Matemaatikatund. Foto: Anna Markova

Arutelule tulnud huvilistest said 45 minutiks õpilased, kes kaasati õppetundi, milles tehti mängu ja elavate näidete kaudu selgeks algtõdesid matemaatikast ja keemiast. Avogadro arvu, arvkääbuste ja prootonite foonil mõtlesin, et oleks mulle koolis asja sedasi õpetatud, oleksin vaadanud reaalainetele hoopis teise pilguga. Mitmed osalejad, kes olid arvatavasti igapäevaselt isegi õpetajad, võtsid paharetist õpilase rolli ja segasid üsna tihti vahele. Kogenud õpetajad klassi ees ei teinud sellest suurt numbrit ja ütlesid, et koolitunnis oskavad nad silmapaistvaid õpilasi paremini pareerida.

Keemia õpetaja. Foto: Anna Markova

Mõttevahetused, mis õppetunni järel toimusid, lennutasid õhku märksõnu nagu raha, prestiiž, koostöö, õpetajate väärtustamine, õppe mängulisus jne. „Mänguline õpe on parim asi, mis on meiega juhtunud pärast seda, kui müügile tuli viilutatud leib, juust ja hapukoor,“ tunnistas Tallinna Reaalkooli õpetaja ja õppealajuhataja Martin Saar. Samas toonitas ta, et mängulisusega ei tohi minna anti-intellektuaalseks. „See ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid vahend abstraktsete teemade seletamiseks,“ täiendas Saar.

Matemaatikatund. Paremalt piilub Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar. Foto: Anna Markova

Riigikogu liige Mailis Reps ei pea end kõige suuremaks mängulise õppe sõbraks ja arvas, et tegevuse käigus peab säilima õpetaja autoriteet. Lisaks leidis ta, et selle kasutamine on õpetajale väljakutse, kuna õpilaste teadmiste tase on erinev.

Muidugi pole ainult mänguga võimalik maailma ilusamaks mängida. Selgi korral takerduti probleemi taha, mil nimeks raha. Reaalaine õpetaja töötasu suurus pole praegu veel selline, mis vallandaks noortes tungi valida endale see oluline elukutse.

Imerohule, mille abil noortest rohkem matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia õpetajaid sünniks, jäi retsept seekord veel välja kirjutamata.

The post Matemaatikatund Õpiorus appeared first on Arvamusfestival 2016.

Koolimütoloogia arutelu. Foto: Anna Markova

Sellega, et õpetajad on omaks võtnud neile aastatega nii tugevalt omistatud rolli, kinnitasid kõik arutelus osalenud. Tallinna Heleni Kooli õpetaja Kristiina Vaikmets rääkis, kuidas õpetajatelt ei eeldata isikliku elu ja vaba aja olemasolu. Tihtipeale võtab aga õpetaja sellesama rolli endale omaks ka väljaspool kooli. „Kohates õpilasi või nende vanemaid koolivälisel ajal, muudan sageli isegi oma olekut,“ tunnistas Vaikmets. Aga oluline on näha inimest ameti sees.

Et ministeeriumi ja kooli vahel nähakse distantsi ning ministeeriumi ametnikke peetakse eluvõõraks ja oskamatuteks, on samuti laialt levinud stereotüüpne arvamus. Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaekspert Triin Noorkõiv rääkis, kuidas noored õpetajad ministeeriumi külastades üllatusid, et sealsed ametnikud mõtlevad nendega sarnaselt või et need ametnikud ei olegi koolikauged inimesed ning et nad töötavad sama eesmärgi nimel.

Kiviõli kooli direktor Heidi Uustalu tõi esile meediaga suhtlemise tõrksamat poolt, kus siirus ja avameelsus võib hoopis karuteene teha ning avalikkusele esitatakse intriige, mis ei vasta tõele. Lisaks sellele sõnas ta, et aeg-ajalt oodatakse veel tänagi koolijuhilt põhjendamatut karmust, kooliperest üleolekut ja karjumisoskust.

Õpilased on õpetajatele selles võrgustikus võrdväärsed partnerid ning väide „õpetajal on alati õigus“ ei pea kohe kindlasti paika. Ühiselt nõustuti, et lapsed ja noored on äärmiselt arukad ning tänane ühiskond nõuab seda kõigilt. Teadlikkus, mis arukust kasvatab, tuleb aga samm-sammult.

Õpiorg. Foto: Anna Markova

The post Müütide lahkamine õpiorus: õpetaja ei ole riiulisse kokkuvolditav, ta on täitsa tavaline inimene appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arvamusfestivali terviseraja finiš. Vasakult Alo Lõoke ja Kiira Udu. Foto: Mehirt Emmus

Kui keegi nüüd mõtleb, et pole vastavalt valmistunud või ei hakka festivali ajal pikka teekonda ette võtma, siis ei maksa muretseda: rada on kõigest 650 meetrit pikk ja jõukohane igaühele. Arvamusfestivali fotograafi Mehirti ja SA Eesti Terviserajad juhi Alo Lõokesega võtsime üheskoos teekonna ette ja vaatasime, mida kaheks päevaks loodud rada pakub.

Rada on üles seatud nii, et seda läbi jalutades tekib eneselegi ootamatult ülevaade kogu festivalialast. „Kui muidu otsivad külastajad arutelualasid numbrite järgi, siis terviseraja abil jäävad kõik punktid niisamagi tee peale,“ rääkis terviseradade aktivist Alo Lõoke ning lisas, et liikumine arutelude vahel teeb mõtteteravusele ainult head.

Arvamusfestivali terviseraja stardipunktis on võimalik osa võtta loosimismängust – täites lühikese ankeedi ja vastates paarile küsimusele, võib loosiõnne korral võita oma isikliku terviseraja, kas siis koju, kontorisse või kooli.

Meil kulus raja läbimiseks umbes kümmekond minutit. Jalgade puhkamiseks polnud peatusi tarvis, küll aga piltide jäädvustamiseks ja festivali miljöö hoomamiseks.

Üle Eesti on hetkel alalisi väliterviseradu üles seatud 102 ja siseradu 15. Terviseradade loomisel on suureks toeks olnud Swedbank, sooviga pakkuda võimalikult paljudele inimestele tasuta liikumisvõimalust, igas Eestimaa nurgas ja kõikidel aastaaegadel. Swedbank oluline partner ja suurtoetaja ka Arvamusfestivali elluviimisel.

Rohkem infot terviseradade kohta:
Arvamusfestivali terviserada
Terviserajad Facebook

The post Pop-up terviserada Arvamusfestivalil appeared first on Arvamusfestival 2016.

Foto: Anna Markova

Vägivalla temaatika võib kindlasti liigitada tõsiseimate sekka. Vägivald pole ainult vägivallatseja ja ohvri probleem, vaid puudutab meid kõiki. Vägivalla ja kiusamise leevendamisest ning kogukonna sekkumisest sellesse mõtiskletakse aruteludel „Kellest algab kiusamisvaba elutee?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 12. augustil kell 17 ning „Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere probleem“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 12.

Hea on tõdeda, et kõiki kavas olevaid teemasid annab omavahel seostada. Kui pidada maha üks pikk vestlus, tuleks enamik teemadest kõneaineks. Nii on seotud eelnevalt esile toodud arutelud järgmisega. Et maailm oleks parem paik, tuleb alustada iseendast – sel teemal saab mõtiskleda ja kaasa arutleda: „Maailmakohvik: mida saan teha mina parema maailma nimel?“, Arengukoostöö alal, 12. augustil kell 12.30, millele sekundeerib „Kuidas me saame Eestile kinkida miljon head kodanikku?“, Eesti vabariik 100 alal, 12. augustil kell 16.30.

Tänasel päeval pole enam mingi eripära see, et pered ei püsi koos igavesti ja lahkuminekud lastega paaridelgi tulevad aina sagedamalt ette kui näiteks 20 aastat tagasi. Siinkohal ei saa kellegi õlule süüd lükata, sest mured ja probleemid tekivad ikka paljude asjaolude kokkulangemisel, samuti teatud tegemistel ja tegemata jätmistel. Oluline on, et peale lahkuminekut säiliksid lastel mõlemad vanemad ning viimased ei jätaks teist vanemat ega lapsi hooletusse. Teemat lahatakse lähemalt: „Vanemlus peale lahkuminekut“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 14.

Juba aastakümneid, kui mitte kauemgi on levinud arusaam, et meespool peab olema tugev, ei tohi välja näidata tundeid ega omada emotsioone ning nõrkusi. Poisikesest peale kinnitatakse neile, et „mehed ei nuta“. Ometi pole selline nö mehelikkuse pealesurumine meeste tervisele ja heaolutundele kasulik ning kas see tegelikult üldse ongi mehelik? Teema võetakse pulkadeks arutelus „Oled mees või ei ole“, Laste ja perede alal, 13. augustil kell 16.

Muidugi ei puudu festivali mõttevahetustelt sisserände teema. Kõikide kirgi köitev vestlusteema harutatakse lahti arutelul „Sisserändaja – oled sa tont või inimene?“, Rändealal, 13. augustil kell 15.30 ja osalusdraamas „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, Väärtuspõhise hariduse alal, 13. augustil kell 15.

The post Seitse tõsisemat arutelu appeared first on Arvamusfestival 2016.

Keskkonnainnovatsiooni arutelualal otsitakse üheskoos lahendusi, kuidas keskkonnainnovatsiooni ettevõtlussektoris tõhustada. Ette võetakse innovatsiooni mõiste, millele antakse konkreetsem tähendus, ja ühtlasi uuritakse, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja mil moel mõõta keskkonnainnovaatiliste lahenduste mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alale on oodatud kõik suurelt mõtlejad, kes tahavad üheskoos leida julgeid lahendusi, kuidas keskkonnasäästlikke uuendusi ettevõtlussektoris kõige tulusamalt tööle panna. „See on võimalus jagada oma visiooni, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja olla osaks tulevikusuundade loomisel,” ärgitab keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner Marko Tiiman.

Arutelude käigus uuritakse tulevikutehnoloogiaid ja tutvustatakse Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastust otsitakse küsimusele, kuidas saaks Eesti ettevõtja uuenduslikke lahendusi oma äri kasvatamiseks tööle panna. Tiimani sõnul esitatakse arutelude sisukamad tulemused ühise ettepanekuna Eesti valitsusele. Keskkonnainnovatsiooni ala eesmärk on jõuda arutelude käigus selgusele, kuidas tagada läbi innovatsiooni keskkonnavaldkonnas reaalsed tulemused ja mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alal puudutatakse ka raha teemat ja sealjuures võetakse võrdlusse riigi mängumaa vs erasektori panus. Arutelualal avatakse tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused ning lahatakse, kas need on piisavad ning sobivad protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Vaadeldakse ettepoole ja mõeldakse, kuidas saaksid meie ettevõtjad olla uuenduste ja muutuste loojad.

Ala viimasel arutelul keskendutakse üha populaarsemaks muutuva mahetootmise jätkusuutlikkusele ja uuritakse, millised võimalused on Eestil tõusta maailma esimeseks maheriigiks. Vahetatakse mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada suurtootmisele või on tegemist siiski pigem nišivaldkonnaga.

Aruteludesse on teiste hulgas kaasatud keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson, Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, Startup Estonia projektijuht Caroline Rute, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste, OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristo Tuurmann ja veel hulk teemasse pühendunud ettevõtjaid ning eksperte.

Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja on advokaadibüroo GLIMSTEDT. Programm on välja töötatud koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga.

Keskkonnainnovatsiooni ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Keskkonnainnovatsiooni ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.30
Mis on keskkonnainnovatsioon ja kuidas seda mõõta?
Anname laiale mõistele konkreetsema tähenduse ja selgitame välja, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, mis on selle tulemused ning kuidas neid mõõta.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Margit Martinson (Keskkonnaministeeriumi asekantsler), Olavi Tammemäe (Eesti Energia keskkonnajuht), Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert)

Kell 14.00–15.30
Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal
Uurime innovaatilisi tulevikutehnoloogiaid ja tutvustame Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastuse leiame ka küsimusele, milline on Eesti ettevõtja valmidus uuenduslike lahendustega kohanemiseks.
Moderaator: Imbi Jürgen (advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat)
Osalejad: Caroline Rute (Startup Estonia projektijuht), Peep Pitk (bioressursside väärindamise ekspert, TTÜ Keemianistituut), Erik Puura (Tartu Ülikooli arendusprorektor), Meelis Eldermann (Viru Keemia Grupp tehnikadirektor), Egert Valmra (Skeleton Technologies programmijuht)

Kell 16.00–17.30
Finantseerime keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus
Arutleme, kas tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused on piisavad ning sobivad keskkonnainnovaatiliste protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks.
Moderaator: Triin Siil (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)
Osalejad: Tiina Link (Innovation Norway Baltikumi esinduse juht), Andres Juur (teaduskeskus AHHAA juhatuse esimees), Lauri Tammiste (SEI Tallinn juhataja)

Kell 18.00–19.30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
Mis Sa arvad, kas mahetootmine on jätkusuutlik? Jagame mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada ka suurtootmisele või on tegemist pigem nišivaldkonnaga.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Mati Nõmmsalu (AS Tatoli juhatuse esimees), Kristo Tuurmann (OÜ Loodusvägi tegevjuht), Juhan Särgava (Saidafarm OÜ juhatuse esimees), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor), Siim Kabrits (Mahe-Eesti idee autor)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

The post Keskkonnainnovatsiooni ala: keskkonnainnovatsioonist maheda Eestini appeared first on Arvamusfestival 2016.

Kristjan ja Kairet möödunud Arvamusfestivalil

Kairet, 30, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Loodan, et Arvamusfestival meelitab kohale palju selliseid tuttavaid ja koostööpartnereid, keda pole kiire elutempo tõttu juba mõnda aega näinud. Soovin, et festivalil oleks aega nendega mõne arutelu publikus koos istuda ja mõelda ning meid ühendavatel teemadel kaasa arutleda. Et see saaks toimuda, ootan Arvamusfestivalilt kindlasti mitmekesiseid ja huvipakkuvaid arutelusid. Lapsed, pere, haridus, julgeolek, kindlasti pakuks huvi erakondade esimeeste või siis presidendiks pürgijate arutelu. Lisaks ootan iga-aastast humoorikat stand-up comedy etendust.

Eelmisest aastast on meeles väga mõnus õhkkond esimese päeva õhtust Paide keskväljakult, kus oli kohal palju toredaid inimesi, kellega sai mõnusalt juttu ajada justkui oleks juba pikemat aega üksteist tundnud – ootan sama ja veel paremat õhkkonda ning erinevate eluvaldkondade inimeste omavahelist lõimumist festivali õhtutel.

Kristjan, 33, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Ootan festivalilt head ilma ja palju häid inimesi. Nende kahe tingimuse olemasolul ja koosmõjul tõotab juba eos tulla edukas üritus. Ootan neid arutlusi, mis tekivad spontaanselt heade sõprade ja tuttavate vahel näiteks mõnes pop-up kohvikus.

Tuuli, 32, Arvamusfestivalil osalenud kolmel korral:

Olen käinud Arvamusfestivalil kõikidel aastatel, mil seda on korraldatud, ehk siis sellel aastal kavatsen ma festivali külastada neljandat korda. Põhjus, miks ma festivali igal aastal väga ootan, peitub selles, et mulle meeldib Arvamusfestivali õhkkond – kõik need huvitavad ja sisukad arutelud, ärksad ja põnevad festivalikülastajad, kellest igaüks annab oma panuse, et kohtuks võimalikult palju vaatenurki ja ideid ning ääretult mõnus atmosfäär Paide Vallimäe kõrgete puude ja vallikraavide vahel. Kuna festivali õhkkond on igal aastal väga mõnus olnud, siis ma isegi ei oota korraldajatelt suuri uuendusi, pigem soovin, et jätkataks samal kursil. Tavaliselt ei ole ma festivalile minnes n-ö eeltööd teinud, selekteerimaks välja teemasid, mis mulle eriti meeldivad. Lähen festivalile alati avatud meele ning suure uudishimuga soovides kuulda teemadest, millega ma argielus sageli kokku puutun, aga teemadest, millest ma ehk varem kuulnudki ei olnud – lihtsalt selleks, et oma silmaringi laiendada. Arvamusfestival on kindlasti üks minu lemmikfestivale, sest ma võtan sealt igal aastal kaasa portsu uusi teadmisi, toredaid ideid ja mitmeid uusi tuttavaid, kellega on olnud mõnus edaspidigi erinevatel teemadel arutleda.

Tuuli ja Arvamusfestivali tiimiliige Maiko Kesküla

Janar, 34, Arvamusfestivalil osalenud kahel korral:

Loodan, et sellel aastal tuleb Paidesse veel rohkem rahvast kui varasematel aastatel. Kindlasti ootan, et aruteludes osalejad läheksid teemadesse süvitsi ning argumenteeriksid rohkem, mitte ei esitaks vaid fakte ja loosungeid. Varasemaltki on olnud väga häid arutelusid, kuid mõningatel juhtudel on arutelud jäänud poolikuks või ühekülgseks. Arvamusfestivalilt võiksid tekkida reaalsed lahendused probleemidele, mida senini pole püütud või suudetud lahendada. Minule on kindlasti südamelähedased siseturvalisuse teemad, riigi üldine julgeolekuküsimus ning rahva ja riigi valmisolek sügavamaks kriisiks. Samuti ei jäta mind külmaks haldusreformiga seonduv ning linnastumise pidurdamisega, rahvastiku vananemisega ja muud nendega seotud teemad. Selgi korral loodan saada uusi teadmisi ning värskeid ideid, põnevaid arutelusid ja mõnusat festivalielamust.

The post Mida ootavad osalejad Arvamusfestivalilt? appeared first on Arvamusfestival 2016.