Foto: Kärt Vajakas

Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest.

Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset laagrielu koos 12-aastase Sidra-nimelise tüdrukuga, kes on selles pagulaslaagris elanud alates 2013. aasta suvest. Samal ajal kui jälgisime Sidra elu koolis ja jalgpalliplatsil mängimas ning vaatasime ringi tema telgis, mis on tema koduks, rääkis väike tüdruk kõrvaklappidesse kõigest sellest, milline elu pagulaslaagris välja näeb.

Kogu seda Za’atari pagulaslaagrit oli võimalik vaadata virtuaalreaalsuses 360º vaatenurga alt. See tähendab, et kõikides ruumides ja jalgpalliväljakul sai vaadata ümberringi täpselt nagu oleks ise seal samas kohapeal olnud ja seda kõike jälginud.

Kuna pagulasteema on maailmas praegu väga aktuaalne teema, siis on virtuaalreaalsus erakordne võimalus astuda korraks välja oma igapäevasest elust ja näha, kuidas ja millistes oludes pagulaslaagrites elatakse.

The post Sekunditega Paidest Süüriasse appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arvamusfestivali tööelualal oli kõigil soovijatel võimalik saada karjäärinõustamist. Foto: Tauno Tõhk

Ma arvan, et iga inimene seisab vähemalt korra elus teelahkmel, kus tal tuleb otsustada, mis suunas edasi liikuda. See teadmatus on vaimselt kurnav, sest näiteks mina veel ei tea, mida ma oma eluga teha tahan ning sealjuures on inimestel minu valikute suhtes mingid kindlad ootused. Karjäärinõustamise käigus tahtsingi näha, mida nõustaja soovitab mul teha ning kuidas peaksin edasi käituma, et leida see täpne valdkond, mis oleks sobilik just minule.

Karjäärinõustamine nõuab pikemaajalist tööd, aega ja detailideni süüvimist. Seetõttu ei saanudki eeldada, et ma saan kohe teada, millise suuna ma peaks valima. Umbes neljakümne viie minuti jooksul toimus sissejuhatav vestlus karjäärinõustaja Pille Pestiga, mille käigus õppis ta mind paremini tundma ja mõistma ning andis soovitusi, kuidas edasi käituda.

Ma arvan, et kõige olulisem, mis arutluse käigus välja tuli, on see, et tegelikult on väga palju asju kinni inimese mõtlemises. See hoiab meid tagasi ning hirm ebaõnnestuda on takistuseks nii mitmegi karjäärisoovi täitumisel.

Kuidas leida õige suund?

Panen kirja mõned karjäärinõustamise nipid just selle “oma” töö leidmiseks.

• Selleks, et teada saada, kas mingisugune valdkond on sinu jaoks see õige, tuleks küsida siseteavet. Uuri kõike olulist selle kohta, kuidas see töö välja näeb. Mida rohkem on informatsiooni, seda parema ettekujutuse saad.
• Käi nii paljudel praktikatel kui võimalik – see annab sulle vägagi selge ülevaate erialastest tööülesannetest ning sellest, kas sa tahad seda tööd teha või pole see siiski sulle.
• Karjäärinõustajal oli üks väga lihtne moodus, kuidas teha mõtteid selgemaks. Võta paber (või ka mitu) ja kirjuta sinna üles kõik valikud. Siis tuleks mõelda, et kas neil erialadel on mingisuguseid ühiseid jooni ja panna ka need paberile kirja. Järgnevalt too välja positiivsed jooned ehk mis sulle nende valdkondade juures meeldivad. See paberil silme ees olev ülevaade peaks aitama sul jõuda juba nii mõnegi tulemuseni.
• Pole ikkagi veel päris kindel? Kirjuta paberile iga valdkonna negatiivsed jooned ning nummerda ära need tegurid, mis kohe üldse ei meeldi – see aitab otsustada, millist valdkonda kindlasti mitte valida.

Kuna Arvamusfestivali tööelualal oli tegu vaid karjäärinõustamise sissejuhatava osaga, mille aeg oli piiratud, siis mingisuguse kindla tulemuseni me nõustajaga veel ei jõudnud. Siiski aitas vestlus mind nii palju, et otsustasin jätkata karjäärinõustaja juures käimist ja panin endale töötukassasse järgmise aja kirja. Ehk tasub seda teha ka teistel, kellel puudub kindel siht?

The post Kuidas ma Arvamusfestivalil karjäärinõustaja juures käisin appeared first on Arvamusfestival 2016.

Arendustiimi juht Kristi Liiva. Foto: Kärt Vajakas

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on arendus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali eelürituste, rahvusvahelise koostöö ja hea arutelutava väärtustamisega.

Arendustiim on meeskonna koosseisus sel aastal esmakordselt. Tiimi peamine eesmärk on hea arutelutava tutvustamine ja nähtavaks tegemine nii festivali eel, selle ajal kui ka pärast seda. Loodud on mahukas ideepank, mis sai kokku festivali vabatahtlike mõtetest Arvamusfestivali klubis. „Festivali alal ja ajal peaks hea arutelutava inimesteni jõudma juba väravas, festivalile sisenedes,” tutvustas arendustiimi juht Kristi Liiva klubis loodud ideedest kindlasti tänavu töösse minevat mõtet. Hea arutelutava jagamise ja levitamise mõtet kannavad ühtaegu eelüritused kui ka koostöö eri organisatsioonidega, kes Arvamusfestivali arutelusid korraldama kutsuvad oma sündmustele.

„Arendustiimis on koos eri taustadega inimesed, nii uued kui selle festivali paar kõige kogemusterikkamat tegijat. Tehtu annab neile usaldusväärsuse ja argumendid, kuid rõõm on näha ka osade otsuste langetamist vaistlikkuse pinnalt. Arendustiimi lennukate ideede puhul vist teisiti ei saakski,“ rääkis arendustiimi liige, festivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. „Kõik arendustiimi inimesed on hästi sümpaatsed ja palju teha jõudnud ning nendega koos töötamine on huvitav ja inspireeriv,“ ütles hea arutelutava eest vastutav Kadri Lutter.

Arendustiimi liikmed festivali teises klubis. Foto: Kärt Vajakas

Eelfestivalid ja eriüritused

„Arvamusfestivali arendustiim on seadnud üheks oma eesmärgiks toetada hea arutelukultuuri levikut üle Eesti. Juba eelmisest aastast alates on Arvamusfestivali tiimis idanenud mõte toetada senisest enam üle Eesti väiksemate kohalike festivalide korraldamist, mis toimuksid Paide Arvamusfestivali eel ja keskenduksid justnimelt kohaliku elu jaoks olulistele küsimustele,“ sõnas eelfestivalide eest vastutav Kristiina Ling ning lisas: „Narva kogemus andis Arvamusfestivali tiimile tõuke eelfestivalide ideed veelgi edasi arendada ja tegutseda selle nimel, et selliseid festivale toimuks erinevates Eesti piirkondades.“ Kui eelmisel aastal toimus esimest korda [eel]arvamusfestival ainult piirilinnas Narvas, siis sel aastal on eelfestivale kaks – Narvas ja Kagu-Eestis. Seoses sellega on arendustiimi eelfestivalide ja eriürituste tiimiga liitunud veel üks koordinaator Argo Nõmmik. Kohalike eelfestivalide ettevalmistus nõuab ideaalis pool aastat ja pärast festivali on oluline õppetunnid läbi analüüsida, mistõttu on eelfestivalide edendamine arendustiimis peaaegu aastaringne tegevus. Lisaks [eel]arvamusfestivalidele on arendustiimil koostööprojektid teiste ettevõtmistega, kus Arvamusfestivali labor aitab korraldada arutelusid – näiteks Kopli Festival, mess Maale Elama ja Euroopa päev.

„Kuna olen olnud pikalt aktiivne erinevates vabaühendustes, siis pakuvad mulle eriti huvi uued algatused, kus saab ennast proovile panna ja teha asju, mida varem pole tehtud. Pean isiklikult väga oluliseks kogukondade arengu toetamist ja seega ei mõelnud ma kaua, kui kuulsin, et Arvamusfestivali tiimis on võimalik panustada kohalike eelfestivalide edendamisse,“ selgitas Kristiina arendustiimiga liitumise põhjuseid. „Kõige suurem kogemus on olnud olla osa Arvamusfestivali organisatsioonis tervikuna, mis on väga eriline ning loomulikult on olnud väga innustav töötada koos arendustiimi liikmete ning tiimijuht Kristi Liivaga. Saan öelda, et Arvamusfestival on organisatsioon, mis kannab ka oma igapäevastes tegevustes neid väärtuseid, mida soovib saavutada Eestis laiemalt ehk oskust kuulata, austada teisi ja olla avatud enda arvamusest erinevatele ideedele. See on uskumatult motiveeriv, mistõttu mulle tundub, et mõnikord saab vabatahtliku tööga saavutada ühiskonnas palju enam kui palgatööga. Selline kogemus innustab edaspidi vabatahtlikku tööd tegema.“

Rahvusvaheline koostöö

„Ideaalis on areng midagi tõusujoones püsivat ja seetõttu vaatab ka arendustiim kaugemale 2016. aasta numbrist. Esialgu on konkreetsema suuna saanud ühised tegemised naabrite Läti ja Soomega,“ rääkis Arvamusfestivali rahvusvahelise koostöö eest vastutav Mari Roonemaa. Rahvusvahelise koostöö tiim teeb koostööd sarnaste ettevõtmistega ümber Läänemere (Almedalensveckan Rootsis, SuomiAreena Soomes, Folkemødet Taanis, Arendalsveckan/Arendalsuka Norras ja Lampa Lätis), kellega koos tahetakse vastastikku programme jagada ning korraldada ühiseid või sarnaseid teemasid puudutavaid arutelusid. Sel aastal on Arvamusfestival esindatud Läti arvamusfestivalil Lampa oma aruteluga, mis peaks kõnetama riike laiemalt, kõrvutades omavahel veebiarutelude kvaliteeti. „Vaatame kindlasti kullipilgul Skandinaavias toimuvat. Üks Arvamusfestivali eesmärke on hea arutelutava nähtavaks-kuuldavaks tegemine ja sedagi joont jätkame ka piiride taga,“ sõnas Roonemaa. „Rahvusvaheline koostöö tähendab lisaks festivali mujal gastroleerimisele ka seda, et katsume huvitavaid välisesinejaid siia tuua. Kes ja mis teemadel täpsemalt, selgub suvepoole.“ Lisaks Mari Roonemaale kuulub rahvusvahelise koostöö tiimi Liis Kängsepp. „Enne lapsepuhkusele jäämist töötasin festivali ühe suurema toetaja Avatud Eesti Fondi juures, mistõttu arendustiimi paati astumine tundus põneva võimalusena näha festivali köögipoolt ja ühtlasi iseend tegevuses hoida,“ selgitas Mari seda, miks ta Arvamusfestivaliga ühines.

Hea arutelutava väärtustamine

Hea arutelutava väärtustamine, tutvustamine ja paremini nähtavaks tegemine on arendustiimi selle aasta peamine eesmärk. „Hea arutelutava punktid pandi kokku juba enne esimest Arvamusfestivali, sest tundus, et need asjad oleks vaja välja öelda ja üles kirjutada. Nii esimese Arvamusfestivali eel kui ka praegu mõtleme, et AFi arutelud (ja tegelikult kõik arutelud ka väljaspool AFi) võiksid nendest punktidest lähtuda. See ongi osa kogu Arvamusfestivali suuremast ideest arendada arutelukultuuri Eestis,“ rääkis hea arutelutava väärtustamise eestvedaja Kadri Lutter. Sama tähtis kui arutlemine ja oma väidete tõestamine, on ka teise osapoole kuulamine ja eri seisukohtadega arvestamine. Kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna nimel palub arendustiim kõigil festivalil osalejatel meeles pidada ja juhinduda mõningatest „mängureeglitest“:

1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
2. Tõestame, mida väidame.
3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

„Tahame hea arutelutava väärtustamise ja esitlemisega seoses teha koostööd teiste partneritega, näiteks võib tuua Metsaülikooli, kes sarnaselt Arvamusfestivaliga on arutelukultuuri arendamisse panustanud. Ka meie ülesanne Arvamusfestivali tiimile märtsikuises festivaliklubis oli hea arutelutava esile toomisega seotud ning sealt tuli huvitavaid pakkumisi alates sellest, et heast arutelutavast võiks kirjutada laulu, millest saaks suur hitt, kuni ideeni, et hea arutelutava asemel võiks teha lauamängu või valgusshow,“ ütles Kadri ning lisas, „seega, huvitavaid ideid on ja arendustiimis töö parimate lahenduste väljatöötamise nimel jätkub.“

Arendustiimi tegevustel saab silma peal hoida 23. aprillil Tartus ja 14. mail Tallinnas toimuval messil Maale elama, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval ning 21. mail Narva [eel]arvamusfestivalil. Ja suure saladuskatte alt jõuab varsti kohale uudis, et tänavu stardib Narva kõrval veel üks [eel]arvamusfestival, mille kohast ja toimumisajast saab kuulda meie blogist juba üsna pea.

The post Kes või mis on arendustiim? appeared first on Arvamusfestival 2016.

Nagu eelnevatelgi aastatel on turundustiim ja kommunikatsioonitiim eraldiseisvad, kuid koostöö kahe tiimi eestvedaja vahel on väga tihe, et inimesteni viidav info oleks kooskõlas ja üheaegne.

Tänavu on turundustiimi eesmärkide hulgas näiteks Arvamusfestivali kuvandi arendamine, turundussõnumite viimine festivali sihtrühmadeni ning läbi selle osalejate festivalile toomine. Koostööpartneriks ollakse ka eelfestivalidele, näiteks maikuus toimuvale Narva eelfestivalile.

Neljanda Arvamusfestivali korraldamisel on turunduses teiste teemade kõrval fookuses ka oma vabatahtlike tunnustamine ning tööandjaturundus. „Meil on väga särav tiim, oma ala professionaalid, kes usuvad, et nende tegevus aitab muuta Eesti selliseks ühiskonnaks, kus neile endile meeldiks elada – kus eriarvamusele jäämine on normaalne, erinevad seisukohad ei too kaasa pimedat vihkamist, vaid arvamusvahetuse ja ühiste otsuste tegemise. Arvamusfestivali korraldamises nähakse võimalust nii oma seniste teadmiste rakendamiseks kui ka oskuste täiendamiseks,“ rääkis turundusvaldkonna eestvedaja Anu Melioranski. „Tore on näha, et tiimides kohtuvad ammused tuttavad või moodustuvad uued sõpruskonnad ning kuidas see inimestele silmadesse sära toob.“

Töö sujuvamaks laabumiseks on turundusmeeskonnas vastavalt tegevussuundadele loodud erinevad väiksemad alatiimid – üks hoolitseb Arvamusfestivali sotsiaalmeediakanalite eest, teine tehniliste kommunikatsiooniplatvormide ehk kodulehe ja äpi loomise eest, kolmas partnersuhete ja turundusprojektide eest, neljas graafilise disaini ja viies reklaamklippide loomise ja tootmise eest.

Mis on sotsiaalmeedia tiim?

Sel aastal on uuendusena praktiliselt kõik sotsiaalmeedia kanalid turundusvaldkonna vastutusalas ja nendega tegelevad Getter Orusalu (Facebook), Reet Taniel (Twitter, LinkedIn ja Instagram) ning Anu Melioranski (Youtube, Vimeo).

Sel aastal soovib tiim luua rohkem videomaterjale sotsiaalmeedia jaoks kui varemalt. Blogi ja Flickr on endiselt kommunikatsioonitiimi pärusmaa.

“Eelmise aasta lõpus soovisin teha midagi vabatahtlikuna ning nagu elul on kombeks, nii vastas ta mu soovile kiirelt. Arvamusfestivalile panuse andmine on suur väärtus, mida naudin. Loomulikult nõuab see väljakutset tööelu ühildamises, aga kui soov on olemas, siis jõuab kõike,“ rääkis Facebooki lehe eest vastutav Getter. „Minu jaoks on hästi huvitav näha sellise suure ja tugeva ühiskondliku mõjuga ürituse telgitaguseid. Olen alles värske meeskonnaliige, kuid tunnen juba praegu, et see on mind positiivselt mõjutanud,“ lisas ta.

Mis on e-kanalite arendustiim?

Arvamusfestivali 2015. a äpp

E-tiim on hetkel kolmeliikmeline. Äpi arendamise eest vastutab Siim Vene ning kodulehe serveri ja meiliaadresside eest hoolitseb Martin Lehari. Tiimi kolmas liige tegeleb festivali kodulehe arendamisega nii tava kui ka mobiiliversioonis. Koostöös programmeerimisagentuuridega arendatakse kodulehe kasutajamugavust ja disaini läbi selgema struktuuri. Uuendusena lisandub turundustiimi enda hallatavate toetusprojektide jaoks lahenduse loomine, vabatahtlike värbamise projekti loomine ning väga tähtsaks peame ka interneti otsingumootorites esikohal olemist. Muuhulgas luuakse ka tehnilised lahendused, et  kommunikatsioonitiim saaks mõnusalt blogi pidada ja kodulehel loogilisse struktuuri tekste sisestada ning sisutiim saaks kaetud vajaduse kava erinevate formaatide ja kasutusmugavuse osas.

Äpi arenduse eest vastutav Siim Vene ütles, et Arvamusfestival annab temale kui arendusprojekti juhile head võimalused siduda mobiilirakenduse arendus ja ärianalüüs. „Arvamusfestivali meeskonda sattusin mõneti juhuslikult, võiks öelda et onutütrepoliitika kaudu kutsuti. Lisaks sellele, et uue kogemuse võrra rikkamaks saan ei ole vähetähtsad ka huvitavad inimesed, kellega koos seda kõike teen.“

Mis on turundusprojektide tiim?

Selle tiimi töid juhendab Reet Taniel, kes on tiimis juba kolmandat aastat ning tegeleb muuhulgas ka Hooandja projekti läbiviimisega ideest teostuseni ehk mõtleb välja kingitused toetajatele, hoolitseb, et need saaks toodetud, pakitud ja laiali saadetud. “Kolm aastat tagasi olin ma Tallinna Ülikooli magistrantuuri esimese aasta reklaamitudeng ja otsisin võimalust, kuidas omandatud teadmisi ka praktiliselt tööle panna. Juhtuski nii, et Arvamusfestivali turundustiimiga liitudes visati mind heas mõttes pea ees külma vette. Nüüd, kolm aastat hiljem, võin öelda, et alustavale noorele tegijale on Arvamusfestivaliga tegelemine andnud mõnusa kogemustepagasi ja toredad uued tutvused,“ kõneles ta.

Partnerite ja Arvamusfestivali vastastikuste turundusväljundite eest hoolitseb Kaisa-Triin Karu – tema abil jõuab Arvamusfestivali toetavate firmade info meie kanalitesse ja meie info partneri kanalitesse. Lisaks on selle töölõigu käigus võimalik välja pakkuda toetajatele uusi ja huvitavaid silmapaistmisvõimalusi festivalialal. Laura Kalda võttis oma südameasjaks kahe olulise Arvamusfestivali toetuskanali sõnumi inimesteni viimise ehk tegeleb portaali armastanaidata.ee ja tänavuse festivali ajaks loodava toetustelefoni turundamisega. Lisaks sellele tegeleb Laura Arvamusfestivalile tulevate kohvikute kanali turundamisega, samuti hoolitseb, et meie plakatid jõuaksid üle Eesti suurematesse linnadesse.

Mis on disainitiim?

Foto: Anu Melioranski

Selle tiimi töid koordineerib Anu, kes on Arvamusfestivali tiimis juba neljandat aastat, sellest kolmandat turundustiimi eestvedajana. Lisaks tiimi tööde juhendamisele ja koostööle disaineritega suhtleb ta trükikodade ja tootmisfirmadega, et toota Arvamusfestivali klubikaardid, plakatid, t-särgid, kõrvarõngad, rinnamärgid, tänavabännerid ja palju muud. “Ma olen hariduselt graafiline disainer, ning kuigi ma liikusin selle ala juurest turundusvaldkonda juba 15 aastat tagasi, siis naudin ma vaieldamatult seda töölõiku väga. Mind paelub sõnumite visualiseerimine, funktsionaalne ja loov lahendamine läbi disaini,“ rääkis ta.

Kärt Vilmann on Arvamusfestivali logo ja visuaalse identiteedi autor. Kärt on olnud juba kolm aastat festivali tiimis loovjuht ning jätkab tänavu loovkonsultandina. Graafilise disaineri Catherine Karu abiga valmis festivali uhke klubikaart ja plaanis on veel mitmeid põnevaid töid.

Sigrid Sitnikov jõudis meeskonda aga läbi koostööprojekti Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia ja graafilise disaini kursusega, kus tema plakatikavand osutus tänavuse plakati loomise kursusel parimaks. Loe koostööst lähemalt siit. Arvamusfestival hakkas Sigridile nii meeldima, et ta otsustas valida selle oma koolilõputööks ning lisaks plakatile valmivad kevadeks ka trükised, veebibännerid, TV klipi graafika, ajakirja kujundus ja palju muud.

Mis on produktsioonitiim?

Produktsioonitiim töötab välja loovidee TV- ja raadioklippidele, organiseerib nende filmimise, helindamise ja kanalitesse saatmise. Siin tiimis sünnivad ka festivali ajal enne arutelusid kõlavad signatuurkõllid. Uuendusena loodetakse sel aastal toota ka making of – klippe ning aidata luua alus videoblogi sünnile. Kõikide tööde koordineerimise ja toimumise eest vastutab Maarja-Liis Meri, kes on turundustiimi liige teist aastat, kuid festivali korraldamises lööb kaasa juba neljandat aastat. „Neli aastat tagasi festivaliga liitudes tegin seda eelkõige seetõttu, et uskusin Arvamusfestivali vajalikkusesse ja võimsusesse, mida festival sel aastal juba neljandat korda tõendab. Kuid igal järgneval aastal olen naasnud just inimeste pärast, kes festivali korraldavad. Nii suurepäraselt palju erinevaid isiksusi, erinevate valdkondade, mõtete ja oskustega inimesi, kes loovad särava ja hea koostööga meeskonna.”

Vaata festivali videoklippe Youtube’ist!

Turundustiim on väga uhke oma partnerite üle, tänu kellele on meie võimalused festivalina oluliselt laiemad. Kodulehe funktsionaalsust on aidanud 2014 ja 2015 aastal arendada Vatson Digital, tänu Telia Eestile sai Arvamusfestival endale 2015. aastal äpi. Teleklippide loovideede ja filmimise ning montaaži eest täname südamest Doris Tääkerit ning juba kolmandat aastat helindab kõik meie TV- ja raadioklipid Orbital Vox Stuudiod.

Hea vabatahtlik – märgi Facebookis ja LinkedIn’is oma üheks töökohaks Arvamusfestival ning too sellega festival oma sõpradeni!

The post Kes või mis on turundustiim? appeared first on Arvamusfestival 2016.