Foto: Kärt Vajakas

Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest.

Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset laagrielu koos 12-aastase Sidra-nimelise tüdrukuga, kes on selles pagulaslaagris elanud alates 2013. aasta suvest. Samal ajal kui jälgisime Sidra elu koolis ja jalgpalliplatsil mängimas ning vaatasime ringi tema telgis, mis on tema koduks, rääkis väike tüdruk kõrvaklappidesse kõigest sellest, milline elu pagulaslaagris välja näeb.

Kogu seda Za’atari pagulaslaagrit oli võimalik vaadata virtuaalreaalsuses 360º vaatenurga alt. See tähendab, et kõikides ruumides ja jalgpalliväljakul sai vaadata ümberringi täpselt nagu oleks ise seal samas kohapeal olnud ja seda kõike jälginud.

Kuna pagulasteema on maailmas praegu väga aktuaalne teema, siis on virtuaalreaalsus erakordne võimalus astuda korraks välja oma igapäevasest elust ja näha, kuidas ja millistes oludes pagulaslaagrites elatakse.

The post Sekunditega Paidest Süüriasse appeared first on Arvamusfestival 2016.

Viimastel aastatel on turule lisandunud suur hulk mikrotootjaid, kõige kiirema võidukäigu on teinud väikesed päikeseelektrijaamad. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Meesak on üks Eesti esimesi mikrotootjaid: neli aastat tagasi võttis ta oma III pensionisambasse paigutatud raha välja ja pani selle katusele ehk rajas oma isikliku päikeseelektrijaama. Ta väidab, et 10-12-aastase tasuvusajaga on see kindlam pensionisammas kui mistahes fond. Meesak kinnitab, et tegelikkus on osutunud prognoosidest paremaks: aastas ostab ta elektrit umbes 5000 ning müüb 600–7000 kWh eest. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et esmalt tuleks siiski üle vaadata oma tarbimisharjumused. „Paneelide paigaldamine on vanade majade puhul siiski äärmuslik säästuabinõu, esmalt tuleb maja korralikult soojustada ja optimeerida energiatarbimist,“ sõnab ta. Ise kärpis ta tarbimist pärast paneelide paigaldamist ning siis selgus, et nii võimsat päikeseelektrijaama poleks tegelikult vaja olnudki.

Sama meelt on Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis. „Odavam kui paigaldada paneele on maja korralikult soojustada,“ jagab ta kogemust. Leis ei usu, et Eestis tuleks suurt mikroelektrijaamade buumi, pigem tõusebki fookusesse hoonete energiatõhusus, mida rõhutavad ka Euroopa Liidu energiasäästunõuded: alates 2021. aastast tohib ehitada vaid liginullenergiamaju. See omakorda toob kaasa üldisema turumudeli muutuse. „Kui tuleb rohkem energiatõhusaid hooneid, pole lokaalne küte, näiteks maaküte, enam nii mõttekas. „Siis on soodsam pigem kaug- või elektriküte,“ arvab Leis.

Eesti Energia energiamüügi tootearendusjuht Teet Kerem märgib, et meid ootab suur mõttemallide muutus just tarbijatena: ideaal oleks, kui kogu rahvas tarbiks energiat siis, kui see on mõistlik. Vastused küsimusele, kes oleks nõus duši all käiku tund aega edasi lükkama, näitavad aga, et selliseks tarbijakäitumise muutuseks veel valmis ei olda.

The post Enne kui energiat tootma hakata, tuleks vähendada energiakulu appeared first on Arvamusfestival 2016.

Meie ühiskond on veel võrdlemisi nooruke. Tänagi On mitmeid teravaid teemasid, mis vajavad avatud, argumenteeritud arutelu ning lahti mõtestamist. Selle üle, milline on Eesti roll maailmas, kuidas suhestuda erinevate kogukondadega ja inimestega, kuidas haakub Eesti tegevus teiste riikidega ja kuhu me õigupoolest liigume, arutletakse Eesti maailmas teemaalal.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on eesmärk tuua festivalile läbilõige arengukoostöö olulisematest teemadest ning anda sõna seda kujundavatele osapooltele. “Arutlusele tuleb näiteks idapartnerluse riikide tulevik nende endi noorte silmade läbi, Eesti panus globaalse vaesuse vähendamisse ning e-riigi eksport. Teema-ala lõpuarutelus uurime, kuidas saame ise maailma paremaks muuta ja miks see nii raske võib tunduda,“ lisas Karolin.

Teemaala pakub võimaluse mõtiskleda teemadel, millele me iga päev ehk nii sügavuti ei mõtle, ent mis oluliselt mõjutavad ühiskonda ning selle kujunemist ja arengut tervikuna. Muuhulgas ootab ees põnev venekeelne arutelu idapartnerlusriikide tuleviku üle nelja noorega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast. Arutlusele tuleb, kuidas nende põlvkond näeb enda riigi tulevikku ja mis saab demokraatiast idas.

Eesti maailmas teemaala toob kuulajateni ka arutelu Eesti välispoliitikast ning muuhulgas värske välisministri Marina Kaljuranna mõtted. Koos teiste välispoliitikutega mõeldakse, kas oleks aeg hakata arenguabi rohkem kulutama ja kuidas aitab Eesti maailmas rahu luua.

Eesti maailmas teemaala sünnib Arengukoostöö Ümarlaua, Balti Uuringute Instituudi, MTÜ Mondo ning E-riigi Akadeemia koostöös.

Foto: Kaupo Kalda / photos.visitestonia.com

The post Kus ja kes on Eesti maailmas? appeared first on Arvamusfestival 2016.