Kommentaarid Arvamusfestival 2016 kohta

Einar Eiland kommentaar Jaanuarikuus too oma teema Arvamusfestivalile! kohta

Einar Eiland — Fri, 29 Jan 2016 21:33:53 +0000

Tervitused oleme Madalasustusega Planeedi liikumine ja tahaksime teha etteaste arvamusfestivalil Madalasustusega planeedi kontseptsiooni tutvustamiseks, mille sisuks on linnastumisega seostud julgeolekuriskide teadvustamine ja nende maandamise võimalused madalasustusega planeedi näite alusel. Teemat käsitlevate isikute ringi saame ise kokku panna. Meil on kontaktid mitmete ülikoolidega olemas kuni teaduste akadeemia liikmeteni välja.

Einar Eiland kommentaar Jaanuarikuus too oma teema Arvamusfestivalile! kohta

Einar Eiland — Fri, 29 Jan 2016 21:30:05 +0000

Tervitused oleme Elukeskkonna ja Rahvasitkuarengu Selts. Soovime arvamusfestivalil teha ettekande ühiskondliku julgeoleku teemadel ja tutvustada kaasaegse infoühiskonna sõjapidamise viise ja rindetüüpe . Ühiskondliku julgeoleku spekter on oluliselt laiem kui militaarne julgeolek, hõlmates enda alla geneetilisi, sotsiaalseid kultuurilisis ja psühholoogilisi aspekte. Kaasaegses sõjas saavutatakse sõja eesmärgid mittemilitaarsete meetoditega ja meie kaitsevõime sõltub sellest kas me neid meetodeid teame. Teemat käsitlevate isikute ringi saame ise kokku panna. Meil on kontaktid mitmete ülikoolidega olemas kuni teaduste akadeemia liikmeteni välja.

Meie Arvamusfestivali lemmikud « Terveilm kommentaar Nüüd on Arvamusfestivali kava jälgimine eriti lihtne! kohta

Meie Arvamusfestivali lemmikud « Terveilm — Thu, 01 Oct 2015 06:25:39 +0000

[…] tuleb! Festivali äpi abil saab igaüks kokku panna enda festivali kava. Et arutelude valik võtab ka aktiivsemal kodanikul […]

mati.laats@gmail.com kommentaar Eesti tulevikulugu saab sündida vaid koostöö tulemusena kohta

mati.laats@gmail.com — Thu, 27 Aug 2015 17:32:26 +0000

Kust neid tulevikulugusid lugeda võiks?

tonu@teletoad.ee kommentaar Mis Sulle Arvamusfestivalilt enim meelde on jäänud? kohta

tonu@teletoad.ee — Tue, 18 Aug 2015 16:54:04 +0000

Tulin Paidesse ootusega: kuulda mõtteid väikeste kogukondade jätkusuutlikkusest, omavalitsusliku korralduse parandamisest, elanikonna täiendõppe, eriti IT-alase pädevuse suurendamisest, väikekoolide muutmisest täiendõppe ja arengukeskusteks. Leidsin kinnitust paljude samasuunalisest teotsemisest ja huvist . Tekkis ka mõnigaid kontakte, aitäh teile kallid naabrid!
Imetlen noore põlvkonna osalemise aktiivsust ja võimekust , samuti teabekeskuste head tööd kohtumispunktide ettevalmistamisel ja rühmatööde korraldamisel. Arvan, et oman enam kindlust oma kodupaiga heaolu kavandamisel.
Ehk suudan äratada koduste huvi .jätkata arutelu koduses variandis. Loodan väga!

Katrin kommentaar Mis Sulle Arvamusfestivalilt enim meelde on jäänud? kohta

Katrin — Mon, 17 Aug 2015 11:04:10 +0000

Minagi käisin festivalil mõlemad päevad ja pean tunnistama, et tegu oli minu ühe parima selle suve festivali kogemusega. Nõustun eelkõneleva Lauraga, et kuidagi võiks piirata alasid, kus suitsetada. Päris ära ehk ei keelustaks, pigem oleks mõeldatav idee eraldi kohad suitsetamiseks. Parimaks festivalikogemuseks pean arutelusid “Kui meel on must, siis…” ja “Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas”. Seda just seetõttu, et neis aruteludes kaasati publikut nii, et tekkis tunne tõesti arutelust vestlust läbi viima kutstutud inimestega, ja kuigi teisedki teemad olid väga huvipakkuvad, siis oli mõnede arutlustubade nõrkus just natuke loengumalli vajumisel, kuid vahel ka lihtsalt tehnilises vajaka jäämises (kõrvalolevate telkide helitehnika ja mikrite heli oli kõvem). Aga kokkuvõttes ikkagi oli eriliselt tore festival, mille eest saab ainult suure aitähi öelda korraldajatele.

LeeAnn kommentaar Mis Sulle Arvamusfestivalilt enim meelde on jäänud? kohta

LeeAnn — Mon, 17 Aug 2015 09:05:53 +0000

positiivne oli ka see, lisaks melule , et sellisele üritusele ei tule tavaliselt ühtki tölli vaid asjalikud inimesed…

laura kommentaar Mis Sulle Arvamusfestivalilt enim meelde on jäänud? kohta

laura — Sun, 16 Aug 2015 21:47:48 +0000

Oli ilus päikeseline päev, rohkem söögikohti oleks võinud olla ja kindlasti tuleks järgmine aasta festivali ala suitsuvabaks teha, vastik oli lastega lava ees ökokohvikus lamuu jäätist, süüa kui prouad samal ajal kõrval lauas suitsu kimusid.

Mart K. kommentaar Kanep – päästja või laastaja? kohta

Mart K. — Sun, 16 Aug 2015 18:51:34 +0000

“tõsiasi, et kanepi tarvitamine võib olla hüppelauaks kangemate narkootikumide tarvitamisele kui ka fakt, et inimestel pole vaja lisaks alkoholile ja tubakale veel üht legaalset narkootikumi.”

Need ei ole “faktid” ega “tõsiasjad”, vaid arvamused, mida tuleks enne faktiks kuulutamist teaduslikult mõõta. Teadusliku uimastipoliitika edendamise rahvusvaheline komisjon ICSDP on võtnud empiiriliselt hinnata 13 kõige levinumat väidet kanepitarvitamise, selle kahjulikkuse ja kanepituru ohjeldamise meetmete kohta ning leidnud suurema osa neist nõrgad olevat. Näiteks ei kinnita teadusandmed arvamust, et kanep on hüppelaud kangemate ainete juurde või et see on sama ohtlik kui heroiin. Samas möönab aruanne, et väited, nagu oleks nüüdisaegne kanep mitu korda kangem vanaaegsest ja nagu pärsiks kanepi pruukimine — eriti noores eas — kognitiivset sooritust, vastavad enam-vähem tõele (tõendid hinnati “mõõdukateks”). Columbia ülikooli psühholoogia- ja psühhiaatriaprofessor ning komisjoni liige Carl Hart nentis, et valeväited õõnestavad üldsuse teadlikkust neist probleemidest ja toovad kokkuvõttes kaasa kahjulike poliitilisi otsuseid.

Link uurimuse kokkuvõttele (PDF, 21 lk): http://d3n8a8pro7vhmx.cloudfront.net/michaela/pages/61/attachments/original/1439332287/Using_Evidence_to_Talk_About_Cannabis.pdf

Mart K. kommentaar Kanep – päästja või laastaja? kohta

Mart K. — Sun, 16 Aug 2015 18:33:19 +0000

“Seaduste alusel ei ole võimalik ka kanepiga piisaval määral teaduskatseid teha.” — Ka see pole päris õige. Riiklikult rahastatud loomkatsed on Eestis võimalikud, inimkatsetega on, mõistagi, keerulisemad lood. Aga seadus ei välista neidki. Paneelis käis jutt USA — maailmas kõige rohkem teadusuuringuid avaldava riigi — piirangute teemal. Seal nimelt ei ole riiklikult rahastatud kanepiuuringuteks lubatud kasutada muud kui riiklikult kasvatatud kanepit, mida a) lubatakse harva isegi pärast aastatepikkust bürokraatiakadalippu ja b) on ainult ühte sorti, millel pole nüüdisaegse mitteföderaalse kanepiga palju sarnasusi. Pealeselle keelavad sealsed eeskirjad riiklikult rahastada uuringuid, mille eesmärk on välja selgitada esimese, kõige hullemate narkootikumide nimekirjas olevate ainete kasulikke mõjusid, mistõttu “väravavalvuriks” määratud NIDA (USA narkootikumide kuritarvitamise uurimise instituut) ei saagi lubada taimsete kannabinoidide väljastamist nende positiivsete tervisemõjude mõõtmiseks. Õnneks on mitmed NIDA rahastatud kanepiuuringud näidanud oodatule vastupidist tulemust (vt Tashkin ja kopsuvähk) ja mujal maailmas piiranguteta tehtud uuringud annavad samuti mõista, et hüved on suuremad kui kahjud.

Tiina Mälk kommentaar Mis Sulle Arvamusfestivalilt enim meelde on jäänud? kohta

Tiina Mälk — Sun, 16 Aug 2015 13:05:01 +0000

Olin arvamusfestivalil mõlemal päeval palju ka Rahva Raamatu aias. On mulje tavaldav, et on nii palju inimesi, kellele lugemine korda läheb. Kirjanike Armin Kõomägi, Indrek Hargla tekstid on kaasaegsed huvitavad ja peaksid sobima noortele, kes neid kuulasid. Üllatus, et intellektuaalse kirjanduse arutelu ajal ei olnudki vabu kohti, aga Rein Raud, Mihhail Lotman ja Hent Kalmo ning Krista Kodres olid ka tõelised arvajad ja nende diskussioon hariv ja kirjandusõpetajana edasi töötamist soosiv .
Marju Lauristini, Mart Laari ja Justin Petrone kangelase otsingud olid meeliülendavad ja need arvamused olid parimad, tõeline katarsis. Hea, et filmiti , on võimalik järel vaadata.

Hea uni kõigile kommentaar Hea enesetunne põhjustab hea une või hoopis vastupidi? kohta

Hea uni kõigile — Sat, 15 Aug 2015 18:51:55 +0000

Eesti unekeskuste kohta info: http://www.unemeditsiin.ee

tonu@teletoad.ee kommentaar Arvamusfestivali kultuuriorienteerumise ABC kohta

tonu@teletoad.ee — Sat, 15 Aug 2015 05:44:03 +0000

Avasuine ja muremeelne arvamuste päev.Väärtustatakse eesti väikeste kogukondade säilita
nende loomevõimetmist ja

HITSA ja IT Kolledž kutsuvad Arvamusfestivalile! | IT Kolledž kommentaar Digipädevus või digimürgitus? kohta

HITSA ja IT Kolledž kutsuvad Arvamusfestivalile! | IT Kolledž — Thu, 13 Aug 2015 13:58:34 +0000

[…] Loe pikemalt digihariduse alast Arvamusfestivali blogis: http://www.arvamusfestival.ee/digipadevus-voi-digimurgitus/ […]

Tõnu Otsason kommentaar Kuidas hakkama saada 21. sajandi pere probleemidega? kohta

Tõnu Otsason — Wed, 12 Aug 2015 12:12:41 +0000

Lastevanem peaks lastega sammu pidama, ammutama allikatest teadmisi mis lapsi abistavad, nupule vajutamise oskusest enam ei piisa. Kes vastuta lastevanemate koolituse eest? Kas omavalitsuste ülesannetes- kohustustes on ka täiskasvanute harimise ülesanne?. Inimene peab ju eluajal läbima mitu hariduse värskendamise perioodi, vastavalt vanade teadmiste iganemisele. Vanemad peavad suutma olla tasemel ka lastega suheldes digimaailma teedel.

Terveilm.ee - Meie Arvamusfestivali lemmikud kommentaar Nüüd on Arvamusfestivali kava jälgimine eriti lihtne! kohta

Terveilm.ee - Meie Arvamusfestivali lemmikud — Tue, 11 Aug 2015 09:54:58 +0000

[…] tuleb! Festivali äpi abil saab igaüks kokku panna enda festivali kava. Et arutelude valik võtab ka aktiivsemal kodanikul […]

Tõnu Otsason kommentaar Digipädevus või digimürgitus? kohta

Tõnu Otsason — Tue, 11 Aug 2015 06:32:51 +0000

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea….
Kooliharidusest noorpõlves jätkus kogu eluks. Nüüd on vaja pidevalt ümber õppida. Teadmised uuenevad ja täiustuvad kiiremini.
Seega pidev läbilõikelise e-kodaniku teadmiste täiendamine ja täiendõppe vajadus nõuab tähelepanu. Kuristikud vanemate ja laste, erinevate ühiskonna kihtide vahel ei soodusta ühiskonnas teabetegevuse efektiivsust.
Kui kodanik ei täienda oma teadmisi, saab temast väheefektiine ja vähetootlik komponent töö- ja vaimse elu struktuuris, sõnaga heidik, kel puudub eneseväärikus ja enesekindlus.. Sellise halli massi tekke pidev kasv ohustab ühiskonna võimet ajaga sammu pidada ja toime tulla

Maire kommentaar Murrangulised muutused tööelus kohta

Maire — Mon, 27 Jul 2015 11:01:43 +0000

Ma ei ole leidnud kusagilt, et oleks tähelepanu pööratud 46-50a + vanuste (ca 10 a enne pensioni) inimeste tööhõive probleemidele. Paljudel on haridus ja omandatud eriala ammendunud ehk “ära surnud”, ei taha enam sellega tegelda vm. Selles vanusepiiris aga on peaaegu võimatu midagi uut omandada, sest mitmeid aastaid kestvaid õpinguid ei jõua enam läbida ja kui ka ükskord läbitud, siis ei pruugi seda tööd saada. Paindlikkus tööandjate poolt puudub, et kohapealset väljaõpet ja /või kutsekoolitust saada. See on nõiaring, sest paljud haritud ja veel võimekad inimesed teevad odavaid lihttöid ja võtavad töö ära nende eest, kes tõesti rohkemaks võimelised pole. Haritumatel aga pole jälle edasiarenemise võimalusi uuematel erialadel kui vastavaalaline haridus puudub. Ja nii neid registreerimata töötuid muudkui tekib ja tekib ja tegelikkuses pole riigil ja ettevõtjatel üldse aimu, kui palju inimesi tegelikult tööd vajab ja inimestel pole aimu, mis eriala poole üldse mõelda. Puudub tööandjatepoolne tööjõu vajaduse täpsem info (mitte ainult üldsõnaline IT ja spetsialistid).

Kaarel Haav kommentaar Arvamusfestival sai kvaliteedimärgi kohta

Kaarel Haav — Tue, 09 Jun 2015 07:53:11 +0000

Kvaliteedimärk Paide rahvakogunemistele on ennatlik.
Korraldajad ja korraldussüsteem diskrimineerivad euroopalikke ja demokraatlikke väärtusi.
Hariduse lavadel lastakse esineda vähe põhjendatud ja isoleeritud teemadel, nagu seda on tehtud aastakümneid mitmesugustel varasematel hariduskogunemistel. Sellised juhuarutamised on takistanud haridussüsteemi terviklikku nägemist ja selle peamiste probleemide mõistmist.
Samal ajal ei lasta rääkida hariduse peamisest eesmärgist – noorte arengu toetamisest.
Haridusele on antud kaks lava, kummalgi kokku kuus arutelu, mida korraldavad neli gruppi. Need grupid ei soovi seostada oma käsitlusi õppijate arengu toetamisega.
Nad kontrollivad kahtteistkümmet arutelu ega lase haridussüsteemi peamist ülesannet käsitleda mitte ühelgi.
Korraldajad peavad seda DEMOKRAATIAKS. Ja seda peab kinnitama ka kvaliteedi märk?

Kaarel Haav kommentaar Tänavu on enim hingel haridusteemad kohta

Kaarel Haav — Wed, 20 May 2015 07:57:13 +0000

Arutelud Eesti ühiskonna, riigi, demokraatia ja hariduse üle peaksid keskenduma sõlmprobleemidele, mille lahendamisest sõltuvad ülejäänud probleemid.
“Elukestva õppe, digiõppe, õpetamismeetodite, koolikeskkonna, huvihariduse ja haridussüsteemi ümberkorralduste” on omavahel nõrgalt seotud. Nende üle võib erinevate empiiriliste kogemuste alusel rääkida lõputult, ilma et see kuhugi viiks.
Haridussüsteemi ja hariduse (õppekava) ümberkorraldused on aga võtmeteemad.
Näiteks kuidas on seotud “uus” õpikäsitlus ja õpetamise meetodid hariduspoliitika, õpetajahariduse ja kooli (ülikooli) juhtimisega?
Kaarel Haav,
hariduse ja õppekavade innovatsiooni uurija ja ekspert.

Kaarel Haav kommentaar Arvamusfestivali teemadering on sel aastal põnev ja mitmekesine kohta

Kaarel Haav — Wed, 20 May 2015 07:28:16 +0000

Tere!
Kas on võimalik avalikustada, kes on teema-alade programmi liikmed, millised on need 25 teemarühma ja mille alusel on need grupeeritud?
Kes tegeleb hariduse teemadega?
Kes ja miks lükkas kõrvale hariduse argumenteeritud ja süstematiseeritud käsitluse ja tõi esile juhuslikud teemad nagu kool kui jalgpallimeeskond ja kogukonnakool?
Miks ei soovita teemat, mis on Eesti haridussüsteemis olnud aktuaalne juba rohkem kui 25 aastat: Kuidas vähendada õppijate koormust ja toetada nende arengut?
Arusaamatusega,
Kaarel Haav,
hariduse ja õppekavade innovatsiooni uurija ja ekspert.

Toivo Tammik kommentaar Fotonäitus Arvamusfestivalist kohta

Toivo Tammik — Sat, 28 Feb 2015 20:42:49 +0000

Tere. Sooviks arutleda teemal Eesti riik jätab oma territooriumi maha – ehk analuusida protsesse, kus riigiasutusi, panku, sidekontoreid jaab ilmselgelt igal pool vahemaks.
Pole motet ette kujutada, et riik peaks maal elamisele peale maksma. Vb toetada hoopis linnastumist? Korralikke, tihedaid linnu, mitte valglinnastumist. Teemadering lai. Osavotjateks nii arhitektid, linnaplaneerijad, poliitikud kui ÛP EV 2030 pluss koostajad. Tänan