viimastel aastatel on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustataks. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks andma vabakutselistele töötajatele parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga juhtprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada korrapärast töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need suundumused kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muudatustest kasu ning millised probleemid vajavad endiselt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust eri institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?

Iduettevõtted teevad oma valdkonnas revolutsiooni: läbipaistvam pensionikogumine, avatum maailm tööotsijale, toimivamad teenused, nagu tarkvara testimine, mis tõmbavad kapitali ja kliente üle maailma. Samal ajal toimetavad sotsiaalsed start-up'id kolmandas sektoris peamiselt algatajate enda entusiasmil ja mõne üksiku toetaja heal toel. Maailmas on need sektorid omavahel märksa rohkem põimunud ja on tekkinud investorite kogukond, kes otsib ühiskondlikku mõju koos investeerimisvõimalusega. Mis on need piirid, mis hoiavad idufirmasid tagasi võtmast ette suuremaid ühiskondlikke väljakutseid, ja mis on need väljakutsed, mis hoiavad kolmandat sektorit tagasi kutsumast ellu toimivate ärimudelitega lahendusi. Moderaator: Kaspar Jõgeva Osalejad: Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge Üks Tuleva asutajaliikmetest Tõnu Pekk Funderbeami asutaja Urmas Peiker Testlio asutaja Kristel Viidik

What is Corporate Social Responsibility? By definition a company’s sense of responsibility towards the community and environment (both ecological and social) in which it operates. Companies express this citizenship through their waste and pollution reduction processes, by contributing to educational and social programs and by earning adequate returns on the employed resources. A broader definition expands from a focus on stakeholders to include philanthropy and volunteering. But who does it and, more importantly, what do they get out of it? What is the role of the government in this? Who´s business Corporate Social Responsibility really is? Mart Soonik - worked as journalist for seven years and since 1998 as communication manager in different organisations. As well is Mart Soonik a leacturer in Tallinn University. Chris Holtby - Her Majesty´s Ambassador to Estonia since January 2012. The UK is know for it´s well establishes system of acknowledging and rewarding companies for their work in the field of CSR on various levels. What to learn and what to avoid? Kristiina Esop - CEO at Responsible Business Forum. A forum that leads the topic of CSR and gives out the only CSR certificate in Estonia. Are we ready for the next step? Liisa Oviir - Lawyer, politician and the Minister of Entrepreneurship since 2015. Minister Oviir knows a lot about how the sustainable entrepreneurship in Estonia is growing and what are the ways the government could help to cultivate a culture of CSR. What is the benefit of a culture of CSR for the country? Katrin Isotamm - Telia CSR area manager.

Moderaator: Kristi Ramot - Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor mängudisaini eriala juht; Gert Post - mängustamise spetsialist; Kaspar Kruup - ettevõtja ja töödisainer; Elari Tamm - õppejõud ja koolitaja; Tarmo Jüristo - kodanikuaktivist ja kultuuriteooria doktorant; Martin Liivand - videomängude ajakirjanik.

Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame üheskoos pead arutelurühmades.

Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, siis rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast, siis ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi "vaid osaline" valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ja millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ja kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende pere, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisüsteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt? Arutelu korraldab MTÜ Mondo koos YFU ja TLÜ Rändevõrgustikuga, modereerib Lauri Kriisa (SpeakSmart)

Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja kuidas on õpetajal võimalik mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemaks ja avatumaks? Kes saaks õpetajat selles töös toetada? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks kogu ühiskond panustada, et saaksime kujundada noortes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused?

Eesti inimesele on omane teatav ellujäämisinstinkt, mille lahutamatuks pooleks on hirm selle ees, mis võõras ja vaenulik. Kuidas aga vahet teha põhjendamatul hirmul ja tegelikul ohul meie ellujäämisele? Rahvana tahaksime ehk uskuda, et enamus meist on valmis Eesti väärtuste eest ohverdama oma tervise või isegi elu. Ent kas meie arusaamad sellest, mis on Eesti väärtused, ja mille või kelle eest nad kaitsmist vajavad, ühtivad? Mis on Eesti väärtused? Mis neid ohustab? Kuidas neid kaitsta?

Üks on kindel - me kõik sureme. Suremine ise on aga teema, mida tihti välditakse osaliselt teadmatusest ja osaliselt hirmu pärast surma ees. Arutelul küsime, kuidas on suremine õigusruumis ja arstiabi kontekstis reguleeritud ning kui võimalik on selle juures väärikas surm. Eestis ei ole suurt teadlikkust ega ka võimalust väljendada soovi, kuidas minu surm peaks toimuma. Mujal on sellisteks praktikateks näiteks mitteelustamise akt ja ravitahe.

Soovime, et arutelus osalejad (nii need, kes laval kui ka need, kes lava ees) unistaksid julgelt ja kasutaksid oma kujutlusvõimet teemal “Mis oleks kui loomi enam ei ekspluateeritaks?” Milline maailm välja näeks? Mis juhtub tööstusega? Keskkonnaga? Milliseks kujuneksid inimeste tarbimisharjumused? Kas ja kuidas muutuks inimese suhe loodusesse? Inspireerime inimesi nägema teistsuguse maailma ja lähenemise võimalusi.

Viimastel aastatel on Euroopas ja USA-s tugevnenud senistele põhivooluerakondadele vastanduvad jõud nii vasak- kui paremtiival. Põhjustena on toodud näiteks sisserändesurvet, demokraatia kriisi kui majandusseisakut. Kuidas see seondub heaolu ja kodanike sõnaõigusega? Kuivõrd tekitavad radikaliseerumist põhivoolumeedia, -poliitika ja valitsemine? Mida võime oodata Eestis?

Vestlusringis osalevad Siim Tuis, Triin Toomesaar, Marge Monko ja Flo Kasearu, modereerib Maarin Mürk.

Miks me järsku kodanikualgatuslikus korras meile endile, pensionikogujatele, oma pensionifondi hakkasime tegema? Kas pankadekeskne finantsmaailm on eilne päev? Miks Tuleva algatus võiks olla suure ühiskondliku mõjuga ja muuta Eesti pensionisüsteemi õiglasemaks? Millised on meie arvates müüdid, mida tuleks murda? Kas ikkagi tasub südasuvel rahakogumiskampaaniat teha? Tuleva juhatuse liikmetega juttu puhuma on oodatud kõik tänased Tuleva liikmed, pensionikogujad ja üldse Eesti elu paremaks teha tahtvad inimesed.

Me kipume inimesi sildistama, enne kui oleme neid tundma õppinud või nende arvamuse ära kuulanud. On lihtne leida arvamusartikleid või sõnavõtte, mille autoreid tabab solvangute rahe tema isiku, mitte tema mõtete tõttu. Kas vajame järeleaitamistunde avatud ja eelarvamusteta väitluse pidamiseks? Kes võiks seda oskust meile õpetada? Mida on vaja avatud mõttevahetuseks?

Ühiskond on kokku leppinud, et kohtumõistmine peaks toimuma kohtusaalis. Sellele vaatamata näeme tihti, et avalikkus on inimese õigeks või süüdi mõistnud juba enne kohtulahingute algust. Tihti teadlikult või teadmata kujundatakse paari artikli või lahmiva juhtkirjaga ühiskonna arvamust ühes või teises suunas. Miks nii juhtub? Kelle huvisid see kannab? Mida sellest võidab ja kaotab ajakirjandus?

Narkomaania, lähisuhtevägivald, roolijoodiklus, kuritegelikule teele läinud lapsed. Need on mõned näited sotsiaalsetest probleemidest, kus karistamise kõrval tasub otsida probleemide algpõhjuseid. Mida saab ära teha karistamisega, keda ja miks tuleb karistada? Aga millal on õige tegeleda ennetamise ja rehabilitatsiooniga? Kas ja kuidas saaks ennetamine olla Eestis rohkem väärtustatud?

Miks me kritiseerime ja nuriseme, aga lahenduse leidmise asemel ütleme vaid: tehke korda, tehke paremini! Miks me probleeme ignoreerime, selmet haarata initsiatiiv ja olukorda parandada? Kes saab maailma muuta - naaber, peaminister, Euroopa Komisjoni funktsionäär või igaüks ise? Kuidas leida aega ja ressursse, et pühenduda oma väärtuste eest seismisele ühiskonnas?

We are living in turbulent times - but are these really more turbulent than any other time in history? According to the UN and it´s development goals, humanity is in better shape than ever. Less poverty, better health and less violence than ever before (in relative terms). Is it time for us to set the bar high and aim for World Peace? In the UN´s new set of global development goals, the 2030 Agenda for Sustainable Development, peace is not in the list of 169 targets. But none of the targets are possible to achieve without peace.

Väide, et väikeriikide võime mõjutada maailmapoliitika otsuseid on piiratud, pole midagi uut. Kas väikeriikidel on rahvusvahelisel areenil siiski eriline roll või on nad teisejärgulised tegutsejad suurriikide meelevallas? Missugune peaks aga olema väikeriikide välispoliitika, et oma mõjuvõimu suurendada? Kas kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse teeb väikese riigi suuremaks, kui ta tegelikult on? Kuidas saavutada oma huvide esindatus rahvusvahelisel tasandil: kas väärtuspõhise või pragmaatilise välispoliitika abil?

В России, наряду с прочими ограничениями, законодательством ужесточен контроль над гражданскими объединениями и Интернетом, радикально увеличены штрафы за участие в несогласованных демонстрациях, расширено определение «государственной измены». Права человека и гражданское общество в Российской Федерации находятся в критическом состоянии. Под ударом также и свобода журналистики, свобода информации. После повторной криминализации клеветы, в 2014 году был принят ряд новых законов с целью ограничения свободы журналистики и Интернета. Некоторые независимые информационные каналы – печатные издания, радиостанции, Интернет-газеты – либо закрыты, либо вынуждены сменить собственника и изменить свою политику в вопросах персонала и редакции. Закон об информации и информационных технологиях позволяет по требованию Генпрокурора блокировать сайты, если их содержание признано «экстремистским» или призывающим к массовым беспорядкам либо участию в несанкционированных публичных мероприятиях. Закон о противодействии терроризму дополнен новыми статьями в отношении блогов, чья аудитория превышает 3 000 пользователей в сутки. Повлияют ли эти тенденции на предстоящие (уже 18 сентября этого года) парламентские выборы или российский избиратель даст свое молчаливое одобрение такому ограничивающему права человека укладу жизни? Каким видят свое будущее демократы России и что может сделать Эстония?

Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt on möödas üle kahe aasta. Lääneriigid on kehtestanud küll Venemaa suhtes sanktsioonid, kuid Euroopa sees esineb üha enam poliitilisi seisukohti, mis kutsuvad üles lõpetama seatud piiranguid ning parandama suhteid Moskvaga. Kas Krimmi küsimus on vajumas unustuste hõlma või suudab Euroopa Liit püsida ühtsena ning jätkata Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitika ja sanktsioonidega Venemaa vastu? Kuidas Euroopa jaguneb selles küsimuses ning mis on eri osapoolte huvid? Kui olulised on Eesti jaoks Krimmi kriisiga seotud muutused?

Peamised küsimused: kas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitav piirilepe vastab meie riiklikele huvidele? Kas leping iga hinnaga? Missugused on need piir-tingimused, mille puhul on mõistlikum leppest loobuda või lükata selle sõlmimine edasi?

Oled oodatud värskendavale hommikukohvile ja -teele, mille kõrvale astu julgelt ka meie vestlusringi, kus arutleme teemal, kust ikkagi uued ideed tekivad ja kuidas neid kandiliseks vormida.

Väljaspool startup kogukonda on levinud arvamus, et idufirmad tegelevad äppide ehitamise või muude sotsiaalmeedia leiutistega, mida kellelgi tegelikult vaja pole ja mida arendavad mingid noored kutid lihtsalt enda lõbuks. Kas see on tõesti nii? Eestist on välja kasvanud mitmeid uuenduslikke maailmas laineid löövaid lahendusi, mis lisaks kliendi probleemile lahenduse pakkumisele muudavad moel või teisel ka täna traditsioonilisi majandussektoreid. Millise müüdi lükkad ümber Sina, et suurendada idufirmade tõsiseltvõetavust? Moderaator: Pirko Konsa, innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonna ekspert, kes on oma karjääri jooksul töötanud juhtivatel kohtadel nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Tehnopolis kui ka Eesti Arengufondis. Idufirmadega on ta kokku puutunud juba aastast 2001. Osalejad: Martin Sokk, rahvusvaheliste valuutaülekannetega tegeleva TransferWise'i tootevaldkonna juht. Varemalt töötanud Eesti Energia e-äri juhina ning Swedbanki arendusjuhina, vastutades Eesti esimese mobiilipanga lahenduse väljatöötamise eest. Mari Vavulski, Startup Estonia juht ja riskikapitalifond SmartCap juhatuses. Varasemalt on Mari töötanud Hansapangas ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses erinevatel ametikohtadel. Marile meeldivad idufirmad ja ta usub, et Eestil on veel palju teha, et tekiks rohkem kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Marta Jaakson, Eesti suurima majanduslehe Äripäeva ajakirjanik, kes on innustunud majandusest kui ühest põnevast valdkonnast. Ajakirjanikuna on talle oluline välja selekteerida vajalik info ja edastada see lugejale kõige arusaadavamal viisil. Vahel tuleb selle olulisuse edastamiseks ka ise n-ö matile viskuda ja arvamusartikli või repliigi vormis ärritada teema üle kaasa mõtlema ja arutama, ise aru saama. Nii ka idufirmade teemadel. Holger Haljand, pikajaline suurettevõttes töötamise taust, kus on juhtinud nii uute äride turule tulekut kui läbirääkinud rahvusvaheliste partneritega mahukaid lepinguid. Aasta tagasi nägi esimesena Baltikumis ilmavalgust Telia poolt loodud startuppide kiirendi VUNK, mille üks asutajaliikmeid ta samuti oli.

Virtuaalreaalsus ehk VR pakub võimalust luua maailmu, mis on pärismaailmast sootuks erinevad, kuid mida aju reaalsusest ei erista. Me saame minna Marsile või kõrge mäe tippu ning see kogemus tunduks nii ehe, et mäe otsast alla vaadates läheksid meie põlved nõrgaks. Alates sellest aastast on seda võimaldav tehnoloogia laialdaselt saadaval. Paneelis räägime lähemalt VR-i unikaalsetest võimalustest. Eelkõige otsime rakendusi haridussüsteemis. Küsime ekspertidelt kas, millal ja kuidas VR Eesti kui eeskujuliku digiühiskonna koolides oma koha võiks leida. Soodsa ilma korral saavad huvilised pärast paneeli ka ise virtuaalreaalsust kogeda. Moderaator: Indrek Vainu, IT ekspert Osalejad: Madis Vasser, Tartu Ülikool, arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labori uurija, ettevõtja Signe Varendi, Tartu Veeriku Kool (2015 Digipöörde võitjad), inglise keele õpetaja Kristi Ramot, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, arvutimängude disaini erialajuht Kristel Rillo, Haridus- ja Teadusministeerium, Digipöörde programmi juht

Tehnoloogia areneb, 2 - 5 -10 aasta pärast on keskkond täis seadmeid ja andureid, mis kaardistavad inimese iga sammu ja tegevuse ning inimene muutub jälgitavaks. Andmete hulk kasvab tohutult. Teada on igaühe hobid, sõbrad, terviseandmed, tööalased andmed, toidu-eelistused jne. Kelle omad andmed on ja kes saab neid kasutada? Kas andmekasutus peaks olema prii või piirangutega? Ohud ja era- ning äriisikute võimalused seoses andmekasutusega ning andmekasutuse tulevik – need on teemad, mida paneeldiskussioonis arutletakse. Moderaator: Endo Viires, Telia Osalejad: Anto Veldre, RIA analüütik; Viljar Peep, Andmekaitseinspektsiooni juht ; Olav Osolin, reklaamispetsialist

Nii meedias kui igapäevavestlustes peatutakse sageli sellel, milline on tehnoloogia ja võrgustatuse roll igapäevases elus. Arvamusi on seinast seina, palju levib subjektiivseid spekulatsioone. Selles vestlusringis otsime tasakaalukaid, teadus-, ja kogemuspõhiseid vastuseid küsimustele, millega iga lapsevanem alatasa tegelema peab. Mida tähendab mõistlik nutiseadmete kasutamine? Kas ja kui palju peaks lapse nutiseadmete kasutamist piirama? Milline on kooli roll? Mida lapsed ise asjast arvavad? Moderaator: Katrin Tiidenberg, sotsioloog-internetiuurija. Osalejad: Tõnu Piibur – Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor, Kristi Vinter – Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor, Kaisa Kask – Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi 9. klassi õpilane, Katrin Isotamm - lapsevanem.

Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaks õppida reaalainete õpetajaks. Loodame arutelude käigus koguda kokku paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimist noorte hulgas palju atraktiivsemaks.

Why is it that we don’t like school? How to change this? While Estonian children do well in international comparisons, they stand out for their dislike of going to school. What may come as a surprise to many is that this is also true for Finland, a country whose school system is considered the best in the world. Is this inevitable? What are our common concerns? We will brainstorm ways to make school more enjoyable. We will look at how each one of us can contribute.

Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, mida on vaja säästmiseks ja investeerimiseks. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist. Rahatarkuse arutelult lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist.

Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel. See, et parema elu poole saab ainult hariduse kaudu, oli 19. sajandi keskpaigaks selge igale edasipürgivale inimesele. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normid, kunstimeel ja käelised oskused – kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid?